Pankade puhaskasum kasvas kolmandas kvartalis intressitulude toel

  • Eesti PankMajapidamised võtavad eluasemelaene ja autoliisinguid üha suuremas mahus
  • Ettevõtete ja majapidamiste hoiused suurenesid aastaga 8%
  • Peamiselt tänu intressitulude kasvule suurenes pankade puhaskasum kolmandas kvartalis 5%

Ettevõtete laenuaktiivsus püsis septembris üldjoontes eelmiste kuude tasemel. Septembris väljastasid pangad ettevõtetele 255 miljoni euro väärtuses pikaajalisi laene ja liisinguid, millest umbes veerand läks energeetikasektori ettevõtetele. Kinnisvara- ja ehitusvaldkonnas tegutsevad ettevõtted, kelle laenukohustused on viimase aasta jooksul kasvanud mahuliselt kõige rohkem, said septembris pikaajalisi laene varasemate kuudega võrreldes vähem. Kinnisvaraga seotud sektoritesse antud laenude ja liisingute jääk moodustab ettevõtetele antud laenu- ja liisingute kogumahust siiski märkimisväärse osa (36%).

Majapidamiste laenamine jätkas kolmandas kvartalis üsna hoogsat kasvu. Uusi eluasemelaene võeti viimasel kolmel kuul ligi 12% ning autoliisinguid 8% rohkem kui mullu samal ajal. Mõlemad kasvunäitajad peegeldavad peamiselt keskmise laenusumma suurenemist, kuivõrd sõlmitud laenu- ja liisingulepingute arv ei ole aastaga samavõrra kasvanud. Eluasemelaenude portfelli aastakasv kiirenes septembris 4,8%ni ning autoliisingute mahu aastakasv püsis kõrgel 16% tasemel.

Eesti ettevõtetele ja majapidamistele antud laenude ja liisingute kogumaht oli septembris aastatagusest 5,7% suurem. Kuu jooksul suurenes finantseerimisportfell 13 miljoni euro võrra 16,8 miljardi euroni. Viimase 12 kuu võrdluses oli see üsna tagasihoidlik kasv, mille põhjuseks oli ettevõtetele antud laenude jäägi vähenemine. Aastatagusega võrreldes oli ettevõtete laenu- ja liisinguportfelli maht endiselt üle 6% suurem.

Pankade laenukvaliteet püsib jätkuvalt hea. Üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude maht oli septembris küll pisut suurem kui aasta alguses, kuid laenuportfelli kogumahu suhtes oli nende osakaal endiselt küllaltki väike (1,2%).

Laenuintressimäärad septembris praktiliselt ei muutunud. Uute väljastatud eluasemelaenude ja ettevõtetele antud pikaajaliste laenude keskmised intressimäärad olid vastavalt 2,4% ja 2,3%.

Hoiuste kasv püsib kiire. Eesti ettevõtted ja majapidamised hoiustasid septembri lõpus pankades 11,2 miljardit eurot, mida oli aastatagusest 8% rohkem. Kuu jooksul lisandus pangakontodele ligi 100 miljonit eurot, millest enamus tuli ettevõtetelt.

Pangad teenisid kolmandas kvartalis ligi 5% rohkem puhaskasumit kui mullu samal ajal. Kasumi kasvu peamiseks põhjuseks oli puhta intressitulu suurenemine, mida omakorda toetas laenuportfelli küllaltki kiire kasv ja kõrgema intressimarginaaliga laenude osakaalu jätkuv suurenemine. Puhaskasumit vähendas pankade halduskulude suhteliselt tugev kasv (8%) ning vähesel määral ka laenukahjude katteks tehtud allahindluste suurenemine. Varade suhtes puhaskasum ei muutunud, püsides 1,4% tasemel.

Jana Kask
Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna juhataja asetäitja
Ettevõtetele kuu jooksul väljastatud pikaajaliste laenude ja liisingute maht
Majapidamistele antud laenude ja liisingute aastakasv
Pankade puhaskasum ja laenukahjumite katteks tehtud allahindlused (neto)

ERE Grupp: soovitame ost uusi ühetoalisi kortereid veel enne ehituse algust

ERE / Estonian Real EstatePealinn võib puutuda kokku väikeste korterite puudusega uusarendustes. ERE Grupi andmetel moodustab uusarenduste osa tänasel kinnisvaraturul umbes 30%, kuid ühetoalisi kortereid neist on kõigest 5-7%. ERE Grupi juhatuse esimehe Maksim Sorokini sõnul on paljud ostjad sunnitud seetõttu riskima ja ostma korterid veel enne ehituse algust.

ERE Grupi spetsialistid on veendunud, et ainus väljapääs defitsiidi olukorras on osta või broneerida väike korter juba projekteerimise staadiumil. „Sellisel juhul võib korter olla küll odavam, kuid on ka teatud riskid, kuna antud etapil on arendajal tihtipeale puudu ehitusluba,“ seletas Maksim Sorokin. Toome ära mõned soovitused, mis lubavad viia selliste tehingute riskid miinimumini.

