Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused kinnisvaratehingutes: ostja õigused, müüja kohustused ja müügigarantii praktikas

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Nõuanded koduostjale: tulumaksuvabastus eluasemelaenu intressidele

10.11.2017 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Eluasemelaenu intressidele kehtib tulumaksusoodustus. Järgnevalt on toodud tulumaksuseaduse § 25 regulatsioon.

Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata endale eluasemeks elamu või korteri soetamiseks võetud laenu või liisingu intress, mis on maksustamisperioodil tasutud lepinguriigiresidendist krediidiasutusele või sellise äriühinguga samasse kontserni kuuluvale finantseerimisasutusele, samuti mitteresidendist krediidiasutuse lepinguriigis registreeritud filiaalile. Samadel tingimustel võib tulust maha arvata ka elamu ehitamise eesmärgil maatüki soetamiseks võetud laenu või liisingu intressid.

Lihtsustatult võime öelda, et intressimaksete tulumaksuvabastus kehtib pangast võetud eluasemelaenudele.

Ehitamise puhul on oluline ehitusluba ja ehitusprojekt

Soetamiseks loetakse ka ehitise püstitamist, laiendamist ja rekonstrueerimist ehitusseaduse tähenduses, samuti ehitise tehnosüsteemide asendamist ja muutmist ning ehitise ruumijaotuse muutmist ja ehitise tehnoloogilise ümberseadistamisega seotud ehitus- ja paigaldustöid ehitusloa või ehitusprojekti alusel (TMS § 25 lg 2).

Tavapäraselt remonditakse ja viimistletakse korterit tegevustega, mis ei vaja ehitusprojekti ega ehitusluba. Seega ei kuulu sellised kulutused eluasemelaenu intresside tulumaksusoodustuse alla.

Maksuvabastus kehtib ühele laenule

Maksustatavast tulust võib üheaegselt maha arvata ainult ühe elamu või korteri soetamise laenu ja kapitalirendi (liisingu) intressid (TMS § 25 lg 3).

Eeltoodud mahaarvamisi tulust võib maksustamisperioodil teha kokku kuni 1920 eurot maksumaksja kohta, kuid mitte rohkem kui 50% ulatuses maksumaksja sama maksustamisperioodi Eestis maksustatavast tulust, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised (TMS § 28² lg 2).

Lapse toetamisel olgu laenuvõtja laps

Tulumaksuseaduse kohaselt on residendist füüsilisel isikul õigus tulust maha arvata ainult endale eluasemeks elamu või korteri soetamiseks võetud laenu või liisingu intressid.

Seega võiks näiteks lapsele kodu ostmise finantseerimisel lapsevanem mõelda sellele, et laenuvõtja oleks siiski laps, kellele eluruum soetatakse, ja lapsevanem oleks laenu kaastaotleja.

Elukaaslaslastel on abielust erinev regulatsioon

Elukaaslased ühist tuludeklaratsiooni esitada ei saa. Kui laenuvõtjad on vabaabielus olevad elukaaslased ja eluase on ostetud kahe peale kaasomandisse, võivad mõlemad maha arvata 50% makstud eluasemelaenu intressidest, sest mõlemad vastutavad solidaarselt laenu tagasimaksmise eest ja mõlema elukaaslase omandis on 50% korterist.

Üks elukaaslastest ei saa oma tuludeklaratsioonis maha arvata üle 50% makstud intressidest. Seega kui ühel elukaaslasel sissetulek puudub, siis saab vabaabielupaar kasutada vaid poolt summaarsest võimalikust maksusoodustust.

Oluline on kodu maksumuse proportsioon

Kodulaenu intressimaksete tulumaksusoodustus kehtib ainult laenu sellele proportsionaalsele osale, mis kasutati kodu ostmiseks. Vallasvara, näiteks köögimööbli või uue külmkapi ostmiseks kasutatud eluasemelaenu intressimaksetele tulumaksusoodustus ei kehti.

Nii on koduostja huvides, et võetud eluasemelaenust võimalikult suur osa saaks kasutatud kodu ostmiseks, et hiljem maksusoodustust maksimaalselt ära kasutada.

Loe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum – lepingud, probleemid ja üürileandja õiguste kaitse

Arco Vara: Eesti korterituru oktoobrikuu lühiülevaade

10.11.2017 Mihkel Eliste

Perioodil 2014-2016 püsis iga-aastaselt oktoobris korteritehingute arv Eestis tervikuna 1 785 – 1 797 tehingu vahel, mille juures aga tänavu oktoobris tehti koguni 1 989 tehingut. Tehingute arv kasvas võrreldes eelmise aasta oktoobriga 204 tehingu ehk 11% võrra. Tehtud tehingute lõikes kujunes mediaanhinnaks 1 293 €/m2 ja keskmiseks korteritehingu hinnaks 68 500 eurot, mis olid mõlemad võrreldes aastataguse ajaga kasvanud 12%. Võrreldes septembriga tehti 4,7% rohkem tehinguid, mida saatis 5,6%-line mediaanhinna kasv. Olenemata kasvanud tehinguaktiivsusest jätkas mediaanhind lineaarset kasvutempot sarnaselt varasematele aastatele, mille juures hinnakasvu veavad jätkuvalt Eesti suuremad keskused ning nendes tehtavad tehingud uusarenduste korteritega.

Eestis ilma Tallinna linna arvestamata tehti samaaegselt 1 123 tehingut, mida oli 4,5% enam kui septembris ning koguni 14% rohkem kui 2016. aasta oktoobris. Tallinnast väljaspool kujunes sealjuures keskmise korteritehingu mediaanhinnaks 628 €/m2, mida oli 12% enam kui septembris ning koguni 24% enam kui eelmise aasta oktoobris. Väljaspool Tallinna linna moodustas Eestis tervikuna Harjumaal tehtud tehingute maht siiski endiselt ligi 25% kogu tehingute arvust, mis tulenes peamiselt Tallinna linna lähipiirkondades tehtud tehingutest. Tallinna linnas kasvanud korterihindade tõttu on kasvanud nii ehitusaktiivsus kui ka tehingute arv ennekõike Tallinna linna lähedastes mõnevõrra odavamates kuid endiselt atraktiivsetes piirkondades nagu Viimsi, Rae, Harku, Saue ja Saku vallas.

Olukorras, kus ehitushind ja arenduseks sobilikud krundid on asunud kallinema, võib lähitulevikus järjest enam märgata nii Tallinna kui ka Tartu lähiümbruses uute arendusalade esilekerkimist. Keskustes on korterite hinnad kasvanud suure osa potentsiaalse ostjaskonna jaoks liialt kõrgeks ning sarnase pakkumishinnaga ja kontseptsiooniga uusarenduste pakkumiste vahel on konkurents jätkuvalt tihe. Kinnisvaraarendajad ei soovi võtta keskmisest suuremaid riske, soovitakse säilitada enda senist kasumimarginaali ning pigem ollakse valmis arendama piirkondades, mis varasemalt ei tundunud veel piisavalt mõistlikud. Väljaspool Tallinna ja Tartut on uueks ehitustandriks kujunemas Pärnu linn, kus käiku on minemas mitmed varasemal ajal kehtestatud kuid seni realiseerimata planeeringud.

