Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvarakooli suveakadeemia 2026 - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

KredExi käenduse või toetuse abil energiatõhus kodu

14.09.2017 Tõnu Toompark

Uut kodu soetades või olemasolevat rekonstrueerides tasub mõelda selle energiatõhususe peale. Energiatõhus eluase on säästlikum rahakotile ning selliselt maja kordategemise või ostmise investeering tulusam ja tulevikukindel. Kindlasti seisavad paljud küsimuste ees, kas osta uus eluase ja kui siis, mille põhjal valik teha või kuidas muuta olemasolev elamu energiatõhusamaks.

Ostmisel mõtle pikemalt. Kinnisvara soetamine on suur otsus ning tänasest valikust sõltub, millise väärtusega vara omad tulevikus ja millises kodus edaspidi elad. Kui oled otsustanud uue kodu osta, on lisaks paljudele muudele otsustele, vaja esmalt läbi kaaluda ka rahalised võimalused. Eluasemelaenuga kinnisvara ostmiseks on reeglina vajalik sissemakse, millest aga olenevalt ostetava kinnisvara maksumusest, võib osa puudu jääda, seda eriti noorte puhul, kes pole lihtsalt jõudnud veel piisavalt sääste koguda. Siin on abiks KredExi eluasemelaenu käendus, mis on mõeldud inimestele, kes soovivad võtta laenu uue eluaseme ostmiseks või olemasoleva renoveerimiseks ning vähendada oma esmase sissemakse kohustust. KredExi käendusega on võimalik kodulaenu taotleda madalama 10%-lise omafinantseeringuga. KredExi eluasemelaenu käendust saavad kasutada noored pered ja spetsialistid, Kaitseväe või Kaitseliidu veteranid, tagastatud pinnal elavad üürnikud ning alates möödunud aastast, pakub KredEx ka energiatõhusa eluaseme laenukäendust, et hõlbustada energiatõhusate kodude ostmist ja ehitamist. Tulevikule mõeldes tasuks kindlasti kaaluda võimalikult energiatõhusa eluaseme ostmist või olemasoleva energiatõhusamaks rekonstrueerimist. Selline elamu tagab nii väiksemad soojusenergia kulud kui ka tervisliku sisekliima ehk lühidalt öeldes, parema elamiskvaliteedi.

Selleks, et pangast laenu võttes KredExi energiatõhusa eluaseme laenukäendust taotleda, peab soetatav maja vastama energiamärgise klassile C, samuti võib oma eramu C klassi tasemele rekonstrueerida, seega on teenusest kasu ka siis, kui juba omad elamut ja soovid seda energiatõhusamaks muuta. Korterit ostes peab asjakohase korterelamu energiamärgise klass olema vähemalt C. Tulevikule mõeldes tasuks aga kindlasti kaaluda veelgi energiatõhusama eluaseme eelistamist. Energiatõhusa kodu ostmisel võib laenukäenduse suurus olla kuni 24% laenu tagatiseks seatava maja või korteri väärtusest, kuid mitte rohkem kui 50 000 eurot.

KredExi eluaseme ja energiatõhususe divisjoni juhi Triin Reinsalu sõnul on energiatõhusa eluaseme laenukäenduse väljastamise eesmärk tõsta inimeste teadlikkust energiatõhususest ning suunata inimesi valima ja ehitama energiasäästlikumaid kodusid. “Laenukäendus aitab soetada kodu, mille ehitamisel on enam mõeldud hoone kui terviku säästlikkusele ning see võimaldab oma olemasoleva elumaja energiatõhusamaks muuta. Tegemist on esimese finantsteenusega Eestis, mille eesmärk on soodustada energiatõhusa kinnisvara soetamist ja loomist,” ütles Reinsalu.

Oma elamut korrastades, mõtle hoonele kui tervikule. Lisaks laenukäendusele, on väikeelamute omanikel võimalik oma kodu energiatõhusamaks muuta ka KredExi väikeelamute rekonstrueerimistoetuse abil.

Väikeelamud moodustavad 1/3 Eesti elamufondist. Eesti keskmine energiatarbimine elamutes ruutmeetri kohta on võrreldes teiste EL liikmesriikidega kõrgem ning selle põhjuseks ei ole vaid külm kliima. Vanemad väikeelamud on seisukorras, kus nende terviklik rekonstrueerimine on mõistlik, seda nii pikaajalise säilimise kui ka energiasäästlikkuse seisukohast.

Väikeelamute omanikel on võimalik oma kodu rekonstrueerimiseks KredExist toetust taotleda. KredExi pakutava toetuse eesmärgiks on aidata kaasa väikeelamute energiatõhususe suurendamisele ning majade energiatarbimise vähendamisele. Toetust saab kuni 30% toetatavatest kuludest, maksimaalne toetussumma on 15 000 eurot väikeelamu kohta. Olgu öeldud, et toetust on võimalik saada enne 1993. aastat ehitatud ja kasutusse võetud väikeelamutele, sest just vanemad majad on energiatõhususelt halvemas seisus. Samuti peab toetuse saaja korda tehtavat elamut oma püsiva elukohana kasutama.

14. septembri seisuga oli KredExile laekunud 350 väikeelamute rekonstrueerimistoetuse taotlust, keskmine taotletav summa on 6 081,22 eurot. Alates eelmisest aastast, mil taotluste vastuvõtt algas on kokku taotletud toetust summas 2,1 mln eurot. Nende rekonstrueerimisprojektide kogumaksumus on umbes 7,52 mln eurot. Eraldatud on 275 toetust, summas 1,64 mln eurot. Peaasjalikult kasutavad majaomanikud toetust hoone välispiirete (nt fassaad ja katus) ning akende/uste vahetuseks. Paljud vahetavad välja ka küttesüsteemi või kasutavad toetust päikesepaneelide paigaldamiseks.

Lisaks energiasäästule on rekonstrueeritud elamutel veel üks lihtne, aga mitte vähemoluline pluss – nad näevad head välja. Kindlasti ei saa alahinnata ka rõõmu, mida tunneb inimene, kelle kodu on ilus ja korda tehtud.