  1. Minge kinnistusraamatu kodulehele (kinnisturaamat.rik.ee) ja kontrollige, kas arendajale on väljastatud ehitusluba. Kui luba on olemas, siis võib julgelt sõlmida võlaõigusleping ja teha ettemaks 10-15% ulatuses eluruumi maksumusest. Ehitusloa olemasolu tavaliselt tähendab, et arendajal on olemas juriidilised ja rahanduslikud eeldused ehitustööde teostamiseks täies mahus. Sealjuures tuleb arvestada, et sellise lepingu lõpetamisel ettemaks ei tagastata.
  2. Kui selgub, et ehitusluba arendajal ei ole, mängu tuleb arendaja maine. Vaadake, mitu projekti on ta edukalt realiseerinud ning mis projektid need olid. Suurtel arendajatel tekib harva probleeme uute projektide rahastamisega. Kuid igal juhul tuleb vältida võlaõiguslepingu sõlmimist, eelistades broneerimise eellepingut mõne tuhande euro suuruse ettemaksuga. Eesti Vabariigi seaduste järgi võib broneerimise eelleping olla lõpetatud iga hetk, kusjuures ettemaks tagastatakse täies mahus.
  3. Kui kavatsete osta kinnisvaraobjekti nii varajases staadiumis, külastage kõigepealt teile sobiva arendaja kodulehte ja tehke teid huvitavate projektide eskiiside päringu. Selliselt suhtub arendaja teisse kui potentsiaalsesse klienti ning teie saate võimaluse valida, kuid enne võlaõiguslepingu sõlmimist ei ole ühelgi poolel siduvaid kohustusi.

Estonian Real Estate on asutatud 2005. aastal. Esialgselt tegeles ettevõte kinnisvaravahendusega, kuid alates 2010. aastast on ERE ettevõtete grupi tegevuse peamine suund kinnisvaraarendus ja investeerimistegevus.

Ober-Haus: Baltimaade hinnaindeks 09/2016

Ober-HausApartment prices in Vilnius increased by 0.5% to 1,399 EUR/sqm in September 2016. During a year apartment prices in Vilnius increased by 6.0% and since the last lowest price level in May 2010, apartment prices are higher by 21.2% (by 245 EUR/sqm). In January-September 2016, the number of apartment transactions in Vilnius (8,039 transactions) increased almost by 15% compared with January-September 2015.

In September 2016, apartment prices in Riga increased by 1.3% to the average price of 1,138 EUR/sqm. Over the past 12 months, the average apartment price has increased 8.0% (in August 2016, the annual increase of apartment prices was 6.8%). In total there were 7,070 apartment transactions in January-September 2016 in Riga, which is over 17% more than in the same period of 2015.

The average apartment price in Tallinn decreased by 2.6% to 1,685 EUR/sqm in September 2016. Over the past 12 months, the average apartment price has increased 7.8%. In total there were 6,645 apartment transactions in

Ober Haus Baltic apartment price index September 2016

Linn jagab nutika linnaosa projektis osalevatele ühistutele rekonstrueerimistoetust

TartuNutika linnaosa projektiga ühinevad korteriühistud saavad linnalt taotleda rekonstrueerimistoetust, mille suurus on 102 eurot korterelamu suletud netopinna ruutmeetri kohta.

Rekonstrueerimistoetuse sihtgrupp on kesklinnas paiknevad hruštšovka-tüüpi korterelamud, mis asuvad enamikus Turu-Aleksandri ja Tiigi-Pepleri tänavate piirkonnas.
„Esimesed ühistud on tänaseks juba avalduse linnale esitanud ning alustavad peatselt rekonstrueerimistööde projekteerimisega. Tulenevalt sihtgrupi hoonete suurusest ning jagatavatest toetussummadest on linnal võimalik toetada ligikaudu kahekümne korterelamu rekonstrueerimist. Julgustan ühistuid toetuse saamise võimalustega tutvuma ja projektiga liituma, sest nii ulatuslikku välisraha kaasamise võimalust ei pruugi enam tulla,” rääkis SmartEnCity projektijuht Raimond Tamm.

SmartEnCity projektis on elamute liginullenergiahooneteks rekonstrueerimiseks ette nähtud kokku ligi 4 miljonit eurot.
Lisaks toetusele SmartEnCity projektist on korteriühistutel samaaegselt võimalik saada rekonstrueerimistoetust ka sihtasutuselt KredEx. Mõlemat toetust saab taotleda koos – ühistu esitab taotluse KredExi infosüsteemi kaudu.
Hoonete välisilme parandamiseks saavad ühistud taotleda ka 3000 euro suurust lisatoetust maja välisseinale või vahetusse ümbrusse kunstiteose loomiseks.

Taotlusi rekonstrueerimistoetuse saamiseks ootab linn kuni projekti raames kavandatud mahu (39 000 ruutmeetrit hoone suletud netopinda) täitumiseni. Rekonstrueerimistööd peavad projektis osalevatel ühistutel olema lõpetatud 2018. aasta lõpuks.

Alates 1. oktoobrist võtab linnavalitsus vastu ühistute avaldusi, mille laekumise alusel moodustatakse järjekord ühistutest, kes soovivad edaspidi rekonstrueerimiseks toetust taotleda. Avaldusele tuleb lisada korteriühistu üldkoosoleku otsus, tehnilise konsultandi ning projekteerijaga sõlmitud lepingud.