Madalamate hindadega piirkondades nagu Narvas, Viljandis ja Rakveres on küll asutud kümnenditaguseid detailplaneeringuid taas lahkama, kuid n-ö excelis ei jookse veel numbrid kokku ning täiesti uute korterelamute arendamisest on hoidutud. Üksikute võrdlemisi väikeste ridaelamu tüüpi projektide läbiviimisega on mõnes väikelinnas ka juba alustatud, kuid valdavalt ei ole arendajad olnud kohalikud ning nende esialgseid ebarealistlikke hinnasoove on järjepidevalt alandatud, mida on saatnud äärmiselt kehv müük. Siiski, mitmetes väikelinnades pikemat aega pakkumisel püsinud möödunud kinnisvarabuumi aegsel perioodil ehitatud kuid nüüdseks juba järelturu korterid on taas ostjaid asunud leidma. Viimane kinnitab aga asjaolu, et nõudlus nii Rakveres kui Viljandis on keskmisest oluliselt kallimate korterite osas asunud taas kasvama.

Eestis ilma Harjumaad arvestamata tehti seevastu oktoobris 846 tehingut, mille taustal mediaanhinnaks kujunes 607 €/m2. Võrreldes septembriga tehti 41 tehingut vähem, mida aga saatis 1,3%-line mediaanhinna kasv. Võrreldes eelmise aasta oktoobriga kasvas tehingute arv 4,4% ehk 36 tehingu võrra ning hinnatase kasvas aasta jooksul 5,1% võrra. Hinnakasvu on sealjuures suures osas vedanud Tartu ja Pärnu linnas tehtud tehingud. Arvestamata Eesti korterituru tehingutes Harju-, Tartu- ja Pärnumaa tehinguid, kujunes oktoobris mediaanhinnaks ligi 250 €/m2, mida oli sarnaselt palju kui eelmine aasta samal perioodil. Eesti väiksemates piirkondades on hinnakasv aset leidnud suures osas sarnases tempos nagu Eestis tervikuna, kuid kuna erinevates piirkondades on piirkondlik hinnatase äärmiselt erinev, siis hinnataseme kasv ei peegeldu statistikas tervikuna. Keskmisest oluliselt madalamate hindadega maakonnad nagu näiteks Ida-Virumaa hoiavad küll tehinguaktiivsuse taset, kuid takistavad Eesti korterituru statistilise hinnakasvu kujunemist.

Lähitulevikus jäävad Eesti korterituru dünaamikat kujundama jätkuvalt tehingud uute korteritega. Keskustes, kus uute korteritega tehinguid ei tehta, jätkub valdavalt mõõdukas hinnakasv ning tehinguaktiivsus püsib sarnasel või mõnevõrra madalamal tasemel. Viimast seetõttu, et stabiilse nõudluse taustal on pakkumiste arv endiselt madal, mis aga soodustab üürituru aktiivsuse kasvu. Ida-Virumaal, kus tehinguaktiivsuse laiapõhjalisem langus paistab olevat lõppenud, ei ole aga kõrgest pakkumiste hulgast tulenevalt olulist hinnakasvu lähiajal oodata. Viimaste aastate vältel on nii eluasemelaenude käive kui ka korteritehingute arv püsinud novembris võrreldes oktoobriga võrdlemisi sarnasel tasemel. Kui kõik kinnisvara hindajad oma ID-kaartide sertifikaadid novembri alguses uuendatud saavad, ei ole käesoleval kuul Eesti korterituru dünaamikas olulisi muutusi oodata. Hinnastatistikat ja tehinguaktiivsust võivad vähesel määral mõjutama jääda haldusreformi läbiviimisega seotud muudatused erinevates andmebaasides. Madalad intressimäärad, tugevalt kasvav palgatase ja jätkuv ränne tõmbekeskustesse jäävad soodustama mõõduka hinnakasvu edasist kujunemist. Arvestada tuleb aga endiselt tõsiasjaga, et tänane tehinguaktiivsuse tase ei ole pikas perspektiivis jätkusuutlik ning turuaktiivsus asub demograafiliste tegurite tõttu tulevikus alanema.

Tehingute arvu- ja hinnadünaamika Eesti korteriturul perioodil 2016-2017

* 2017. a oktoobri andmed on esitatud 06.11 täpsusega, andmed võivad vähesel määral ajas tagantjärele muutuda.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

SEB: Eesti ettevõtted peavad kasvava tööjõukulu ning tööjõu nappuse tõttu laiendama automatiseerimist

10.11.2017 Tõnu Toompark

SEB ülebaltilise uuringu põhjal on Eesti finantsjuhtide suurimaks ja süvenevaks mureks kasvav palgakulu ja tööjõu üldine defitsiit. Sama trend on täheldatav ka Läti ja Leedu uuringu vastustes. Vaatamata sellele ei ole ettevõtted veel piisavalt valmis investeerima oma ettevõtte protsesside automatiseerimisse. Teenitud kasumit kasutatakse vähem ettevõtte kasvatamiseks ning suurenenud on omanikutulu väljavõtmine või lihtsalt rahaliste vahendite passiivne hoiustamine.

Eesti ettevõtete peamiseks probleemiks on kiire tööjõukulude kasv. Trend on kasvav ka kõigis kolmes Balti riigis. „See ei ole üllatav, kui vaadata Eesti viimaste aastate tööhõive ja demograafianumbreid – tööealist elanikkonda jääb vähemaks ja ka tööpuudus on jõudnud eelmise majandusbuumi tipu lähedale. Ettevõtteid negatiivselt mõjutav demograafiline surve aasta aastalt süveneb. Lätis ja Leedus on sarnased mured ning seda võimendab veelgi viimase 10 aastaga toimunud oluline tööealise elanikkonna emigratsioon,“ ütles SEB ettevõtete panganduse valdkonna juht Artjom Sokolov.

Püsib suhteliselt kesine innovatsioonivalmidus. Kui Eestis on keskmine palgakasv tänavu pisut hoogu maha võtnud, olles 6% juures, siis Lätis ja Leedus küündib palgakasv tänavu koguni 8-9%ni. Tiheda konkurentsi tõttu turul ei ole kulude kasvu alati võimalik ka toote hinda üle kanda, mistõttu peavad ettevõtted aktiivselt tegelema innovatsiooni ja tootearendusega. Samas tuleb küsitlusest välja, et ettevõtjad küll teadvustavad seda aina rohkem, kuid siiski pole valmis sellega piisavalt julgelt edasi minema. Positiivsest küljest eristub siin Leedu, kus küsitluses ilmneb, et valmidus ja plaanid on kõige laiapõhjalisemad. Eesti ettevõtjad on aga erinevalt Lätist ja Leedust pigem rohkem valmis oma kasumlikkuses järgi andma.