KredExi eluaseme ja energiatõhususe divisjoni juhi Triin Reinsalu sõnul tasub ka oma eramaja rekonstrueerides mõelda hoonele kui tervikule. „Oluline osa väikeelamutest on ehitatud 1950-1960ndatel aastatel ning arvestades tollaseid projekteerimisnorme, on rekonstrueerimistööde läbiviimine vajalik tänapäevaste elamistingimuste ja mõistliku energiakasutuse saavutamiseks. Oluline osa korrastatud hoonest on ka hea sisekliima, mis mõjutab otseselt meie tervist. Seega tasub oma väikeelamu võimalikult terviklikult rekonstrueerida ning kasutades toetust, tasub investeering end ka kiiremini ära,“ tõdes Reinsalu.

Toetuse objektiks saab olla üksikelamu, ridaelamu või kaksikelamu sektsioon, kahe korteriga elamu või ridaelamu, samuti suvila või aiamaja, kui see ehitatakse käesoleva toetuse abil ümber aastaringseks kasutamiseks.

Olenemata sellest, kas eesmärgiks on uue kodu soetamine või olemasoleva rekonstrueerimine, on elamistingimuste parandamisel abiks KredExi pakutavad teenused ja toetused.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

EKÜL: Balti elamumajanduse konverentsil võeti vastu Rakvere deklaratsioon

14.09.2017 EKÜL

Eesti Euroopa eesistumise raames Rakverre IX Balti elamumajanduse konverentsile kogunenud elamumajanduse organisatsioonid Eestist, Lätist, Leedust ja Ukrainast võtsid vastu Rakvere deklaratsiooni. Deklaratsioonis rõhutatakse olemasoleva elamufondi säilitamise ja kaasajastamise vajalikkust ning vastava riikliku toetuse olulisust.

“Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks saavutada 2030. aastaks märkimisväärne energiasääst, suurendades samal ajal taastuvenergia osakaalu, mis omakorda vähendab oluliselt ELi energiaimporti ja suurendab energiasõltumatust. Üks prioriteetne viis energiatõhususe parandamiseks on hoonete terviklik renoveerimine senisest suuremas osakaalus ning samaaegne energiatõhusate hoonete ehitus,” seisab deklaratsioonis. Tulenevalt ülatoodust, teevad konverentsil osalejad ühisdeklaratsioonis ettepanekud: tagada jätkusuutliku toetusskeemi olemasolu elamufondi energiatõhusaks renoveerimiseks, toetada energiatõhusa innovatiooni rakendamist elamuehituses ja renoveerimisel ning töötada välja lahendusi taastuvenergia tootmiseks tarbijate poolt.

“Eesti kui eesistujariigi ülesanne on leida tasakaal liikmesriikide erinevate seisukohtade, traditsioonide ja huvide vahel, et saavutada Euroopa kodanike jaoks parim võimalik tulemus. Eestil on ette näidata kogemused energiatõhususe saavutamisel hoonete tervikrenoveerimise kaudu, oleme teistele Euroopa riikidele siin suureks eeskujuks,” märkis Euroopa elamuorganisatsioonide ühenduse Housing Europe juhatuse liige, Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees Andres Jaadla. “On väga oluline, et senine riiklik toetus hoonete renoveerimisele jätkuks vähemalt samas või veel suuremas mahus.”

Jaadla sõnul on Eestis riikliku korterelamute rekonstrueerimistoetusega aastatel 2010-2014 korda tehtud 661 kortermaja. Aastatel 2015 – 2020, mil rekonstrueerimistoetuseks
Euroopa Ühtekuuluvusfondist on ette nähtud 102 miljonit eurot, peaks lisanduma veel 550 renoveeritud maja. “On väga tähelepanuväärne, et Euroopa elamumajanduse tipud kohtuvad just Rakveres – linnas, kus väga tõenäoliselt võivad kõik vanemad kortermajad saada peagi täielikult renoveeritud ning suurt rõhku pannakse taastuvenergia kasutuselevõtule.”

“Eesti korteriühistud on aastatega välja töötanud hulga taskukohaseid, kvaliteetseid ja jätkusuutlikke toimivaid lahendusi. Oluline on tagada elamupiirkondade tasakaalustatud säästlik areng ja olemasolevate hoonete renoveerimine ja siin peab olema riik oluline partner,” on öelnud Euroopa elamuorganisatsioonide ühenduse Housing Europe president Cédric Van Styvendael.

Konverentsile järgneval päeval toimub Rakveres õppepäev, mille käigus tutvutakse piirkonna parimate näidetega hoonete energiatõhususe suurendamisel. Konverentsi korraldab Eesti Korteriühistute Liit koostöös Euroopa elamuorganisatsioonide ühendusega Housing Europe. Konverentsi toimumist toetab Riigikantselei koostöös Sihtasutusega Kodanikuühiskonna Sihtkapitaliga.

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

1Partner kuuülevaade: Tallinna korterimüük tegi kuuga hiiglasliku hüppe

14.09.2017 Tõnu Toompark

Augustis müüdi Tallinnas 868 korterit, mis on 26% rohkem kui juulis, samal ajal tõusis keskmine ruutmeetri hind 8,5 protsenti 1777 euroni, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvarafirmasid 1Partner Maa-ameti statistikat.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul soosis vilets augustiilm Nordicat ja kinnisvaraturgu. “Suvekuude võrdluses oli tänavune august viimase viie aasta kõige aktiivsem,” lisas Vahter.

“Tallinna korteri keskmine ruutmeetrihind rühib pidevalt üles ning paljud inimesed teevad statistika põhjal ekslikke järeldusi. Korterite omanikud loevad uudiseid ja tahavad järgmisel päeval kümme protsenti kõrgemat hinda küsida, kuid see ootus ei tasu ära. Statistiliselt tehakse suhteliselt rohkem tehinguid uute ja kallimate pindadega, mis väljendubki kõrgemas keskmises ruutmeetrihinnas. Tegelikult on korterite hinnad juba paar aastat samas vahemikus püsinud,” lisas Vahter.