Tartu linn osaleb rahvusvahelises projektis SmartEnCity, mille käigus luuakse kesklinnas asuvast hruštšovkade piirkonnast tarkadel lahendustel toimiv ja energiasäästlik linnaosa. Lisaks hoonete renoveerimisele ning targa kodu rakendustele tulevad nutikasse linnaossa uuenduslikud lahendused tänavavalgustuses, taastuvenergia kasutamises ning elanike kaasamises ja teadlikkuse suurendamises. Rajatakse ka täiendavad elektriautode kiirlaadimispunktid ning elektriautode ja -jalgrataste rendipunktid.

SmartEnCity projekti rahastatakse Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammist Horisont 2020. Projekt algas 2016. aasta veebruaris ning kestab kuni 2021. aasta juulini.

Koolitus “Kinnisvara ABC” toimub 08-10/11/2016

toompark-hindpere-sulaKinnisvarakoolis toimub 08-10/09/2016 koolitus “Kinnisvara ABC“. Koolitust viivad läbi meie parimad lektorid Tõnu Toompark, Evi Hindpere ja Marko Sula.

Koolituse Kinnisvara ABC  eesmärk on anda osalejatele baasteadmised ja ülevaate  kinnisvara valdkonnast ning tutvustada osalejatele õigusakte, mis reguleerivad kinnisvaraga tehtavaid tehinguid.

Koolitusel osaleja teab, mis toimub kinnisvaraturul ja millised on turu trendid.  Oskab vahet teha erinevatel kinnisvarateenustel ja tunneb kinnisvaraarenduse põhimõtteid ning orienteerub ehitamise-ja planeerimise põhimõistetes.

Kinnisvara ABC koolitus toimub kolmel õppepäeval (kokku 18 akadeemilist tundi).

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Statistika: Korteriturul kasvavad nii tehingute arv, käive kui keskmine hind

Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜEesti korteriomanditehingute arv oli 2016 III kvartalis maa-ameti andmetel 5539. Tehingute arv jätkab juba kaks aastat kestvat tõusu. Aastataguse ajaga võrreldes tehti tänavu III kvartalis 6,0% rohkem korteritehinguid.

Tehingute arvu kõrval jätkavad tõusukursil nii korteritehingute käive kui keskmine hind. 2016 III kvartalis oli korteritehingute käive 340 miljonit eurot. Korteritehingute käive kasvas aastaga märgatava 17,4%. Tehingute käibe kasvu taga on peamiselt Tallinn ja Harjumaa, kus uute korteritega tehakseüha enam ja enam tehinguid.

See on kasvatanud Harjumaa korteritehingute käibe 258 miljoni euroni, mis moodustab 75% kogu Eesti korteritehingute rahalisest käibest.

Mõõdukamas tempos tõusis korteritehingute keskmine hind. Keskmine korteritehingu hind oli 2016 III kvartalis 1086 €/m² ehk eelmise aasta näitajast 8,1% enam.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

KredEx hakkab väljastama toetust väikeelamute rekonstrueerimiseks

KredexAlates 14. novembrist on KredExilt võimalik taotleda väikeelamute energiatõhususe suurendamiseks mõeldud rekonstrueerimistoetust. Tänavu on selleks riigieelarvest eraldatud 1,35 mln eurot. Toetus võimaldab katta kuni 30% rekonstrueerimistööde kogumaksumusest, maksimaalne toetussumma on 15 000 eurot.

Väikeelamud moodustavad 1/3 Eesti elamufondist. Eesti keskmine energiatarbimine elamutes ruutmeetri kohta on võrreldes teiste EL liikmesriikidega kõrgem ning selle põhjuseks ei ole vaid külm kliima. Vanemad väikeelamud on seisukorras, kus nende rekonstrueerimine on möödapääsmatu, seda nii pikaajalise säilimise kui ka energiasäästlikkuse seisukohast. Väikeelamute rekonstrueerimistoetuse eesmärgiks on aidata kaasa väikeelamute energiatõhususe suurendamisele, et vähendada energiatarbimist.

Ettevõtlusminister Liisa Oviiri hinnangul võimaldaks energia säästvam kasutus arvestatavat rahalist kokkuhoidu ning aitaks samas kaasa ka keskkonnaressursside säästvale kasutamisele. „Hoonete rekonstrueerimise toetamisega saab riik kaasa aidata elamufondi jätkusuutlikkuse ja energiatõhususe kasvule. Oluline on, et panustatakse taastuvenergiaallikate kasutuselevõttu ning energiatõhususse, mis tervikuna annab ka parema tulemuse tervisliku elukeskkonna loomisel,“ ütles minister.

KredExi eluaseme ja energiatõhususe divisjoni juhi Triin Reinsalu sõnul tasub ka oma eramaja rekonstrueerides mõelda hoonele kui tervikule. „Oluline osa väikeelamutest on ehitatud 1950-1960ndatel aastatel ning arvestades tollaseid projekteerimisnorme, on rekonstrueerimistööde läbiviimine vajalik tänapäevaste elamistingimuste ja mõistliku energiakasutuse saavutamiseks. Oluline osa korrastatud hoonest on ka hea sisekliima, mis mõjutab otseselt meie tervist. Seega tasub oma väikeelamu võimalikult terviklikult rekonstrueerida ning kasutades toetust, tasub investeering end ka kiiremini ära,“ tõdes Reinsalu.

