Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Swedbank Economic Outlook: Rays of light amid political clouds

20.01.2017 Tõnu Toompark

Strong cyclical uptick in the business cycles of advanced economies
Underlying trend growth remains weak
Demography is changing drivers of economic growth

Swedbank Economic Outlook, January 2017

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Tallinn loob uue tervikliku ruumilahenduse Telliskivi Loomelinnakust reisisadamani ning arendab mobiilrakenduse elanike paremaks kaasamiseks

20.01.2017 Tallinn.ee

Linnaplaneerimise amet osaleb Baltic Urban Lab projektis, mille avakoosolek toimus jaanuari keskel Soomes, Turu linnas. Tegemist on Kesk-Läänemere programmi projektiga, mille raames projekti partnerlinnad Turu, Norrköping, Riia ja Tallinn tegelevad pruunalade (endiste tööstus- ja raudteealade) taas kasutuselevõtuga aktiivse linnaruumina.

Protsessi kaasatakse huvitatud osapooled ning võetakse arvesse linlaste vajadusi ja soove ala kujundamisel. Eesmärgiks on välja töötada maaomanikke, arendajaid, planeerijaid ja linnakodanikke kaasav koostöömudel ja avalikku ruumi arvestav terviklahendus (struktuurplaan), et Skoone bastioni ala Telliskivi loomelinnakust reisisadamani oleks elav piirkond.

Tallinnas väljavalitud projektiala (ca 27 ha) on väga atraktiivse asukohaga, külgnedes selliste oluliste avalike hoonetega nagu tulevane Eesti Kunstiakadeemia peahoone, Energia avastuskeskus, Kultuurikatel ja linnahall. Samuti paikneb ala kahe olulise transpordi sõlmpunkti Balti jaama ja reisisadama vahel. Ühelt poolt nende kahe sõlmpunkti ja teiselt poolt vanalinna-Kalamaja omavahelist ruumilist seost tahabki linn selle projektiga tugevdada.

Skoone bastioni ümbruse ala arendamisel on suurimaks väljakutseks investorite leidmine ja kaasamine avaliku ruumi arendamisse. Seni on piirkondade arendamise initsiatiiv Tallinnas olnud peamiselt erakätes, sellel alal aga võtab linn juhtrolli enda kätte ja tõstatab asukoha väljaarendamise olulisust Tallinna kesklinna piiril.

Projektiga katsetatakse ka uusi kaasamismeetodeid. Luuakse Planeeringute registri edasiarendusena mobiilirakendus, mille abil hakatakse linnakodanikelt planeeritava ala kohta ettepanekuid ja kommentaare koguma. Planeeringute register on täna avalik veebirakendus, mis on loodud projekteerimistingimuste, ehitusprojektide ja detailplaneeringute menetlusega seotud teabe esitamiseks. „Tahame planeerimisalase läbipaistvusega jõuda inimestele lähemale. Projekti raames loodavat planeeringute registri mobiilirakendust testitakse esialgu projekti pilootalal, tulevikus on plaan võtta mobiilrakendus osaks kõikidest planeeringute menetlustest,“ sõnas linna peaarhitekt Endrik Mänd.

Mobiiltelefoni rakendus aitab paremini kaasata ja ka teavitada kodanikke uutest arendustest, rakendus annab osapooltele võimaluse linnaarengutega pidevalt kursis olla ning planeeringutega kavandatavast linnaruumist paremini aru saada. Rakendus peaks võimaldama linnas liikudes geopositsioneerimise kaudu saada infot kavandatud ja kavandatavate planeeringute ja ehituste kohta, sh määrata enda asukoha suhtes detailplaneeringus kavandatud hoonete, tänavate ja haljasalade asukohti ning teha ettepanekuid graafiliselt selleks loodaval kaardirakendusel.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

14/02/2017 toimub koolitus “Kinnisvara korrashoid avalikus sektoris”

20.01.2017 Margot Toompark

Tallinnas toimub 14/02/2017 koolitus “Kinnisvara korrashoid avalikus sektoris“. Koolitust viib läbi Reminet OÜ juhatuse liige Kaia Kirs.

Koolitusel „Kinnisvara korrashoid avalikus sektoris“ räägitakse korrashoiu põhialustest, kinnisvara omaniku ja tema esindaja rollidest, ülesannest ja väljakutsetest.

Koolitusel tutvustakse kinnisvarakorrashoiu strateegiad, informatsiooni juhtimise põhimõtteid, antakse juhised varahalduse strateegia väljatöötamiseks oma asutuses ning praktilisi soovitusi selle elluviimiseks.