Eesti ettevõtted ei leia piisavalt rakendust oma likviidsusele. Küsitlusest järeldub, et kui ettevõttele jääb tavapärasest ettevõtlusest raha üle, siis vaid 6% on valmis tegema oma äri kasvatamisel välisriiki investeeringuid. Ligi kolmandik maksaks selle välja dividendina või jätaks lihtsalt kontole. Pea pooled investeeriks selle oma ärisse koduriigis.

„Arvestades olukorda, kus Eesti turg vajaks demograafilisest aspektist ettevõtete julgemat ärimudeli muutust ja võttes arvesse meie koduturu väiksust, siis meie ettevõtjad peaksid julgemalt kaaluma laienemist välisriikidesse. Taaskord võiks tuua võrdluse Leeduga, kus proportsionaalselt ligi kaks korda rohkem ettevõtjad seda kaaluvad ja ka omanikutulu väljavõtmise osakaal on väiksem. Ehk raha jääb aktiivsemalt ettevõtte jaoks lisaväärtust genereerima,“ lisas Sokolov.

SEB grupp korraldab Balti suurettevõtete finantsjuhtide uuringut oma klientide seas igal aastal. Tänavu osales uuringus 190 suurettevõtet.

Suur elamispindade turuülevaade: korterituru suundumused sügis-talv 2017

10.11.2017 Tõnu Toompark

Kokku on saanud suur elamispindade turuülevaade, mis keskendub tänase turu kõige olulisematele teguritele. Loomulikult on erilise tähelepanu alla arenduste turg, kus pakkumine on järjest kasvamas.

Eraldi pilk on heidetud üüriinvestorite ja üüriinvesteeringu sektorile. Kas turule jõudnud üüriinvestoritele suunatud tooted on uue trendi algus? Kas sellele on tulemas lisa?

Kas uute korterite pakkumine kasvab veelgi? Kas uued projektid leiavad ka ostja? Või ähvardab meid ülepakkumine ja surve hindadele?

Traditsiooniliselt vaatab analüüs pool-poolteist aastat ettepoole ja teeb prognoose, mis kinnisvaraturul võiks järgmisena põnevat toimuda.

Kas tunned, et selline turuülevaade võiks sinu jaoks kasulikku infot pakkuda? Kui jah, siis palun kontakteeru ettevõttesiseseks elamispindade turuülevaate esitluseks +372 525 9703 või tonu@toompark.ee.

Alternatiivina ettevõttes toimuvale turuülevaate esitlusele on võimalus osaleda Kinnisvarakoolis analoogsel teemat toimuval seminaril. Seminar Kinnisvaraturu ülevaade toimub 24/01/2018. Lähem info Kinnisvarakooli kodulehel.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine praktikas – kuidas vältida vaidlusi, järelevalve märkusi ja probleeme objekti üleandmisel?

16/11/2017 toimub koolitus “Kinnisvara arendusprojekti juhtimine”

10.11.2017 Margot Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 16/11/2017 koolitus “Kinnisvara arendusprojekti juhtimine”. Koolituse eesmärk on anda ülevaade kinnisvaraprojekti juhtimisest algusest lõpuni ehk alates soovist ja tahtest tegeleda kinnisvara arendamisega, kuni protsessi lõpuni ehk garantiiperioodi lõppemiseni.

Kinnisvara arendusprojekti juhtimise koolitus on suunatud:

eraisikutele ja väikeinvestoritele, kes plaanivad arendada endale kuuluval kinnistul kinnisvara;
investoritele, kes plaanivad soetada kinnistu, et sellel hakata arendama kinnisvara;
maakleritele, kes vahendavad uusarendusi ja soovivad hoomata kogu arenduse protsessi;
kinnisvara hindajatele, kes tegelevad kinnistute hindamisega;
kõigile kinnisvaraspetsialistidele, kes soovivad olla kursis kinnisvaraarendamise erinevate protsesside ja etappidega;
kõigile omavalitsustöötajatele ja riigiametnikele, kes puutuvad kokku kinnisvaravaldkonnaga.

Koolitus annab:

arusaama kinnisvaraarenduse protsessi etappidest ja nende keerukusest ning ajalisest kestvusest;
praktilised teadmised, kuidas juhtida kinnisvaraarenduse protsessi ning kuidas arendusprotsess läbida kõige väiksema ajakuluga ning võimalikult väheste probleemidega.

Koolitus “Kinnisvara arendusprojekti juhtimine” toimub 16/11/2017 Tallinna kesklinnas kell 10.00-14.15. Lektor on Arco Vara partnersuhete juht Daniel-Aleksander Chasan.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Arco Vara: Noorte siirdumine üüriturult omanditurule on suurendanud üürnike vahetumist

10.11.2017 Mihkel Eliste

Sarnaselt Eesti korterituru aktiivsusele kui tervikule on viimaste aastate vältel hoogsalt kasvanud ka üürituru aktiivsus. Paljuski on see tingitud asjaolust, et laulva revolutsiooni ajal sündinud noored on vanemate kodudest lahkunud, otsides suurematesse keskustesse elamiseks üürikortereid. Samaaegselt on tugevalt kasvanud üürikinnisvarasse investeerimine nii Tallinnas, Tartus kui ka väiksemates Eesti linnades. Väiksemates linnades on üürituru kasv olnud võrdlemisi jõuline, mistõttu üürihinnad on mõne aastaga kiirelt kasvanud ning nõudlus kvaliteetsete üüripindade järele ületab pidevalt pakkumist. Tallinnas ja Tartus on nõudluse ja pakkumise vahekorra kujunemine olnud seevastu tasakaalukam, mille juures võib teatud segmentides pigem märgata juba üürikorterite ülepakkumist.

Eelistatud on ennekõike kvaliteetse siseviimistlusega ja möbleeritud 1-toalised keskküttega korterid, millede järgne nõudlus ületab pidevalt pakkumist nii Tallinnas kui Tartus. Üürileandmise perioodid jäävad vastavatel korteritel maksimaalselt mõne nädala piiresse. Perioodid on korteriomanike sõnul pikenenud köök-tubade lõikes pea kaks korda, mille juures jutt käib aga endiselt alla nädalasest perioodist. Turuhinnaga hinnastatud pakkumised kaovad turult kiirelt, kuid rohkematoaliste ja kehva siseviimistlusega korterite osas on sealjuures nõudlus pakkumise suhtes alanenud. Kuu lõpus ilmuvate kuulutuste osas võib märgata mõningast üürileandmise perioodi pikenemist, sest üürnikud ootavad tihti kuu algusesse jäävat palgapäeva, saamaks kokku nii esimese kuu üüri, tagatisraha kui ka tihti maakleritasu.