Augustis müüdi Tallinnas 35 hoonestatud elamumaa krunti, mis on kuue võrra vähem kui varasemal kuul. Kalleim maja müüdi 2,76 miljoni ning soodsaim 3000 euro eest.

Möödunud kuul müüdi 12 elamumaa krunti, mis on kuue võrra enam kui juulis. Kalleim krunt maksis 1,3 miljonit ning odavaim 40 000 eurot.

Kalleim korter müüdi augustis 1 250 000 ning odavaim 3 800 euroga.

1Partner Kinnisvara avaldab iga kuu esimeses veerandis möödunud perioodil sooritatud kinnisvaratehingute turuülevaate. 1Partner Kinnisvara kodulehel on Tallinna kinnisvaratehingute hinnavõrdluse graafik, kust leiab lihtsa ülevaate pinnaühiku maksumuse igakuistest muutustest linnaosade kaupa.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Tartu sai uue üldplaneeringu

14.09.2017 Tartu.ee

Volikogu kehtestas Tartu uue üldplaneeringu, mis kujundab linna arengut lähemal paarikümnel aastal.

Linna ruumilise arengu peamine alusdokument tõstab Tartut esile kui avatud ja rahvusvahelist “tarkade” töökohtadega ülikoolilinna, mis on koos naabervaldadega kujunenud ühtseks ja sidusaks linnaregiooniks.

Üldplaneering rõhutab ka kesklinna eelisarendamist, Maarjamõisa ja Raadi piirkonna arengut, ettevõtluse tihedamat integreerimist linna juba olemasolevasse hoonestuskeskkonda ning kortermajade eelistamist eramutele seni hoonestamata aladel. Uues üldplaneeringus väheneb mõnevõrra elamumaade osa ja kasvab rohealade ning ettevõtlusmaade osakaal.

Väga olulisel kohal on maa-alade kasutus- ja ehitustingimused. Kuna üldplaneeringu roll ehitusõiguse andmisel suureneb tunduvalt, siis on planeering senisest palju üksikasjalikum ning annab täpsed arhitektuursed nõuded linna asumite kaupa.

Üldplaneering käsitleb mitmeid põhimõttelisi valikuid näiteks linnaliikluse ja ühistranspordi korraldamisel, säästliku energiamajanduse arendamisel ning rohevõrgustiku kujundamisel. Põhjalikult on kirjeldatud spordi-, kultuuri-, haridus- ning tervishoiu- ja hoolekandeasutuste paiknemist linnas.

Üldplaneeringu koostamisel on üle vaadatud kõik miljööväärtuslikud hoonestusalad ning tehtud ettepanekud osadel aladel piiride muutmiseks või kaitserežiimi lõpetamiseks.

Tartu uude üldplaneeringusse on muutmata kujul üle võetud hiljuti kehtestatud Kesklinna, Ränilinna ja Supilinna planeeringud.

Üldplaneering olnud oma tööd lõpetava Tartu linnavolikogu VIII koosseisu olulisemaid teemasid. Linn alustas üldplaneeringu ülevaatamist juba 2013. aastal, uue planeeringu koostamise algatas
volikogu 2014. aasta detsembris, planeeringu eskiisi tutvustati eelmise aasta mais ning vastu võeti ja avalikustamisele suunati planeering tänavu märtsis.

Avalikustamise käigus oli ettepanekute esitajaid ligi sada, nende hulgas üksikisikuid, asumiseltse, kodanikeühendusi, asutusi, organisatsioone ja ettevõtteid, samuti toimus hulgaliselt piirkondlikke ja temaatilisi arutelusid.

Metro Capital: Meerhof 2.0 kliendipäeval näeb Eesti kinnisvaraarenduse tippkvaliteedi ja luksuse taset ning enneolematut showprogrammi

14.09.2017 Tõnu Toompark

Sel laupäeval, 16. septembril kell 11.00 – 15.00 toimub eksklusiivse kortermaja Meerhof 2.0 avatud uste päev. Meerhof 2.0 on Metro Capital OÜ poolt Lauluväljaku kõrvale, mere äärde arendatav luksukortermajade kompleks, kus on tipptasemel ehituskvaliteet, luksuslik arhitektuur ja mille hoovis asuvad privaatsed tennise- ja golfiväljakud. Meerhof 2.0 kuulub Eesti kvaliteetseimate ja innovaatilisemate uusarenduste hulka. Täiusliku lõpptulemuse saavutamiseks kaasati projekteerimismeeskonda akustikud, energiatõhususe eksperdid ja isegi feng shui asjatundjad tõi esile Metro Capitali partner Ain Kivisaar.

Kõik huvilised on oodatud uhkesse näidiskorterisse, kus iga detail on läbimõeldud ja kus saab vastuse küsimusele, mida tähendab väljend luksuskortermaja. Samuti saavad külalised nautida kahe 10-korruselise torni vahel toimuvat köielkäimisshowd ja tutvuda sisehoovis kõrgklassi spordialadega.

Kliendipäeva programm:

11.00 Kliendipäeva avamine
11.00 – 12.30 Eesti vs. Soome noorte rulluisuhoki demomäng
12.00 Eesti kuulsaim slackline’r Jaan Roose liigub kõrgelt ühest Meerhohi tornist teise
13.00 Eesti tipptennisistide demomäng uuel Meerhofi tenniseväljakul
13.15 Golfivõistlus
14.00 Eesti kuulsaim slackline’r Jaan Roose liigub kõrgelt ühest Meerhohi tornist teise
15.00 Kliendipäeva lõpetamine

Metro Capital on kodumaine ettevõte, mis on panustanud Tallinna elamuarendusse juba üle kümne aasta. Ettevõtte eesmärk on luua elukeskkond, kus tulevastel elanikel on tõeliselt hea elada.
Viimase paari aastaga on Metro Capitali poolt Tallinnasse loodud enam kui 400 uut korterit ja antud klientidele üle enam kui 50 000m2, olles sellega üks edukaim ettevõte uute korterite arendus-ja müügiturul. Metro Capitali arenduste portfellis on lisaks Meerhofi kvartalile ka mereäärsed Tivoli ja Kiikri elamurajoon.