Toetatakse maja igakülgset soojustamist, küttesüsteemide uuendamist, lisaks taastuvenergiaallikaid kasutavate seadmete soetamist ja kasutuselevõttu ning muid töid, mis aitavad kaasa energiatarbe vähenemisele.

Analoogset toetust jagati KredExi kaudu ka 2012. aastal, mil sai toetust 212 väikeelamut. Tollal oli keskmine rekonstrueerimise maksumus 40 000€ ning keskmine toetuse väljamakse 13 400€.

Riigi eelarvestrateegia 2017-2020 kohaselt kavandatakse nimetatud perioodil rahastada väikeelamute energiatõhususe suurendamise toetust kogumahus 6,91 mln eurot. 2016. aastal on selleks eraldatud 1,35 mln eurot.

Statistika annab tööturu tasakaalustamatuse kohta vastuolulisi signaale

  • Eesti PankEsialgne statistika on viimastel aastatel viidanud tööturu tasakaalustamatusele, kuid statistikaameti revisjonid on neid hinnanguid muutnud
  • Hinnangute korduv samas suunas ümber vaatamine vähendab nende usaldusväärsust ning olukorra tõsinedes võime suhtuda tegelikesse probleemidesse liigse kergusega

Palkade ja tootlikkuse ebakõla, mida väljendab tööjõutulu osakaalu kasv SKPs, on Eestis majanduspoliitiliselt oluline küsimus. Sellele näitajale vale hinnangu andmisega kaasnevad majandusele kulud, mis puudutavad nii erasektori töökohti kui ka avaliku sektori eelarve jätkusuutlikkust. Eesti eksportivast sektorist on suur osa jätkuvalt küllaltki väikese tootlikkusega ning suhteliselt odava tööjõu eelis on endiselt aktuaalne. Tööjõu kiire kallinemine võib tuua kaasa madalapalgaliste töökohtade järsu kadumise ning päädiks suure tööpuudusega. Eesti riigieelarve tulud sõltuvad suures osas tööjõumaksudest. Vale hinnang tööjõumaksude laekumise jätkusuutlikkusele seab ohtu igasuguste pikaajaliste plaanide tegemise ja reformide elluviimise.

All olev joonis näitab seda, kuidas on aastate jooksul muutunud statistikaameti hinnangud tööjõutulu osakaalule SKPs. Vaatlusperioodile vahetult järgnenud hinnangud on osutanud tööjõutulu osakaalu kasvule, kuid hiljem on neid kahandatud. Nende ümberhinnangute taga on osaliselt see, et SKP kasvu on samal ajal süstemaatiliselt alahinnatud. Ökonomistide hoiatused tööturu tasakaalustamatusest on põhinenud statistilisel veal.

Tööjõutulu osakaal SKPs, erinevad andmeversioonid

Uusimate andmete põhjal oli 2014. aastal kogu majanduse tööjõukulu 5,5% väiksem, kui teadsime 2015. aasta suvel. Võrdluse mõttes tasub välja tuua, et 2016. aasta esimesel poolaastal suurenes Eesti tööjõukulu aastatagusega võrreldes 6,6%. Euroopa Komisjon helistab häirekella, kui tööjõu ühikukulu ehk tükipalga kolme aasta kasv ületab 9% ehk keskmiselt 3% aastas.

Pelgalt esialgsete hinnangute muutmise pärast ei saa teha järeldust, et statistikaamet revideerib ka tulevikus andmeid nii, et need ei osuta enam tööturu tasakaalustamatusele. Kõigele vaatamata on statistikaameti koostatavad andmed parimad, mis Eesti majanduse kohta olemas on. Isegi kui eeldada, et ka värskeimaid andmeid tööjõutulu osakaalu kohta revideeritakse sarnaselt, nagu on revideeritud varem keskmiselt (vaata musta katkendjoont joonisel), on palkade kasv olnud ikkagi kiirem kui tootlikkuse kasv. See survestab eksportivate ettevõtete konkurentsivõimet, seab ohtu tulevasi investeeringuid ning loob ilustatud pildi riigieelarve tuludest. Tootlikkusest kiirema palgakasvuga kaasnevast majanduskasvu aeglustumisest oleme kirjutanud blogis ka varem.

Lisaks tööjõukulu osakaalu kasvule majanduses osutavad teatavale tööturu ülekuumenemisele ka kiiresti kasvanud hõive ning tööjõus osalemise määr, madal tööpuudus ja suurenenud vabatahtlik töölt lahkumine. Viimast võib seostada töötajate sagenenud ülemeelitamisega ühest ettevõttest teise.

Olukorrast Eesti tööturul saab lugeda pikemalt 21. oktoobril avaldatud Eesti Panga tööturu ülevaatest.