Tallinnas on ligi 10-15% Kesklinna ja selle lähipiirkondadesse jäävatest uusehitiste korteritest suunatud üüriturule, mis on aga 2-toaliste rohkuse tõttu tõstnud nii pakkumiste arvu kui ka sellest tulenevalt üürileandmise perioodi. Statistiliselt vaadatuna on Tallinnas küll keskmine üürihind kasvanud, kuid see on tugevalt mõjutatud uute korterite pakkumisse lisandumisest. Ehituslikult uuemate ja vanemate korterite hinnaerinevuses võib tõmmata paralleele nii üüri- kui ka omanditurul, kus uute korterite pakkumine on takistamas vanemate korterite hinnakasvu ning on kujundamas kvaliteedi ja hinna vahelist suhet turul tervikuna. Üürihindade kasv on viimaste aastate vältel püsinud ligi kolm korda aeglasem kui korterihindade kasv, mistõttu on kallinevate korterihindade taustal aga üüritootlused stabiilselt vähenenud.

1980ndate teises pooles sündinud noored on asunud üürikorteritest lahkuma ning soetama omale päris enda kodu. Viimasest on suures osas tingitud ka tänane turuaktiivsus, kus ostjad vanuses 25-35 moodustavad ligi 50% tüüpkorterite tehingute arvust. Üürnike lahkumine on aga suurendanud üürileandjate nii närvi- kui ajakulu, sest üürnikud vahetuvad tihedamini ning kõigest 5-6%-lise tootluse juures taolist rabelemist paljud kinnisvaraomanikud ette kui kujutanud. Viimastel perioodidel aina enam kasutatavaks lahenduseks on saanud erinevad üürilepingutega seotud lahendused. Küsitakse nii üürilepingu sõlmimise tasu, tavapärase 1 kuu tagatisraha asemel suuremat summat ning ühtlasi ka näiteks lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel tagatisraha ulatuses n-ö leppetrahvi. KredExi toel rekonstrueeritud korterelamutes paiknevate korterite perioodilisi laenumakseid ja n-ö remondifondi tasusid, mida üürnik ideaalis tasuma ei peaks, on aina enam hakatud peitma igakuise üürihinna sisse, kus tasutakse näiteks igakuiselt samas suurusjärgus üüri ning kõrvalkulud on aasta läbi omaniku kanda. Kõikvõimalikud taolised lahendused ei pruugi alati olla küll kooskõlas võlaõigusseadusega, kuid üürnike teadmatuse ning tugeva nõudluse tõttu ei ole lähiajal Eesti üüriturul üürnike jaoks kergendavaid muutusi oodata.

Kuigi üürikorterite pakkumine on kasvanud, ei ole üürituru aktiivseimad segmendid siiski märgatavalt üürilevõtja keskseks muutunud. Tallinna linnas on üürikorterite pakkumise kogumaht endiselt võrdlemisi sarnasel tasemel kui möödunud aastatel, olles oktoobris võrreldav 2015. aasta sama perioodiga. Üürihinna üle kauplemist võib pigem märgata 2- ja enamatoaliste korterite osas, millede üürnikeks olid varasemalt leibkonnad, kes on tänaseks omale enda kodu ostnud. Kuigi kasvanud inflatsioon võimaldab mitmete üürilepingute alusel aasta alguses üüri tõsta, ei ole siiski üürihindade terviklikku kasvu oodata. Aasta algusest rakenduv tulumaksureform võib ajutiselt tõsta väiksemate korterite osas üürnike vahetumist, kes otsustavad lisanduvat vaba raha kasutada elamistingimuste parandamiseks. Omanikud on asunud tegema varasemast enam taustakontrolli ning uuritakse, millised on üürnike edasised plaanid, et omanikule oleks tagatud võimalikult stabiilne rahavoog. Eelistama on hakatud keskealisi ja ühtlasi vanemaid üürnikke, kelle osas on väiksem tõenäosus, et nad muutuvad maksejõuetuks või nende elus võiks ette tulla olulisi muutusi, mistõttu nad üüripinnalt lahkuksid. Eesti demograafiliste tegurite tõttu on rahvastik kiirelt vananemas, mistõttu on lisaks noorte tõmbekeskustesse kolimise juures märgata ka vanemaelalise elanikkonna linnadesse siirdumist.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Arco Vara: Ajalooline Nõmme on elanikele kindel kants

09.11.2017 Jana Koot

Vaevalt leidub Tallinnas teist sellist linnaosa, mille kinnisvaraturg oleks nii stabiilne nagu see on aedlinnas Nõmmel. Põhjustena võib siin esile tõsta nõmmekate paigatruudust ja korteriarenduste vähesust, kirjutab Arco Vara maakler Jana Koot.

Alates 1873. aastast, kui Jälgimäe mõisa peremees Nikolai von Glehn Tallinna kooliõpetajale Johan Pihelmannile Nõmmel esimese suvilakrundi andis ja paiga tulevaseks linnaks nimetas, on inimesed rohelist ja kõrghaljastusega asumit elupaigana väga hinnanud ega kipu sealt naljalt ära kolima. Sellepärast tehakse kinnisvaratehinguid Nõmmel vähe, mis tähendab, et sinna ei saa niisama lihtsalt elamispinda osta. Võib öelda, et tegemist on eliitpiirkonnaga, kus kinnisvarahinnad on stabiilsed ega olene kuigi palju turu kõikumistest. Samas, uued elamispinnad, olgu siis ridamajad või korterid, leiavad Nõmmel pakkumiste vähesuse tõttu kiiresti ostjad ja nii on näiteks Vesioina arenduse vastu olnud pidevalt koduotsijatel kõrge huvi.

Statistikas peegeldub stabiilsus

2017. aasta esimese kolme kvartali jooksul tehti Nõmme linnaosas 275 korteritehingut. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga tehti 4 tehingut vähem, mille juures tehinguaktiivsus alanes 1,4% võrra. Struktuurselt on tehinguaktiivsus püsinud sarnane, olles mõnevõrra vähenenud alla 40 ruutmeetri suuruste korterite osas ja mõnevõrra kasvanud üle 70 ruutmeetri suuruste korterite osas. Tehtud tehingute raames kujunes mediaankeskmiseks hinnaks 1 607 €/m2, mis kasvas aasta baasil 7,5%. Keskmiseks korteritehingu hinnaks kujunes 97 000 eurot, mida oli võrreldes aastataguse ajaga 7,7% enam.

Nõmme linnaosas tehtud korteritehingute mediaanhind (€/m²) korteri pindalast lähtuvalt

Pindala (m²)	2014	2015	2016	2017*
10-29,99	1 324	1 442	1 470	1 272
30-40,99	1 200	1 267	1 447	1 589
41-54,99	1 174	1 288	1 494	1 558
55-69,99	1 370	1 333	1 582	1 710
70-249,99	1 381	1 417	1 839	1 828
Keskmine	1 301	1 351	1 557	1 595

* 2017. aasta on toodud III kvartali seisuga.

Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas

Järelturul tehtud tehingute ehk vanemate korterite osas on endiselt märgata võrdlemisi ebaühtlast aastast hinnakasvu, kus perioodil 2001-2010 ehitatud korterite hinnakasv jääb mõne protsendi juurde, kuid on vähemalt 10% kasvanud enne 1939. aastat ja alates 2011. aastast ehitatud korterite osas. Aasta esimese kolme kvartali vältel tehti sealjuures uute korteritega 51 tehingut, mis moodustasid kogu tehingute mahust 19%. 2016. aastal tehti samal perioodil uute korteritega 40 tehingut, mis moodustas tehingute koguarvust 14%. Uute korteritega tehtud tehingute lõikes kujunes mediaanhinnaks 2 059 €/m², mida oli 7,8% vähem kui aasta tagasi, mida on mõjutanud suuremate korterite tehingute arvu kasv.

Suuri muutusi pole tulemas

Lähitulevikus ei ole Nõmme linnaosa korteriturul laialdasemaid muutusi oodata. Viimastel aastatel kiirelt kasvanud tehinguaktiivsus ning hinnakasv on kogu Tallinna linnas tervikuna aeglustumas. Sarnaselt teistele Tallinna piirkondadele jäävad lähitulevikus nii hinnastatistikat kui tehinguaktiivsust enim mõjutama tehingud turule lisanduvate uusarendustega. Olenemata madalast piirkondlikust tehinguaktiivsusest on Nõmme linnaosas oodata senise tehinguaktiivsuse taseme püsimist või mõningast alanemist, mille juures piirkondliku korterituru terviklik statistiline hinnakasv jätkab mõõdukat kasvu sarnaselt turu üldisele tasemele.

Kinnisvarakool: Kasutusluba praktikas – vajalikud dokumendid, menetlus ja probleemide lahendamine

Mainor Ülemiste võlakirjade mitteavaliku pakkumise tulemused

09.11.2017 Tõnu Toompark

Mainor Ülemiste korraldatud 10 miljoni eurose võlakirjaemissiooni esimene osa – 2 miljoni eurose mahuga mitteavalik pakkumine märgiti 1,3-kordselt üle. Ettevõte otsustas esimese etapi mahtu suurendada 2,65 miljonini, et rahuldada kõik laekunud märkimissoovid.

Sarnaselt kahe aasta taguse emissiooniga valitses ka nüüd suur huvi kõigis kolmes Balti riigis. Märgitud võlakirjadest 51% omandasid Eesti ning järgnesid vastavalt Leedu ja Läti investorid. Mainori kontserniga seotud isikud soetasid võlakirju ligi 200 000 euro väärtuses. Osalenud 48 investorist kolmandik omasid Mainor Ülemiste võlakirju ka eelnevalt.

AS Mainor Ülemiste teatas oktoobris kavatsusest emiteerida IV kvartalis ja 2018. aastal kokku kuni 10 miljoni euro väärtuses võlakirju, mis lunastuvad 2023. aastal. Esimese 2 miljoni eurose mitteavaliku pakkumise märkimine lõppes 6. novembril. Pärast emissiooni lõppu esitab Mainor Ülemiste taotluse võlakirjade kauplemisele võtmiseks mitmepoolses kauplemissüsteemis First North. Võlakirjaemissiooni teine etapp on planeeritud läbi viia 2018. aasta aprillis.

Võlakirjade emiteerimise eesmärgiks on ettevõtte põhitegevuse finantseerimine ja Mainor Ülemiste 26.11.2018 võlakirjade refinantseerimine. Emissiooniga kaasatavate vahenditega jätkatakse vastavalt ettevõtte pikaajalisele strateegiale Ülemiste City ärilinnakus uute projektide arendamist. Võlakirjade emiteerimisega ei kaasne olulist ettevõtte võlakoormuse kasvu ega finantsseisundi halvenemist.

Swedbank: Kiire hinnatõus jätkub

09.11.2017 Liis Elmik

Hindade kasvust poole andsid toiduained

Tarbimiskorv kallines oktoobris aastaga 3,8 protsenti. Hindade kasvust andsid poole toiduained, mis kallinesid aastataguse ajaga võrreldes ligi 8%. Toiduainete hindu mõjutas piima- ja puu- ning köögiviljade tõus. Eestis toodetud põllumajandussaaduste hinnatõus on sel aastal – peale kaks ja pool aastat väldanud madalseisu – hoo sisse saanud. Värske puuvili ja marjad kallinesid kolmandas kvartalis aastaga ligi 70%, piim ligi 60%, kartul umbes 30%. Hinnatõusu taga oli ebasoodne ilmastik ja tugev nõudlus.

Hinnatõusu panustab jätkuvalt ka kallinev nafta

Kõrgemad aktsiisimäärad kergitasid alkoholi, tubaka ja mootorikütuste hindu. Viimast tõstis ka toornafta hinnatõus. Oktoobris oli toornafta hind eurodes 5% kõrgem kui aasta tagasi. Nafta hind on viimasel kolmel kuul ülespoole liikunud maailmamajanduse elavnemise järel tugevnenud nõudluse, OPECi tootmismahtude vähendamise ja poliitiliste pingete kasvu toel.

Hinnad tõusevad sel aastal 3,4 ning järgmisel aastal 3 protsenti

2017. aasta kokkuvõttes ulatub hinnatõus Swedbanki prognoosi järgi 3,4 protsendini. Hinnad tõusevad, kuna ühelt poolt on kallinenud mitmed tootmissisendid (tooraine, tööjõud) ja tõusnud tarbimismaksud. Teiselt poolt võimaldab hindu tõsta majapidamiste jõukuse kasv ja optimistlik vaade tulevikku.

Järgmisel aastal peaks meie hinnangul hinnatõus küündima 3 protsendini. Sellest ligi kolmandiku moodustab alkoholi, tubaka ja bensiini aktsiisimaksumäärade tõus. Inflatsiooni aeglustumise taga on väliste hinnasurvete leevenemine: nii nafta kui muude toorainete hinnatõus peaks järgmisel aastal pidurduma.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Merko Ehituse kolmanda kvartali ja 9 kuu müügitulu kasvas veerandi võrra

09.11.2017 Tõnu Toompark

Merko Ehituse 2017. aasta kolmanda kvartali ja 9 kuu müügitulu kasvas ligi veerandi võrra – kolmanda kvartali müügitulu oli 86,0 ja 9 kuu müügitulu 214,8 miljonit eurot. Kontserni puhaskasum ulatus kolmandas kvartalis 3,4 ja 9 kuu arvestuses 6,6 miljoni euroni. Tänavu 9 kuuga on kontsern sõlminud uusi lepinguid kogumahus 304 miljonit eurot.