Rahandusministeerium prognoosib selle aasta majanduskasvuks 4,3 protsenti

14.09.2017 Rahandusministeerium

Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi järgi kasvab Eesti majandus tänavu ligikaudu 4,3 protsenti ja 2018. aastal 3,3 protsenti.

“Eesti ja ülejäänud Euroopa majanduses on taastumas tavapärasemad olud. See on kaasa toonud kiirema majanduskasvu, kui viimastel aastatel oleme näinud,” ütles rahandusminister Toomas Tõniste. “Valitsus jätkab vastutustundliku eelarvepoliitikaga. Valitsussektori võlakoormus langeb ja maksukoormus jääb järgmistel aastatel samale tasemele.”

Aastatel 2019–2021 peaks Eesti majandus kasvama keskmiselt 3 protsenti aastas. Peamine majanduse kasvu vedaja on neil aastatel investeeringute toel sisenõudlus. Eksport kasvab jõudsalt koos välismaise nõudlusega Eesti kaupade ja teenuste järele, ekspordi roll majanduskasvu vedajana järgmisel aastal ilmselt suureneb.

Keskmine palk kasvab mulluse 1144 euroga võrreldes sel aastal 1217 eurole ja järgmisel aastal 1280 eurole, reaalkasvuks on tänavu 2,9 protsenti ja järgmisel aastal 2,5 protsenti. Edaspidi jätkub mõõdukalt kiire palgatõus, mis on kooskõlas tootlikkuse arengutega. 2018. aastal rakendub uus diferentseeritud maksuvaba tulu süsteem ja enamiku palgasaajate maksuvaba tulu kasvab 500 euroni. Selle tulemusel jõuab madala ja keskmise sissetulekuga töötajatele pangakontole kuni 66 täiendavat eurot kuus. See omakorda toetab eratarbimise kasvu ja vähendab survet tööjõukulude kasvule.

Tööturu positiivsed arengud on jätkunud ja nõudlus tööjõu järele on kõrge. Hõivatud inimeste arv on suur ja kasvab prognoosi järgi igal aastal, jõudes 2017. aastal ligikaudu 649 700 inimese ja 2021. aastal 659 600 inimeseni.

Tööturgu mõjutab märgatavalt töövõimereform, mille eesmärk on aidata tööd leida suurel hulgal seni tööturult väljas olnud inimestel. Reform võib osutuda seni oodatust edukamaks, sest seni on töö leidnud eeldatust rohkem vähenenud töövõimega inimesi. Enamik neist on edaspidi kuni töö leidmiseni arvel tööotsijatena, mis kergitab statistilist tööpuuduse määra. Tööpuuduse määraks on tänavu oodata 6,9 protsenti ja järgmisel aastal 8,3 protsenti.

Tarbijahindade tõusu kõrgeim tase jääb tänavu aasta teise poolde, seejärel inflatsioon aeglustub. Hinnatõus on tingitud toidu ja nafta kallinemisest maailmaturul, teenuste hinnatõusust ning lisandunud maksumeetmetest. Sel aastal tõuseb tarbijahinnaindeks 3,4 protsenti, hinnatõus aeglustub järgmisel aastal 2,7 protsendini.

Maksukoormus püsib järgmistel aastatel stabiilsel tasemel. Aastatel 2018–2021 vähendatakse maksumuudatustega tööjõumakse ja suurendatakse tarbimismakse ning kapitalimakse. Kokkuvõttes on maksukoormus sel perioodil keskmiselt 34,3 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP).

Valitsussektori võlakoormus langes möödunud aastal 9,4 protsendini SKPst. Tänavu väheneb võlakoormus veelgi, samuti on kahel järgneval aastal oodata nominaalse eelarvepositsiooni paranemise tõttu võlakoormuse vähenemist, jõudes 2019. aasta lõpuks 8,6 protsendini SKPst.

Alates 2020. aastast väheneb võlg prognoosi järgi ka nominaalselt tulenevalt rahavoo ülejäägist ning laenude tagasimaksetest, küündides prognoosiperioodi lõpuks 2021. aastal 7 protsendini SKPst.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Baltic Sotheby’s International Realty: Vana korteri müüjad peavad kiirustama

14.09.2017 Tõnu Toompark

Tallinna uute korterite aktiivne arendamine kasvatab konkurentsi kinnisvaramüüjate vahel. Valusamalt hakkab korteripakkumise suurenemine mõjutama teisese ehk vanemate korterite pakkujaid. Seetõttu tasub vanema korteri müüki plaanivatel inimestel müügiotsusega kiirustada, soovitas Baltic Sotheby’s International Realty arendusjuht Helbe Ruben.

Tallinna korteriturul on käimas massiivne arendamine. Ostjat otsib 2500-2600 uut korterit, neist suur osa asuvad Tallinna kesklinnas ja selle vahetus ümbruses. Suur uute korterite pakkumine on kasvatanud konkurentsi müüjate vahel ja see omakorda avaldab survet seni veel aeglustuvas tempos kasvavatele hindadele.

„Eelkõige on pressi all vanema korterid, mida soovitakse müüa, et uuem-kvaliteetsem eluase asemele osta. Ebaõiglaselt sageli on vanemate korterite hinnad uutega võrreldaval tasemel. Uute korterite kütte- ja remondikulud on aga madalamad, hoone ventilatsioon on parem ja naabrid sõbralikumad,“ kommenteeris Baltic Sotheby’s International Realty arendusjuht Helbe Ruben.

Kui samaväärse hinna eest saab osta uue või vana korteri, eelistab ostja ikka uut, kvaliteetsemat ja madalamate edasiste püsikuludega elamispinda. Nii peab vanema korteri omanik müügitehinguni jõudmise nimel minema hinna kallale.