Kaspar Oja
Eesti Panga ökonomist

The labour market marches to a different drum to the rest of the economy

  • Eesti PankGrowth in employment slowed in the first half of 2016, though it was still faster than forecast
  • Employment in the industrial sector was down slightly, but it was up in services
  • Growth picked up in the average gross monthly wage, and wage growth was broadly based
  • Labour costs have risen fast as a share of GDP since 2015, indicating there are imbalances in the economy

Despite slow economic growth, demand remained high in the labour market as total employment was up by 1.8% in the first half of 2016 and growth in the average wage over the year accelerated to 7.8%. The difference between the situation in the labour market and that in the economy as a whole can partly be explained by the differences in the performance of economic sectors. Employment fell a little in the capital intensive industrial sector and wages rose by less than the average for the economy, while in the labour intensive services sector employment grew and wages rose at an increasing rate. Partly because of increased demand, which led wages to rise fast, but also because of structural reforms in the labour market, the number of people who were active in the labour market increased by more than 1%.

The unemployment rate remained at 6.5% in the first half of 2016, which is about the same level as a year earlier, as short-term unemployment rose but long-term unemployment fell. The data from Töötukassa, the unemployment insurance fund, for the registered unemployed showed an increase in the number registering as unemployed because their working relationship had ended, though there was also a rise in the number who left the register because they had found work.

The average full time monthly gross wage grew at a faster rate in the first half of 2016 than a year earlier. Wages rose faster in the private sector, at foreign-owned employers in the first quarter and at Estonian-owned employers in the second. Wage growth in the public sector slowed at the same time. Although the rise in the minimum wage only directly affects a small percentage of those receiving wages, it can play a role together with rising wages in the public sector in setting expectations for wage rises. Generally high expectations for wage rises make it harder for employers to keep wage costs in line with the performance of companies.

The gap between labour costs and labour productivity growth was slightly narrower in the first half of 2016 than in 2015. Productivity fell by less than before, and the growth in the payroll per employee was somewhat slower. The payroll grew notably faster in 2015 and 2016 as a share of the value added created in the economy than it did in the preceding years. In 2013 it was 45% of GDP, but in the past four quarters it averaged 48%. This indicates that the situation in the labour market remains stressed, and labour shortages are creating pressure on wages. Growth in the share of labour costs means that corporate profit margins shrink and if other conditions remain unchanged, Estonia becomes less attractive as a place to base production. Given, however, that the earlier estimates of the size of the payroll in recent years have been revised downwards and GDP has mainly been revised upwards, there is still some uncertainty about the estimates of the rise in unit labour costs in 2015–2016.

Orsolya Soosaar
Eesti Panga ökonomist

Замедленный рост на рынке недвижимости

SEB PankЗамедлившийся рост ходатайств разрешений на строительство показывает, что ситуация на рынке нового жилья и других объектов, стабилизируется. Высокая занятость, рост доходов и ожидаемое улучшение результатов предпринимательского сектора со своей стороны будут поддерживать рынок недвижимости и в будущем.

Рост строительства жилых объектов замедляется

Опубликованная на этой неделе статистика об объеме ходатайств разрешений на строительство показывает, что рост в объеме строительства жилых объектов замедляется, но его еще нельзя назвать медленным. За первые три квартала 2016 года было выдано разрешений на строительство более чем 4600 новых жилых объектов, что на 14% больше чем за тот же период 2015 года. Несмотря на двузначное число, по сравнению с прошлыми годами процент роста все же остается достаточно скромным: в 2015 году увеличился объем ходатайств разрешений на строительство на 40%, а в 2014 году на все 130%. О том, как далеко мы находимся сегодня от пиковых показателей времени предыдущего экономического подъема, говорит и тот факт, что в 2006 году за 9 месяцев было выдано 9762 разрешения, что уже в два раза больше чем в этом году.

По сравнению с 2015 годом, можно заметить изменения и в основных трендах, характеризующих строительство жилья. Так, в этом году возрос интерес прежде всего к строительству индивидуальных жилых объектов. Количество разрешений на строительство квартирных домов по сравнению с прошлым годом даже упал с 124 за 9 месяцев 2015 года, до 117 в этом году. Напротив, интерес к строительству отдельных, двойных или рядных домов возрос в этом году на 200, или 17% по сравнению с тем же периодом прошлого года. Интересным противоречием тренду, в соответствии с которым растет доля индивидуального жилья является то, что среднее количество метров новых жилых объектов упало. Рассматривая географию строительной деятельности видно, что по-прежнему более половины всех новых объектов планируется построить в Таллинне и его окрестностях, но по сравнению с предыдущим годом, значение уезда Харьюмаа несколько уменьшилось. В прошлом году для строительства в Харьюмаа было выдано 55% всех разрешений, за первые три квартала этого года этот показатель упал до 51,5%.

Несмотря на некоторое замедление темпа роста, экономическая среда для строительства нового жилья по-прежнему останется благоприятной. Занятость населения Эстонии по-прежнему высока, доходы населения растут и условия домашних кредитов являются для заемщиков достаточно доступными. Нужду в новом жилье подстегивает так же и неважное состояние сегодняшнего жилого фонда. По данным исследования условий жизни EU-SILC производимого Евростатом, в сложных бытовых условиях (протекает крыша, распространяется влажность и плесень) на сегодня проживает чуть более 13% населения Эстонии. Несмотря на то, что этот процент ощутимо меньше, чем в соседних государствах, место для потенциального развития безоговорочно существует. В долгосрочной перспективе рынок жилья в Эстонии начнет все больше влиять уменьшающееся количество населения, что уменьшит спрос и увеличит предложение жилья.