„Tänavuse üheksa kuu müügitulu kasvu on toetanud mitmed suured töös olevad ehituslepingud. Täna ehitame suuri kaubanduskeskusi Tallinnas ja Riias, kolme hotelli Vilniuses ja mitut büroohoonet Tallinnas. Kõik ehituslepingud on pingelise ajagraafikuga ja teisalt peame tegutsema olukorras, kus turul on üha enam probleemiks projekteerijate ja võimekate alltöövõtjate ressursi puudus. See seab meie projektimeeskondadele väga suured nõudmised tööprotsessi korraldamisel, optimaalsete lahenduste leidmisel ja uute tehnoloogiliste rakenduste kasutuselevõtmisel. Täna on meil arvestatav ehituslepingute portfell, aga selle kasumlik realiseerimine ei ole kerge ülesanne, kuna oleme avatud nii turu- kui lepingulistele riskidele. Lätis on meil olnud väga kiire kasv ja seal on meil riskide juhtimine eriti oluline. Alla ootusi on seni olnud insenerehituse mahtude areng, kus me pole suutnud oodatud mahus uusi ehituslepinguid saada,“ kommenteeris tulemusi AS Merko Ehitus juhatuse esimees Andres Trink.

Merko Ehitus müüs kolmandas kvartalis 47 ning 9 kuuga 286 korterit kogumaksumusega vastavalt 6,9 ja 33,8 miljonit eurot (käibemaksuta). Üheksa kuuga on Merko käivitanud ligikaudu 500 korteri ehituse ning investeerinud tänavu käivitatud arendusprojektidesse ja juba töös olevatesse projektidesse 39 miljonit eurot. „Korterite müük on sel aastal läinud üldjoontes plaanipäraselt, ehkki arvestades soodsat turuolukorda võiks müügitempo mõnes projektis olla ka kiirem. Jätkuvalt ei saa rahul olla ehituslubade ja planeeringute menetlemise tempoga. Korteriarenduse pikaajalise strateegia raames oleme tänavu soetanud uusi kinnistuid kokku 8,6 miljoni euro väärtuses. Kolmandas kvartalis ostsime kaasinvestorilt välja Tallinnas Lasnamäe linnaosas Maarjamäe paekaldal asuvad kinnistud, kuhu on pikemas perspektiivis võimalik rajada üle 1000 korteri,“ lisas Andres Trink.

Merko Ehituse 2017. aasta kolmanda kvartali müügitulu oli 86 miljonit eurot, EBITDA 5,0 miljonit, kasum enne makse 3,9 miljonit ning puhaskasum 3,4 miljonit eurot. 2017. aasta üheksa kuu müügitulu oli 214,8 miljonit eurot, EBITDA 11,0 miljonit, kasum enne makse 8,2 miljonit ning puhaskasum 6,6 miljonit eurot. 2017. aasta 9 kuuga on kontsern sõlminud uusi lepinguid kogumahus 304 miljonit ning kolmandas kvartalis 87 miljonit eurot, sealhulgas Alfa kaubanduskeskuse laienduse ehituseks Riias, Neringa hotelli rekonstrueerimiseks Vilniuses, Hiina Rahvavabariigi Suursaatkonna laienduse ehituseks Eestis ning Norra õiguskantsleri büroohoone renoveerimiseks ja ümberehituseks Oslos.

Seisuga 30.09.2017 oli Merko Ehitus kontserni lepingute portfell 396,4 miljonit eurot võrreldes 256,4 miljoni euroga eelmise aasta samal perioodil. Kolmandas kvartalis olid suuremad töösolevad objektid Eestis T1 Mall of Tallinn kaubanduskeskus, Maakri Kvartal, Öpiku Ärihoone B-maja, Noblessneri elamukvartal, Pärnu mnt 22 ärihoone, Tapa linnaku kasarmud, Lennujaama trammiliini taristu ja Tallinna ringtee Juuliku liiklussõlm. Lätis olid suuremad töösolevad objektid Akropole ja Alfa kaubanduskeskused, Z-Towers kompleks ja Ventspilsi muusikakool-kontserdihall, Leedus Radisson Blu Hotel Lietuva laiendus, Philip Morrise tehas, Narbuto 5 büroohoone ning Rinktines Urban arendusprojekt. Norras olid kolmanda kvartali suuremateks töösolevateks objektideks Blakstadi haiglahoone juurdeehitus ning Akersgata 8 büroohoone.

AS Merko Ehitus (group.merko.ee) kontserni kuuluvad Eesti juhtiv ehitusettevõte AS Merko Ehitus Eesti, Läti turule keskendunud SIA Merks, Leedu turul tegutsev UAB Merko Statyba, Norra ehitusettevõte Peritus Entreprenør AS ning kontserni kinnisvaraarenduse äriüksus koos kinnisvara omavate äriühingutega. 2016. aasta lõpu seisuga andis kontsern tööd 797 inimesele ning ettevõtte 2016. aasta müügitulu oli 252 miljonit eurot.

Kinnisvarakool & koolitus: Korteriühistu revisjonikomisjoni töö praktikas

Baltic Horizon Fond osaku hind täiendaval avalikul pakkumisel

09.11.2017 Tõnu Toompark

Northern Horizon Capital AS (Fondivalitseja) teatas 01. novembril 2017 Baltic Horizon Fond (Fond) uute osakute (Pakkumise Osakud) täiendavast avalikust pakkumisest. Samuti teatas Fondivalitseja, et pakkumise hind Pakkumise Osaku kohta (Pakkumise Hind) on võrdne Fondi osaku puhasväärtusega 31. oktoober 2017 seisuga.

Fondi osaku puhasväärtus 31. oktoobri 2017 seisuga on 1,3266 eurot. Seega on Pakkumise Hind 1,3266 eurot Pakkumise Osaku kohta. Pakkumise hind on ühesugune nii jaeinvestoritele kui ka institutsionaalsetele investoritele.

TEADE EI OLE MÕELDUD AVALDAMISEKS, JAGAMISEKS VÕI EDASTAMISEKS, OSALISELT VÕI TERVIKUNA, OTSESELT VÕI KAUDSELT, AMEERIKA ÜHENDRIIKIDES, AUSTRAALIAS, KANADAS, HONGKONGIS, JAAPANIS, UUS-MEREMAAL, SINGAPURIS, LÕUNA-AAFRIKAS VÕI MUJAL, KUS ANTUD INFO AVALDAMINE VÕI EDASTAMINE EI OLE LUBATAV.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Statistikaamet: III kvartalis kaubavahetuse kasvutempo aeglustus

09.11.2017 Statistikaamet

III kvartalis kasvas eksport eelmise aasta III kvartaliga võrreldes 4% ja import 6%, teatab Statistikaamet. 2017. aasta I ja II kvartaliga võrreldes ekspordi ja impordi kasv III kvartalis aeglustus.

2017. aasta III kvartalis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 3,1 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 3,5 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 390 miljonit eurot (2016. aasta III kvartalis 302 miljonit eurot).