„Hetkel veel me turul hinnalangust ei koge,“ hindas Helbe Ruben. „Küll näeme, et uute korterite pakkumise suureneb ja vanemate korterite müügiperioodid pikenevad. Müügiperioodide venimise kõrval näeme järjest sagedamini, kuidas potentsiaalsed ostjad teevad kinnisvaramüüjale pakkumisi, mis jäävad esmasest pakkumishinnast oluliselt allapoole.“

Pakkumise kasv uute korterite arendamisest suunatud korteriturul tähendab vanemate korterite omanikele peatselt olukorda, kus korteri müügi õnnestumise nimel tuleb leppida pikema müügiperioodiga. Sageli on pikem müügiks kuluv aeg vastuvõetamatu, sest järgmine tehing tahab sõlmimist. See tähendab, et kiirema müügini jõudmise nimel tuleb leppida madalama tehinguhinnaga.
„Siit tuleb konkreetne praktiline soovitus. Kui inimesel on plaanis olemasolev vanem korter müüa, tuleb selle protsessiga kohe alustada. Nii on võimalik vältida müügi sattumist ajaperioodi, kus vanemate korterite pakkumine oluliselt suureneb ja toob endaga kaasa olulise surve hindadele,“ soovitas Helbe Ruben.

Eliitkinnisvara ettevõte Baltic Sotheby’s International Realty alustas oma tegevust 2010. aastal. Sotheby’s International Realty liikmena pakub ettevõte esmaklassilist kinnisvara üle maailma, silmapaistvat teenindust, individuaalset lähenemist igale kliendile ja ligipääsu hinnalisematele rahvusvahelistele kinnisvarainfot levitatavatele kanalitele.

Lisainfo saamiseks võtke ühendust

Helbe Ruben
Baltic Sotheby’s International Realty arendusjuht
helbe.ruben@balsir.com
+372 564 4941
+372 644 3446
www.balticsothebysrealty.com
www.balsir.com

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine praktikas – kuidas vältida vaidlusi, järelevalve märkusi ja probleeme objekti üleandmisel?

Arco Vara: Suvi lõppes Pärnus tehinguaktiivsuse langusega

14.09.2017 Mihkel Eliste

Augustis tehti Pärnus 60 korteritehingut. Võrreldes juuliga tehti 24 tehingut vähem, mille juures tehinguaktiivsus alanes 29% võrra. Võrreldes aga eelmise aasta augustikuuga tehti koguni 32 tehingut vähem, mis moodustas tehingute arvu languseks 35%. Viimaste kuude vältel võrdlemisi kiirelt kasvanud tehingute arv asus augustis taanduma, mis tulenes nii uute korteritega tehtud asjaõiguslepingute vähenemisest kui ka asjaolust, et möödunud aasta augustis tehti ajutiselt järelturu korteritega rohkem tehinguid. Aasta esimese kaheksa kuu vältel on tehingute arv aasta baasil kasvanud 6,4% võrra. Lähitulevikus valmivate uusarenduste tõttu on oodata tehinguaktiivsuse laialdasemat volatiilsust ka edaspidiselt.

Võrreldes 2016. aasta augustiga müüdi vähem ennekõike tüüpkortereid, mida iseloomustab perioodil 1940-1990 ehitatud korterelamutes paiknevate korteritega tehtud tehingute osas ligi 40%line tehinguaktiivsuse langus. Perioodil 2001-2010 ehitatud korteritega tehti samaaegselt täpselt sama palju tehinguid kui aasta varem. Jätkuvalt on tüüpkorterite osas tehinguaktiivsuse langust soodustamas pakkumise kehv struktuur ning pidevalt kasvavad järelturu varade pakkumishinnad. Kuigi aasta esimeses pooles kasvas pakkumiste arv korteriturul tervikuna igakuiselt, on turule lisandunud aga ennekõike peamiselt uute korterite pakkumisi.

Augusti vältel tehtud korteritehingute lõikes kujunes Pärnu linnas ruutmeetri mediaanhinnaks 952 eurot, mida oli 8,1% vähem kui juulis ning 0,7% vähem kui 2016. aasta augustis. Vaadates aga tehtud tehingute struktuuri, ilmneb tõsiasi, et tegelikkuses on tüüpkorterid jätkanud ligi 10%list aastast hinnakasvu. Perioodil 2001-2010 ehitatud korteritega tehtud tehingute osas on võrreldes aastataguse ajaga püsinud samal tasemel nii tehinguaktiivsus kui ka hinnatase. Kasvanud on enne 1940. aastat ehitatud korterite tehingud, millede tõenäolisest kehvast seisukorrast tulenevalt on ruutmeetrihind oluliselt madalam ning seetõttu selle mõju hinnakasvule kui tervikule pigem negatiivne. Viimase kaheksa kuu lõikes on Pärnus mediaanhind kasvanud aasta baasil ligi 11% võrra, mille juures kiireima hinnakasvuga on olnud 2- ja 3-toalised korterid.

Suve lõppedes on taas üüriturule suundunud hulgaliselt pakkumisi, mille juures on märgata võrreldes teiste Eesti linnadega pigem madalaid üürihindu. Pärnus on linna prestiižist ja suvituskinnisvarast tulenevalt korterite hinnad pikaajaliseks üürimiseks potentsiaalsete investorite jaoks pigem liialt kallid. Suvisel perioodil kõrged lühiajaliseks üüriks mõeldud üürihinnad küll tasandavad aasta jooksul võimalikku teenitavat kasumit, kuid pikaajalise väljavaatega ning pigem passiivse hoiakuga investorid ei näe soovi omale lisategevust suveks luua. Iga-aastaselt kasvav nii sise- kui ka välisturistide arv on soodustamas lühiajalise üürituru arengut pea kõikjal suuremates keskustes üle Eesti, mille juures on põhiliseks arengusse panustajaks saanud ennekõike jagamismajandusele orienteeritud portaalid nagu Booking ja AirBnB.

Pindi Kinnisvara: Ehitushinna kontrollimatu kasv pärsib üleriiklikku arendust

14.09.2017 Tõnu Toompark

Suurimaks arendustegevuse pärssijaks on kiirelt kasvavad ehitushinnad, mis muudab Tallinna ja Tartu mõjusfäärist väljaspool arendamine mõttetuks.