Успокаивается и рост цен

Вместе с замедлением роста строительства нового жилья, заметно замедлился так же и рост цен на жилые объекты. Если в начале 2015 года средняя цена за метр жилья росла в виде двузначного числа, то в первом квартале 2016 года цена за квадратный метр выросла всего на один процент и во втором квартале – на два процента. В среднем во втором квартале этого года за квадратный метр спрашивали 1061 евро. Темп роста цен на одном уровне со средним значением по стране находился так же и в Таллинне, где уровень цен в полтора раза выше среднего по стране – во втором квартале 2016 года за квадратный метр в столице платили 1579 евро.

Является ли сегодняшний уровень цен адекватным или нет, это достаточно субъективная оценка и зависит как от сравнительной базы, так и от временного отрезка, который можно сравнить с сегодняшним положением. Так, средняя цена за квадратный метр выросла за последние 5 лет на 55%, средняя зарплата же на 37%. Сравнивая сегодняшнее положение с пиковыми показателями предыдущего экономического бума в 2007 году, то сегодняшняя недвижимость стоить на 12% чем в то время. Если же мы поместим то же сравнение в контекст уровня дохода, то в 2007 году стоил квадратный метр недвижимости примерно 1,7 от уровня средней брутто-зарплаты. Несмотря на то, что цикличность экономики стремится доказать обратное, по крайней мере сейчас тяжело увидеть причину, которая сможет сдвинуть с места соотношение средней зарплаты к стоимости метра жилья недвижимости и в этом смысле можно ожидать от рынка недвижимости сравнительной стабильности.

Korterite keskmine ruutmeetrihind, keskmine brutopalk (vasak skaala, eurodes) ja nende suhe (parem skaala).

Внимания требует и то, что по сравнению с прошлым годом уменьшилась так же стоимость строительства как такового. Уменьшение было действительно небольшим, и оно находится в районе одного процента. Свою роль здесь сыграло падение цен на строительные машины и стройматериалы, в то время как затраты на рабочую силу возросли.

Меньше разрешений на строительство для производственных и конторских помещений

Кажется, что максимального уровня достигло так же и желание предприятий строить новые конторские и производственные помещения. Если за первые три квартала прошлого года было выдано 2805 разрешения на строительство и почти на миллион квадратный метров нежилых помещений, то за 9 месяцев этого года их выдано меньше чем 1900, что составило чуть меньше чем 900 000 квадратных метров. Вместе с новыми строениями уменьшилось так же количество разрешений, выданных на реконструкцию и расширение существующих нежилых помещений. Падение произошло прежде всего в сфере сельского хозяйства, лесничества и рыбного хозяйства, в то время как в 2015 году ходатайств было заметно больше. Измеряя в квадратных метрах, увеличивается объем некоторых видов нежилых помещений. Заметно больше планируется строить торговых площадей, транспортных зданий и промышленных помещений. Ожидание ускорения экономического госта должны со своей стороны поддерживать создание дополнительных производственных площадей.

Михкель Нестор
экономист SEB

Eesti kinnisvaraturu fenomen on 12-aastane. Kes on selle paiga vaimne isa?

Pindi KinnisvaraAlates suvest teeb Pindi Kinnisvara artikliseeriat Tallinna linnaosade ja selle olulisemate lähipiirkondade kinnisvaraarenduse turust. Neljandana on vaatluse all üks Eesti kinnisvaraturu fenomenidest – Peetri alevik ja selle lähiümbrus.

Veel 2000. aastate alguses oli Rae valla sünonüümiks Jüri, kuhu naljalt keegi elama ei kippunud, sest linnas oli lihtsalt parem.

Murrang toimus 2004. aastal, mil koos Ülemiste elurajooni ehitamisega algas Peetri tormiline areng, vedades kaasa ka Rae valla muud piirkonnad.

Toonase Peetri küla, praeguse Peetri aleviku vaimseks isaks võib kahtlemata pidada ettevõtjat Märt Vooglaid, kes mõõtis kaardil kesklinna ja Peetri vahelise kauguse ning jõudis järeldusele, et tegemist on kõige loogilisema uusarenduspiirkonnaga. Teda on võrreldud ka legendaarse Nikolai von Glehniga, kes legendi kohaselt olevat hajaasustatud Nõmme kohta öelnud: „Seie saagu lenn” (siia saagu linn). Ignoreerides oma toonaste kaaskondlaste kõhklusi, soetas Vooglaid üüratud maalapid ning ehitaski need juba mainitud Ülemiste elurajooni egiidi all triiki täis.

Peetrist sai uus Rae valla epitsenter, vähemalt kinnisvaraturu mõistes, ning koos sellega hakkasid paisuma ka Järveküla, Jüri, Patika jms kohad, kuna vahemaad suuremate asustusüksuste vahel vähenesid. Elanike arvu kasvuga paksenes ka kohaliku omavalitsuse rahakott, mille sisu investeeriti ja investeeritakse siiani jätkusuutlikult infrastruktuuri (koolid, lasteaiad, teedevõrgustik jne). Elanike poolt armastatud ja sama palju arendajate poolt vihatud toonane vallavanem Raivo Uukkivi hoidis kinnisvaraärimehed lühikese lõa otsas ning ei lasknud erinevalt teistest lähivaldadest tekkida olukorda, kus uuselamurajoonides olid valmis küll majad, aga tänavad olid pimedad ja asfalteerimata teed põlvini porised. Inimesed oskasid seda hinnata ning avastasid Rae valla arendusprojektides igati elamisväärse keskkonna, kus oma lapsed suureks kasvatada.