2017. aasta III kvartalis kasvas enim metalli ja metalltoodete (54 miljonit eurot), puidu ja puittoodete (41 miljonit eurot) ning mineraalsete toodete (35 miljonit eurot) väljavedu. Samal ajal vähenes oluliselt elektriseadmete eksport (90 miljoni euro võrra). Impordis kasvas enim metalli ja metalltoodete (57 miljonit eurot), mehaaniliste masinate (51 miljonit eurot) ning transpordivahendite (45 miljonit eurot) sissevedu. Elektriseadmete sissevedu vähenes (48 miljonit eurot). Esimese üheksa kuuga kasvas kaupade eksport 8% ja import 9% eelmise aasta sama perioodiga võrreldes.

2017. aasta septembris kahanes kaupade eksport eelmise aasta septembriga võrreldes 1% ja import kasvas 1%. Septembris eksporditi Eestist kaupu 1,1 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,2 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 99,5 miljonit eurot (2016. aasta septembris 76,8 miljonit eurot).

Kaupade ekspordi peamised sihtriigid olid Soome (17% Eesti koguekspordist), Rootsi (14%) ja Läti (9%). Eksport kahanes enim Hollandisse (30 miljonit eurot), kuhu viidi vähem mineraalseid tooteid. Eksport kasvas enim Saksamaale (13 miljonit eurot) ja Soome (12 miljonit eurot). Saksamaale suurenes elektriseadmete ning Soome metalli ja metalltoodete ning mehaaniliste masinate väljavedu.

Kaupadest eksporditi septembris enim elektriseadmeid, puitu ja puittooteid ning mitmesuguseid tööstustooteid. Enim vähenes elektriseadmete (35 miljonit eurot) ja mineraalsete toodete (19 miljonit eurot) eksport. Samal ajal kasvas metalli ja metalltoodete ning puidu ja puittoodete väljavedu.

Eesti päritolu kaupade osatähtsus hõlmas septembris 73% koguekspordist. Eesti päritolu kaupade väljavedu kasvas 1% ja re-eksport kahanes 7%.

2017. aasta septembris imporditi kõige enam kaupu Soomest (13% Eesti koguimpordist), Saksamaalt (11%) ja Leedust (10%). Kõige rohkem kasvas import Venemaalt (18 miljonit eurot) ja Lätist (10 miljonit eurot). Enim kahanes import Ameerika Ühendriikidest ja Ungarist.

Kaupadest imporditi Eestisse enim elektriseadmeid, transpordivahendeid, põllumajandussaaduseid ja toidukaupu, mehaanilisi masinaid ning metalli ja metalltooteid. Enim kasvas metalli ja metalltoodete ning mehaaniliste masinate sissevedu ja kahanes elektriseadmete sissevedu.

**Eesti kaubavahetus kuude kaupa, 2016–2017**
Kuu	Eksport, mln eurot			Import, mln eurot			Bilanss, mln eurot
Kuu	2016	2017	muutus, %	2016	2017	muutus, %	2016	2017
Jaanuar	824,3	942,9	14	980,5	1 350,4	38	-156,3	-407,5
Veebruar	920,1	972,8	6	1 060,1	1 072,1	1	-140,0	-99,3
Märts	1 034,4	1 180,9	14	1 188,5	1 315,6	11	-154,2	-134,7
I kvartal	2 778,8	3 096,6	11	3 229,2	3 738,1	16	-450,4	-641,5
Aprill	1 048,4	1 029,3	-2	1 207,1	1 209,8	0	-158,7	-180,6
Mai	999,7	1 150,7	15	1 149,4	1 297,8	13	-149,6	-147,0
Juuni	977,8	1 089,5	11	1 134,5	1 200,9	6	-156,7	-111,4
II kvartal	3 025,9	3 269,5	8	3 490,9	3 708,5	6	-465,0	-439,0
Juuli	889,7	942,1	6	1 044,9	1 128,9	8	-155,2	-186,7
August	1 024,0	1 111,9	9	1 093,7	1 215,8	11	-69,7	-103,9
September	1 104,1	1 090,9	-1	1 180,9	1 190,4	1	-76,8	-99,5
III kvartal	3 017,8	3 144,9	4	3 319,5	3 535,1	6	-301,6	-390,2
9 kuud	8 822,5	9 511,0	8	10 039,6	10 981,7	9	-1 217,1	-1 470,7

**Eesti peamised väliskaubanduspartnerid, september 2017**
Sihtriik, riikide ühendus	Eksport, mln eurot	Osa-tähtsus, %	Muutus eelmise aasta sama kuuga, %	Saatjariik, riikide ühendus	Import, mln eurot	Osa-tähtsus,%	Muutus eelmise aasta sama kuuga, %
KOKKU	1 090,9	100	-1	KOKKU	1 190,4	100	1
EL 28	783,4	72	-2	EL 28	991,4	83	0
Euroala 19	517,6	47	-2	Euroala 19	712,3	60	4
ELi välised riigid	307,5	28	2	ELi välised riigid	199,0	17	3
1. Soome	183,0	17	7	1. Soome	157,0	13	4
2. Rootsi	158,0	14	-8	2. Saksamaa	131,7	11	5
3. Läti	99,2	9	-9	3. Leedu	121,6	10	6
4. Saksamaa	79,5	7	19	4. Läti	109,5	9	10
5. Venemaa	77,8	7	6	5. Rootsi	104,5	9	-5
6. Leedu	62,4	6	-4	6. Poola	88,3	7	4
7. Norra	47,7	4	0	7. Venemaa	70,1	6	35
8. Taani	29,5	3	-4	8. Holland	66,5	6	-5
9. Suurbritannia	28,2	3	23	9. Hiina	50,8	4	15
10. Poola	25,8	2	22	10. Suurbritannia	35,4	3	6

**Eksport ja import kaubajaotise järgi, september 2017**
Kaubajaotis (-grupp) kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi	Eksport			Import			Bilanss, mln eurot
	mln eurot	osa-tähtsus, %	muutus eelmise aasta sama kuuga, %	mln eurot	osa-tähtsus, %	muutus eelmise aasta sama kuuga, %	Bilanss, mln eurot
KOKKU	1 090,9	100	-1	1 190,4	100	1	-99,5
Põllumajandussaadused ja toidukaubad (I–IV)	93,9	9	-4	124,5	10	2	-30,4
Mineraalsed tooted (V)	89,4	8	-18	102,6	9	11	-13,1
Keemiatööstuse tooraine ja tooted (VI)	58,7	5	11	101,0	8	4	-42,2
Kummi- ja plasttooted (VII)	37,3	3	2	74,1	6	13	-36,7
Puit ja puittooted (IX)	118,7	11	15	42,9	4	18	75,8
Paber ja pabertooted (X)	30,9	3	9	23,8	2	-7	7,1
Tekstiil ja tekstiiltooted (XI)	36,6	3	-4	61,1	5	2	-24,5
Metall ja metalltooted (XV)	98,1	9	29	115,3	10	16	-17,1
Mehaanilised masinad (84)	94,4	9	3	119,2	10	11	-24,8
Elektriseadmed (85)	190,0	17	-15	184,4	16	-10	5,6
Transpordivahendid (XVII)	66,6	6	-4	126,8	11	-1	-60,2
Optika-, mõõte-, täppisinstrumendid (XVIII)	33,6	3	-4	27,7	2	-7	5,9
Mitmesugused tööstustooted (XX)	104,6	10	7	35,5	3	3	69,1
Muu	38,0	4	-14	51,8	4	-33	-13,8