Pindi Kinnisvara tegevdirektor Elari Udam ütles, et kui näiteks Viljandis ja Rakveres on keskmine korteri ruutmeetrihind ca 650 eurot ning paljudes maakonnakeskustes vähemgi, siis hoolimata suurejoonelistest plaanidest ja toetavast kohalikust omavalitsusest ei ole arendajatel majanduslikult mõistlik koppa maasse lüüa. „Uue korteri ehitushind on üleriigiliselt sarnane- korraliku korteri ehitab täna valmis hinnaga 900 eurot müüdava ruutmeetri kohta, millele lisandub käibemaks. See tähendab, et ainuüksi uute korterite ehituskulu võib sõltuvalt linnast olla pruugitud korterite hindadega võrreldes kahe- või isegi mitmekordne,“ rääkis Udam.

„Ilmselgelt ei ole kohalik elanik valmis maksma uue toote eest nii palju rohkem, pigem soetatakse elamispind mõnda kenasti renoveeritud hoonesse oluliselt odavamalt,“ selgitas Udam.

Udami sõnul kehtib see eelkõige elukondliku vara kohta. „Kauplused ja logistikakeskused on võimalik hea äriplaaniga ka mujal kasumlikuks muuta, kuid paraku ei näe me lähiajal uusi kortereid mujal, kui Harju- ja Tartumaal,“ lisas ta.

Pindi Kinnisvara: Ehitushinna kontrollimatu kasv pärsib üleriiklikku arendust

Swedbank: The housing affordability index improved in all three Baltic capitals in the second quarter of 2017

14.09.2017 Tõnu Toompark

The housing affordability index (HAI) increased to 159.9 in Tallinn, 183.5 in Riga, and 129.4 in Vilnius.

In Tallinn, affordability increased by 0.2 point in the second quarter of 2017 compared with the same period in 2016, as wage growth gained strength while apartment price growth moderated.
In Riga, the HAI rose by 11.7 points, supported by robust wage growth and an ongoing decrease in interest rates.
In Vilnius, the HAI improved by 1.4 points due to very rapid wage growth, which exceeded apartment price growth.
The time needed to save for a down payment decreased in all three capitals – by almost one week in Tallinn to 27.4 months, a couple of days in Riga to 23.4 months, and over three weeks in Vilnius to 36.2 months.

The housing affordability index (HAI) is calculated for a family whose income is equal to 1.5 of average net wages with an average-sized apartment of 55 square meters. The HAI is 100 when households use 30% of their net wages for mortgage costs. When the HAI is at least 100, households can afford their housing, according to the established norm. The higher the number, the greater the affordability.

Baltic Housing Affordability Index Q2 2017

UPC: Tallinna kinnisvaraturu graafikud september 2017

13.09.2017 Urmas Tehver

Kui augustis kirjutati-räägiti kinnisvaraturu kukkumisest, siis selle kuu alguses on pealkirjadeks jälle uus hinnarekord.

Augustis võrrelduna juuliga tõusid nii Tallinna korteriomandite müügitehingute arv kui keskmine m2 müügihind. Suures osas oli selle taga valminud arendusprojektides aktiivne müügitehingute vormistamine.
Kuu jooksul tehti 868 korteriomandi müügitehingut, mis on 175 võrra ehk 25,3% rohkem kui juulis. 2016 aasta augustiga võrrelduna tehti 52 tehingut ehk 6,4% rohkem. Tehingutest ligi 240 ehk ca 27% olid tehingud uute korteritega.

Mõningaid arendusprojekte, kus eelmisel kuul toimus rohkem tehingute vormistamisi:

Haaberstis: Astangu tn 19 (Aurora Park) ja Lahepea tn 7 (Kodulahe)
Mustamäel: Pöörise tn 18 ja Kuklase tn 16/18
Kesklinnas: C.R. Jakobsoni tn 7 ja Poordi tn 3
Põhja-Tallinnas: Randla tn 16
Lasnamäel: Sinimäe tn 16

Müüdud korteriomandite keskmine m2 hind kerkis augustis 1777 EUR/m2-ni, mis on 6,7% kõrgem kui juulis (1665 EUR/m2) ja 8,5% kõrgem kui 2016 aasta augustis (1638 EUR/m2). Ühtlasi on tegemist uue rekordiga, eelmine pärines jaanuarist ja oli 1775 EUR/m2.
Hoolimata vahepeal toimuvatest hüpetest on meie hinnangul korteriturg stabiilne, (statistilist) hinnatõusu veavad uued projektid, tõmmates kaasa ka vanemate korterite hindu.

UPC Turugraafikud 09-2017

Merkol Tartu mnt 52 elamukvartal valminud, ehituses kokku üle 400 korteri ja arenduses mitu suurprojekti

13.09.2017 Tõnu Toompark

Merkol on valminud Tartu mnt 52 elamukvartal, mis koosneb viiest eluhoonest, nendevahelisest sisehoovist ja kogu elamukompleksi ühendavast maa-alusest parklast. 185 korterist on omaniku leidnud üle 80% korteritest, millest enamik on ka ostjatele üle antud. Merkol on täna Tallinnas ehituses üle 400 korteri Noblessneris ja Paepargis ning arendusfaasis 300 korteriga projekt Haaberstis ning kokku ligikaudu 3000 korteriga projektid kesklinnas ja Maarjamäel.