Unistus muutus tõelisuseks – kui 2003. aastal oli Peetris vaid 700 elanikku, siis nüüd läheneb see 4000le ja vahepeal külast aleviku staatusesse tõusnud Peetri ületab elanike arvu poolest 13 Eesti linna. Muuhulgas põrutas Peetri mööda ka vallakeskus Jürist. Nii kinnisvaraarendajate kui elanike tormijooks aga jätkub, kuid hoopis teises kategoorias.

Kui varem oli Peetri pelgupaigaks neile, kes tahtsid soodsa hinna eest rahu ja vaikust, siis nüüd on rahu ja vaikuse hind märkimisväärselt tõusnud. Heaks näiteks on mullu välja müüdud Rootsiküla elurajooni korterid, mille viimaste elamispindade ruutmeetri hind kerkis ligi 2000 euroni. Samas rajoonis maksavad hetkel müüdavad 107 m² suurused eramud ligilähedast hinda Kristiine ridamajaboksidega. Uute koolide, lasteaedade, poodide jne ehitamine on muutnud pealinnaga piirneva Peetri sisuliselt Tallinna 9. linnaosaks, mille hinnatase on ka vastav. Peamiselt annavad seal piirkonnas tooni noored pered – kui vanem generatsioon eelistab korterit, maja või majaosa siiski Tallinna piires, siis noorematele on piirid hägustunud ning pigem suisa eelistatakse Peetrit oma ühtlase sotsiaalse läbilõike ning heas mõttes steriilsuse tõttu, mis tagab turvalisema elukeskkonna ning lahedama äraolemise.

Hetkel Peetris uute korterite arendust ei toimu. Maaomanikud on piirkonna perspektiivi ära jaganud ja ootavad enne kopa maasse löömist väärtuse jätkuvat kasvu. Küll on allakirjutanule teada, et ainuüksi kehtivate detailplaneeringute kohaselt on Peetri või selle piiril ootel mitmesaja uue korteri ehitamine, samapalju veel ka ridamaju ja eramuid. Viimaseid rajatakse ka juba praegu sinna suure hooga ning hoog ei paista raugevat.

Allikas http://www.pindi.ee/2016/09/26/eesti-kinnisvaraturu-fenomen-on-12-aastane-kes-on-selle-paiga-vaimne-isa/

Pindi Kinnisvara: Kinnisvaraäri on viidud massidesse

Pindi KinnisvaraKinnisvaraarenduste ühisrahastus on toonud suurde kinnisvaraärisse ligi 10 000 eestlasest väikeinvestorit.

„Ühisrahastuse eesmärk on finantseerida uute korterite ehitamist ilma pankasid sinna kaasamata, korjates üksikute tuhandete eurode kaupa vajamineva kapitali väikeinvestoritelt,“ selgitas Pindi Kinnisvara nõukogu esimees Kalev Roosiväli.

Ta sõnas, et vaid paari aastaga on ühisrahastamised muutunud märkimisväärseks investeerimisalternatiiviks, kuna pakutav aastane tootlus on kõrge. „Kodumajapidamiste käsutuses on rekordilised 6 miljardit eurot hoiuseid, mis otsib pidevalt väljundit, lõviosa inimestel aga ei ole sääste nii palju, et ise korter osta ja see välja üürida, rääkimata kinnisvaraarendusest,“ rääkis Roosiväli. „Nüüd on aga neil võimalus väikese summaga osaleda suures kinnisvaraäris ja see on kahtlemata ahvatlev,“ lausus ta.

Samas on see Roosiväli sõnul kaasa toonud täiesti uue olukorra kinnisvaraturul, kus pangad ei saa enam seniste “turusanitaridena” täielikult juhtida uute korterite pakkumise turgu- alles on jäänud võimalus turgu mõjutada vaid ostjate kaudu, otsustamaks kui palju ja millistel tingimustel ostjad uute korterit ostmiseks laenu saavad.

Roosiväli lisas, et lisaks avalikele ühisrahastust pakkuvatele ettevõtetele on ka väiksemaid, suunatud emissioone. „Teatud arendusprojektidele korraldab suunatud võlakirjaemissioone ka Pindi Kinnisvara, kuid see on mõeldud eelkõige suurinvestoritele,“ selgitas ta.

Eesti ühe suurema ühisrahastusettevõtte crowdestate.eu juhi Loit Linnupõllu sõnul on Eestis kokku ühisrahastuse kaudu kinnisvaraärisse investeerinud ligi 10 000 inimest, kogu turu potentsiaaliks hindab ta aga 20 000- 30 000 isikut.

Allikas http://www.pindi.ee/2016/10/11/pindi-kinnisvara-kinnisvaraari-on-viidud-massidesse/

Pindi Kinnisvara: Võlglased nurjavad terve maja remondi

Pindi KinnisvaraÜksikud võlglased võivad lörri ajada terve kortermaja korrastustööd, mistõttu tasub juba esimeste võlgade ilmnemisel nendega tõsiselt tegelema hakata.