Statistika aluseks on küsimustikud „Intrastat” ja „Eksport (kala ja vähilaadsete müük välisvetes ja välisriikide sadamates)“, mille esitamise tähtaeg oli vastavalt 14. ja 15.10.2017, ning Maksu- ja Tolliameti tollideklaratsiooni andmed, mis edastati Statistikaametile 20.10.2017. Statistikaamet avaldas väliskaubanduse kuu kokkuvõtte 13 tööpäevaga. Statistikatöö „Kaupade väliskaubandus“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine – praktikas esinevad probleemid

Swedbank Economic Outlook Update – November 2017

09.11.2017 Tõnu Toompark

Swedbank Economic Outlook presents the latest economic forecasts for Sweden, the Nordic and Baltic countries and the major global economies. In this update, current issues that have a bearing on economic developments are analysed.

Global – Strong growth momentum

The outlook for global growth remains good. The euro area is on a stronger footing, and the US economy continues to grow at a moderate pace. Emerging markets are stabilising, contributing to a global cyclical upswing. Political uncertainties have increased somewhat in the past months and still pose a significant risk to the economic outlook. In the long run, populist policies could undermine political and economic institutions that are crucial for long-run growth prospects. In the short run, however, we expect strong growth to counteract the negative effects of a politically weak environment.

Sweden – Housing market in the spotlight

The Swedish economy is benefitting from solid global growth. Exports and industrial production have accelerated. Employment, investment, and consumer spending are growing at a good pace, supported by low interest rates and an expansionary fiscal policy. In recent months, however, we have seen a clear slowdown in price increases in the housing market, which is creating concern that prices may drop. Will prices stabilise, fall, or continue to rise? What will happen to the Swedish economy if the housing market slows?

Baltic countries – Strong tailwinds

Economic growth has exceeded expectations in all three Baltic countries this year. Stronger external demand is lifting exports and investments.
Tight labour markets are pushing up wages. Higher incomes, in turn, are supporting consumption. GDP is expected to grow above its potential both this and the next year. In 2019, growth is expected to recede as the cyclical upswing fades. Inflation has accelerated due to higher commodities’ prices and excise taxes and growing labour costs.

Interest and exchange rate forecasts

Even if the pace is slow, the direction of central banks is clear; a gradual removal of policy stimulus has begun. We foresee that this normalisation will continue, something that to a large extent will affect market interest rates, as well as exchange rates. Interest rates are rising, and we see a progressively stronger krona, as well as euro, during the forecast period.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

KV.EE: 40% Tallinna äripindade üüripakkumistest asuvad kesklinnas

08.11.2017 Tõnu Toompark

Oktoobris pakuti portaali KV.EE kaudu üürile keskmiselt 2439 Tallinna äripinda. Aastataguse ajaga võrreldes on äripindade üüripakkumine vähenenud 14% võrra. Aasta tagasi oli Tallinnas pakkumisi 2828.

Enamus ehk 40% pealinna äripindade üüripakkumistest asuvad Tallinna kesklinna linnaosas. Kesklinnas oli oktoobris üüripakkumisi 1004, mis on eelmise aasta vastavast näitajast 17% vähem.

Aastataguse ajaga võrreldes on äripindade üüripakkumisi juurde tulnud Haabersti, Nõmme ja Pirita linnaosadesse. Teistes Tallinna linnaosades on portaalis KV.EE äripindade pakkumine vähenenud.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Äripindade üüripakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk
	10/2016	10/2017	Muutus, %
Haabersti	73	87	19%
Kadriorg		13	NA
Kesklinn	1 203	1 004	-17%
Kristiine	269	259	-4%
Lasnamäe	382	326	-15%
Mustamäe	396	326	-18%
Nõmme	152	156	3%
Pirita	15	26	73%
P-Tallinn	265	182	-31%
Vanalinn	60	55	-8%

Tallinn	2 828	2 439	-14%

Harjumaa	3 086	2 659	-14%

Narva	53	63	19%
Pärnu	39	58	49%
Tartu	390	351	-10%

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimine praktikas – juhatuse õigused, kohustused ja vastutus

1Partner kuuülevaade: korterimüük rühib jälle üles

08.11.2017 Tõnu Toompark

Tallinnas müüdi oktoobris 866 korterit, mis on viis protsenti enam kui septembris ning 7,6 protsenti enam kui aasta tagasi samal ajal, analüüsib kinnisvarafirma 1Partner Maa-ameti statistikat.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul on praegu Tallinnas kinnisvarabuum. “Tihti arvatakse, et buum tähendab automaatselt mulli, tegelikult on tegemist lihtsalt tõusuajaga,” ütles Vahter.

“Majandusel läheb hästi ja keskklassi osakaal on kiiresti kasvanud – sellest annavad lisaks kinnisvaraturule märku ka järjest avatavad uued restoranid ja kasvavad automüüginumbrid. Inimesed ostavad suhteliselt rohkem kallimaid ja uuemaid kortereid ning seetõttu kasvab nii tehingute arv kui ruutmeetri keskmine statistiline hind. Tegelikult pole reaalsed hinnad paar-kolm aastat oluliselt kasvanud. Mustamäe nõukogudeaegse paneelelamu 2-toaline korter maksab endiselt 65-70 000 euro vahemikus,” ütles Vahter.

Tallinna korteri keskmine ruutmeeter maksis oktoobris 1763 eurot, mis on septembriga võrreldes üks protsent enam. Kalleim korter müüdi 535 000 ning odavaim 3300 euroga.

Oktoobris müüdi Tallinnas 20 hoonestatud elamumaa krunti, mis on 12 võrra vähem kui varasemal kuul. Kalleim eramu müüdi 822 000 ning soodsaim 7900 euro eest.

Möödunud kuul müüdi üheksa elamumaa krunti, mis on sama palju kui septembris. Odavaim krunt maksis 85 000 ja kalleim 350 000 eurot.

1Partner Kinnisvara avaldab iga kuu esimeses veerandis möödunud perioodil sooritatud kinnisvaratehingute turuülevaate. 1Partner Kinnisvara kodulehel on Tallinna kinnisvaratehingute hinnavõrdluse graafik, kust leiab lihtsa ülevaate pinnaühiku maksumuse igakuistest muutustest linnaosade kaupa.