„Tartu mnt 52 on Tallinna südalinnas unikaalne kinnisvaraarendus – üksiku hoone rajamise asemel rajasime siia terve uue elamukvartali, mida ühendab kahetasandiline maa-alune parkla ning viie kortermaja vahel valgustatud ja mitmekülgse haljastusega sisehoov,“ ütles Merko Ehitus Eesti müügijuht Irina Piirmets. „Tänu tervikliku kvartali arendamisele on siin nii linnavaatega kortereid südalinna magistraali Tartu mnt äärsetes majades kui ka hubasemaid kortereid sisehoovi poolsetes majades. Korteritel on klaasitud rõdud ning osadel korteritel ka sisehoovi avatud terrassid, mis on Tallinna kesklinnas pigem haruldane.“

„Südalinna asukohast tulenevalt oleme pööranud erilist tähelepanu hoonete helikindlusele, korterite energiasäästlikkuse tagab vesipõrandaküte ning soojustagastusega ventilatsioon,“ lisas Irina Piirmets. Kortermajade arhitekt on Martin Aunin ning siseviimistluspaketid on loonud sisearhitektid Eerik Olle ja Ahti Peetersoo.

„Merko keskendub korteriarenduses suurematele projektidele, kus saame üksiku hoone asemel kujundada tervikliku elukeskkonna. Kodu ostmisel on lisaks kvaliteetsele korterile üha olulisem just seda ümbritsev keskkond ja selle võimalused,“ ütles Merko Ehitus Eesti kinnisvaraarenduse divisjoni direktor Tiit Kuusik. „Meie viimase aja suurematest projektidest on tänaseks valminud Tartu mnt 52 elamukvartal. Aktiivses ehituses on 200 korteriga Noblessneri Kodusadama arendus, mille esimene, Eesti mereäärseim kortermaja valmib selle aasta lõpuks, ning üle 200 korteri Paepargi erinevate etappide majades. Oleme Paeparki rajanud sadu kodusid ning eluhoonete ümber heakorrastatud pargiala koos tiigiga, tervise- ja suusarajad, jalakäijate silla, mängu- ja puhkeplatsid. Arendusfaasis on meil kolm suurt projekti: umbes 300 uue korteriga Pikaliiva arendusala Haaberstis ning kesklinnas asuv Veerenni ja Maarjamäe klindil asuv Lahekalda arendusala. Viimased kaks on pikaajalise perspektiiviga projektid, kus saab kokku arendada ligikaudu 3000 uut korterit,“ lisas Tiit Kuusik.

Merko on arendanud ja ehitanud kortereid tuhandetele peredele ning parima kvaliteedi tagamiseks haldab ettevõte arenduse kõiki etappe: kavandamine, projekteerimine, ehitamine, müük ja garantiiaegne teenindus.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

Linnahalli ja lähiala detailplaneering sai kehtestamisküpseks

13.09.2017 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus otsustas esitada linnavolikogule kehtestamiseks Tallinna linnahalli ja lähiala detailplaneeringu.

„Valminud detailplaneering loob aluse Tallinna avamiseks merele, mereääre korrastamiseks ja Linnahalli piirkonna võimalusterohkeks edasiarendamiseks,“ ütles tegevlinnapea Taavi Aas.

„Detailplaneering annab võimaluse rajada 11,50 ha suurusele maa-alale kuni kuuekorruselised äri-, elu- või ühiskondlikud hooned, uued juurdepääsuteed ja parkimismajad, haljastud ja promenaadi,“ ütles Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja Anu Hallik-Jürgenstein. „Lisaks määratakse ehitusõigus Tallinna linnahalli rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks.“

Planeeritud alal asuval ühiskondlike ehitiste maa (sotsiaalmaa) sihtotstarbega Tallinna linnale kuuluval Mere pst 20 kinnistul paikneb 4-korruseline ehitismälestiseks tunnistatud Tallinna linnahall. Teised planeeringualal asuvad linnale kuuluvad kinnistud on hoonestamata.

Planeeritud ala jääb Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndisse, mille hoonestamisel tuleb tagada vanalinna silueti vaadeldavus. Looduskaitsealuseid objekte planeeritud alal või selle vahetus ümbruses pole. Piirkonna linnaehituslikud dominandid on Tallinna linnahall ja Kultuurikatel. Piirkonda mõjutab Tallinna sadama lähedus.

Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu kohaselt on kõnealune planeeringuala määratud kohustusliku arhitektuurikonkursi alaks. Alale ehitatavad hooned ei või olla Tallinna linnahallist kõrgemad ning vähim nõutav haljastuse osakaal on 20%. Tallinna linnahalli kõrvalt Rumbi tänavast mereni on üldplaneeringus ette nähtud rohekoridor. Jalakäijatele tuleb tagada avalik juurdepääs rannapromenaadile ning parkimine tuleb lahendada krundisiseselt.

Detailplaneeringu lahenduse kohaselt võetakse seni kasutuseta rannaala aktiivselt ja eesmärgipäraselt kasutusse ning tagatakse juurdepääs ja vaba liikumine avalikul kallasrajal. Eesmärgiks on luua mere äärde Euroopa merelinnadele iseloomulik nüüdisaegne mereäärne linnaruum ning võtta kogu ala aktiivsesse kasutusse. Rannapromenaadi ehitamise võimaldamiseks on kavandatud vähendada ranna ehituskeeluvööndit.

Detailplaneeringu lahendus võimaldab ehitada nii ärihooneid, äri- ja eluhooneid kui ka ühiskondlikke hooneid. Piirkonna eeldusi arvestades ja linnaruumi elavuse tagamiseks on otstarbekas alale planeerida mitmeotstarbelised hooned. Detailplaneeringus on loodud eeldused planeerida alale linnahalli kasutust toetava funktsiooniga hooned. Hooned ja neid ümbritsev avalik ruum tuleb lahendada ühtse tervikuna. Avalike alade kohta parima linnaehitusliku lahenduse saamiseks tuleb korraldada arhitektuurivõistlus.

Planeeringulahenduse väljatöötamisel on lähtutud vajadusest võtta Tallinna linnahalli ja Logi tänava vahel asuv hoonestamata maa-ala kasutusse ning kujundada sellest atraktiivne linnaruum, mida ilmestavad liigendatud tänavaseinad, jalakäijate ja kergliiklejate tarbeks kujundatud hoonetevahelised väljakud, tänavad koos tänavahaljastusega ja rannapromenaad. Oluliseks eesmärgiks on seatud luua võimalused Tallinna linnahalli uueks kasutuselevõtuks ning tagada Tallinna linnahalli kui mälestise ja piirkonna maamärgi dominantsus, juurdepääsetavus ja vaadeldavus.