Pindi Kinnisvara atesteeritud vanemhaldur Heliis Anto selgitas, et tihtipeale alahindavad ühistute juhatused tasahilju kuhjuvaid võlgasid. „Esialgu tunduvad väikesed võlad ühistu ees aktsepteeritavad, kuna kommunaalteenuste lepingud on ju elanikel tavaliselt otse teenusepakkujaga ja väikese puudujääki saab vajadusel näiliselt katta tekkinud reservidest, halvemal juhul aga lausa remondifondist,“ rääkis ta.

Anto sõnas, et selline hiilivate võlgade aktsepteerimine on aga suisa kuritahtlik- hoonete majanduskavad ei ole planeeritud ilmaasjata ja kui ühel sügisel jääb katuseremondi jaoks raha puudu ning ka pank ei anna võlgade tõttu laenu, siis on ühistu lõhkise küna ees- kas korjata puuduolev summa teistelt elanikelt või kahjustada hoonet ja selle elanike elukvaliteeti.

„Võlglaste korralekutsumiseks on piisavalt õiguskaitsevahendeid ja karmimatel juhtudel, kui tõsistest vestlustest ei piisa, ei tohiks häbeneda ka kohtus õiguse nõudmist- ühistu juhatuse ülesanne on siiski tagada hoone maksimaalne jätkusuutlikkus, mitte tegeleda majaelanike personaalküsimustega,“ lisas Anto.

Allikas http://www.pindi.ee/2016/10/11/pindi-kinnisvara-volglased-nurjavad-terve-maja-remondi/

Pindi Kinnisvara: Kinnisvaraäri on viidud massidesse

Pindi KinnisvaraKinnisvaraarenduste ühisrahastus on toonud suurde kinnisvaraärisse ligi 10 000 eestlasest väikeinvestorit.

„Ühisrahastuse eesmärk on finantseerida uute korterite ehitamist ilma pankasid sinna kaasamata, korjates üksikute tuhandete eurode kaupa vajamineva kapitali väikeinvestoritelt,“ selgitas Pindi Kinnisvara nõukogu esimees Kalev Roosiväli.

Ta sõnas, et vaid paari aastaga on ühisrahastamised muutunud märkimisväärseks investeerimisalternatiiviks, kuna pakutav aastane tootlus on kõrge. „Kodumajapidamiste käsutuses on rekordilised 6 miljardit eurot hoiuseid, mis otsib pidevalt väljundit, lõviosa inimestel aga ei ole sääste nii palju, et ise korter osta ja see välja üürida, rääkimata kinnisvaraarendusest,“ rääkis Roosiväli. „Nüüd on aga neil võimalus väikese summaga osaleda suures kinnisvaraäris ja see on kahtlemata ahvatlev,“ lausus ta.

Samas on see Roosiväli sõnul kaasa toonud täiesti uue olukorra kinnisvaraturul, kus pangad ei saa enam seniste “turusanitaridena” täielikult juhtida uute korterite pakkumise turgu- alles on jäänud võimalus turgu mõjutada vaid ostjate kaudu, otsustamaks kui palju ja millistel tingimustel ostjad uute korterit ostmiseks laenu saavad.

Roosiväli lisas, et lisaks avalikele ühisrahastust pakkuvatele ettevõtetele on ka väiksemaid, suunatud emissioone. „Teatud arendusprojektidele korraldab suunatud võlakirjaemissioone ka Pindi Kinnisvara, kuid see on mõeldud eelkõige suurinvestoritele,“ selgitas ta.

Eesti ühe suurema ühisrahastusettevõtte crowdestate.eu juhi Loit Linnupõllu sõnul on Eestis kokku ühisrahastuse kaudu kinnisvaraärisse investeerinud ligi 10 000 inimest, kogu turu potentsiaaliks hindab ta aga 20 000- 30 000 isikut.

Allikas http://www.pindi.ee/2016/10/11/pindi-kinnisvara-arimaade-hinnad-kolmekordistunud/

Pindi Kinnisvara: Tallinn hoiab müügitempot

Pindi KinnisvaraPindi Indeks langes septembris 0,3% võrra, 17 Eesti suurema linna tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks oli 1248 eurot. Augustis oli antud suurus korrigeeritud andmetel 1252 €/m².

Kui 2016. aasta augustis tehti indeksilinnades 1397 korteriomandi tehingut, siis septembris toimus 1341 tehingut. Võrdluseks- 2015. aasta septembris tehti indeksilinnades 1186 korteriomandi tehingut.

Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman sõnas, et taas hoidis indeksit üleval Tallinna linn, kus tehti eelmisel kuul 777 korteriomanditehingut keskmise ruutmeetrihinnaga 1649 eurot (+3,1%).

Võrreldes hinnatipuga aprillis 2007 on indeks languses veel 11 protsendiga. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 100 protsendi võrra kõrgemal.

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab ligi 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui kümne aastase ajaloo.

Allikas http://www.pindi.ee/2016/10/11/pindi-kinnisvara-tallinn-hoiab-muugitempot/