Detailplaneeringu koostamise algatamisettepaneku tegi Tallinna Linnaplaneerimise Amet. Detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 23. märtsi 2016 korraldusega. Detailplaneeringu koostas osaühing AB Artes Terrae OÜ. Detailplaneeringu eskiislahendusega sai tutvuda 30. juunist 2016 – 7. juulini 2016. Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks toimus 8. juulil 2016 avalik arutelu.

Detailplaneering võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 15. veebruari 2017 korraldusega ning oli 8. märtsist kuni 6. aprillini 2017 avalikul väljapanekul. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemusi tutvustav arutelu toimus 12. mail 2017 Tallinna Kesklinna Valitsuses.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

EKÜL: Euroopa elamumajanduse tipud tutvuvad Rakveres Eesti renoveerimiskogemusega

13.09.2017 EKÜL

Eesti Euroopa eesistumise raames kogunevad elamumajanduse organisatsioonid Eestist, Lätist, Leedust ja Ukrainast Euroopa elamuorganisatsioonide ühenduse Housing Europe presidendi Cédric Van Styvendaeli juhtimisel homme, 14. septembril Rakverre IX Balti elamumajanduse konverentsile, et arutleda elukeskkonna parandamise parimate praktikate üle Euroopa Liidus. Samuti tutvutakse lähemalt Eesti kogemusega kortermajade energiatõhususe suurendamisel ning püütakse luua koostöökohti Euroopa Liidu liikmesriikide elamuorganisatsioonide ja Euroopa Liidu partnerriikide elamuorganisatsioonide vahel Ukrainas ja Valgevenes.

Konverentsi teemadeks on kortermajade energiatõhusus, erinevate riikide elamuvaldkonna kogemused, elamuorganisatsioonide plaanid ja ettepanekud edasiseks eluasemevaldkonna korraldamiseks.

“Eesti kui eesistujariigi ülesanne on leida tasakaal liikmesriikide erinevate seisukohtade, traditsioonide ja huvide vahel, et saavutada Euroopa kodanike jaoks parim võimalik tulemus. Samuti on Eestil ette näidata kogemused energiatõhususe saavutamisel hoonete tervikrenoveerimise kaudu, oleme teistele Euroopa riikidele siin suureks eeskujuks,” sõnas Euroopa elamuorganisatsioonide ühenduse Housing Europe juhatuse liige, Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees Andres Jaadla.

“Eesti korteriühistud on aastatega välja töötanud hulga taskukohaseid, kvaliteetseid ja jätkusuutlikke toimivaid lahendusi. Oluline on tagada elamupiirkondade tasakaalustatud säästlik areng ja olemasolevate hoonete renoveerimine ja siin peab olema riik oluline partner,” ütles Euroopa elamuorganisatsioonide ühenduse Housing Europe president Cédric Van Styvendael.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

EstateGuru laenuvolüüm ületas 30 miljoni euro piiri

13.09.2017 Tõnu Toompark

EstateGuru platvormi kõige edukama laenuvolüümiga kuule järgnes koheselt septembris ka laenumahtude 30 miljoni euro täitumine.

Augustikuus ulatus EstateGuru platvormi kaudu tehtavate investeeringute maht 4 miljoni euroni, mis oli platvormi ajaloolisest laenuvolüümist märkimisväärsed 13%. Sellele järgnes koheselt septembri alguses ka laenumahu 30 miljoni euroni ulatumine, sealjuures on platvormiga liitunud juba 7900 investorit 39-st riigist. Huvitava võrdlusena võib tuua välja Nasdaqi Balti kauplemisstatistika – suurimad käibed augustis tehti Siauliu bankase aktsiaga (8,4 miljonit) ja Tallink Gruppi aktsiaga (5,7 miljonit). Olympic Casino augustikuu käive oli 2,7 miljonit. Kogu Nasdaqi Balti augustikuu käibest moodustaks EstateGuru laenukäive ca 11,5%.

EstateGuru juht Marek Pärtel kommenteerib: “Ennustame juba lähitulevikuks EstateGuru platvormi laenuvolüümide positiivset kasvu, mis tuleneb nii uute turgude avamisest kui ka järjest tugevamast protsessijuhtimisest Baltikumis. Oleme augustikuu tulemusega rahul, kuna suurenevad mahud on indikatiiviks investorite järjest tõusva usalduse osas EstateGuru ärimudeli ja meeskonna suhtes. Oleme veendunud, et EstateGuru lahendab finants- ning kinnisvaramaailma jaoks olulist probleemi, mistõttu otsustavad järjest rohkemad inimesed ning ettevõtted platvormi pakutava teenusega liituda.”

Järjest suurenevate laenuvolüümide rahastamiseks on ettevõte juhi sõnul pidamas läbirääkimisi institutsionaalse kapitali kaasamiseks, kuid oluliseks peetakse jätkuvalt ka erainvestorite baasi tõusu. “Hetkel oleme ette valmistamas järgnevaid projekte juba ligi 10 miljoni euro väärtuses. Kui tuua võrdluseks, et 2016. aasta augustis tähistas EstateGuru platvormi kaudu 10 miljoni euro väärtuses laenude väljastamist, siis pea täpselt aasta hiljem on lisandunud juba kahekordse summa väärtuses laene – 20 miljonit.”

Ettevõtte tugevat kasvu ei tõenda üksnes järjest suurenevad laenuvolüümid, vaid ka ajalooline statistika. Laenude lühiajalise natuuri tõttu on tänaseks tagastatud juba 70 laenu väärtuses 12 miljonit eurot, mille pealt on investorid teeninud 12,4% aastast intressitulu. Sealjuures ei ole ükski investor kaotanud platvormil ühtki eurot. Kel platvormil investeerimise vastu rohkem huvi, võib tutvuda hiljuti eesti kinnisvaraanalüütiku Tõnu Toomparki portfelliülevaatega, kelle investeeringud platvormil ulatuvad juba 100 000 euroni.