Koolitus on suunatud ametnikele kes tegelevad kinnisvara haldamise ja hooldamisega või puutuvad kokku kinnisvaraga ja kinnisvaratoimingutega. Koolitusele oodatakse ka kõikide ettevõtete haldus- ja hooldusjuhte, tehnikajuhte ja varadega tegelevaid spetsialiste.

Koolitus toimub Tallinnas teisipäeval 14/02/2017 kell 10:00-15:00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürilepingu sõlmimine

Tallinna äripinnad 2017: Pakkujatel karm konkurents, klientidel pidupäev

19.01.2017 Igor Habal

Ärikinnisvaraturg ei ole jätkuvalt asi iseeneses, vaid on mõjutatud erinevate välis- ja sisekeskkonna tegurite poolt. Väliskeskkonna olulisemateks märksõnadeks on sel aastal jätkuv ebakindlus poliitiliste arengute osas nii Eestis kui ka väljaspool Eestit, peamiselt tööstustoorainete hindade taastumisest ning erinevate aktsiiside hinnatõusust tingitud inflatsiooni kiirenemine, jätkuv palgasurve, Tallinna puhul ka jätkuv demograafiline kasv. Üle ega ümber ei saa ka sisekeskkonnast, kuna konkurents on kolmes peamises sektoris (büroo, kaubandus, logistika- ja tootmine) jätkuvalt terav, mille on põhjustanud viimaste aastate kiirest ehitustempost tingitud küllastumus.

Küllastumine on visuaalselt kõige ehedamalt tunnetatav kaubanduspindade turul. Kui varasematel aastatel kõigepealt loodeti ning seejärel ennustati, siis 2017. aastal, veelgi enam, 2018. aastal saab tõeks see, et keiser on alasti ning et Tallinnas on kaubanduspinda enam kui turg vastu võtta suudab. Kõige haavatavamad on muutustele vananenud kontseptsiooniga, valdavalt keskmise suurusega kaubanduskeskused, mis jäävad kogu linna hõlmavate kaubanduskeskuste kõrval väikeseks, ent kodupoodide jaoks liiga suureks. Nullvakantsist enam ei räägita, kuna ka kõige vähem tähelepanelik klient näeb siin-seal tühje pindu. Ellujäämiseks tuleb kas hindu alandada või eristuda, kuna turukannibalism ning e-kaubanduse järk-järguline pealekasv on püsivalt mõju avaldavad tegurid. Kaubanduskeskuste arendusperioodid pikenevad ning eelnevat kokku võttes võib ennustada, et surve üürihindadele kasvab ning vakants pigem suureneb.

Külgsuunas liikuvad ehitushinnad, ettevõtete vähene kasumlikkus ning ülepakkumisest tingitud elajalik konkurents nullivad sel aastal enamike büroohoonete omanike üürihinnatõusu soovid. Uued turule tulevad büroohooned tuginevad eristumiseks peamiselt kahele vaalale: rohelisele mõtteviisile ning kõrgtehnoloogia lembusele, mis on omavahel kombineeritud. Turuosa võetakse eelkõige ära hoonetelt, millel on kõrged kõrvalkulud, kehvem sisekliima ning pinnafunktsionaalsus, ent rõhutada tasuks ka seda, et vajadus kolimiseks tuleneb eelkõige ettevõtte enda otsustest, mitte niivõrd pakutavate võimaluste rohkusest.

Viimasel kahel aastal on Tallinnas uusehitiste ja laienduste näol turule toodud ligi 200 000 m2 büroopinda ning hoolimata kaine mõistuse häälest tõmmata arendusbuumile pidur peale, on tekkinud kuri kahtlus, et seoses nõudega ehitada aastast 2021 vaid nullenergiahooneid, näeme me lähiaastatel tugevat tõmmet alustada veel olemasolevatest nõuetest lähtudes mitmete hoonete rajamist, mida saab veel arendada juba sissetöötatud tehnoloogia ning oskusteabe põhjal. See tähendab aga seda, et me pigem näeme jätkuvat vakantsi suurenemist, üürihindade stabiilsust ning paindlikumaid üürisuhteid. Turg jääb ka sel aastal üürnikukeskseks.

Lao- ja tootmispindade turu populaarseimaks spekulatiivseks üüriobjektiks on jätkuvalt ridalaod ehk nn stock-office pinnad, kuna suur osa ülejäänud uusarendustest ehitatakse kas üürniku vajadusest lähtudes või lausa iseendale. Stock-office pindade noorel turul on toimunud võrreldes varasemate aastatega nii geograafiline kui ka kontseptuaalne nihe. Rae vald on kaotamas turuosa Tallinna linnale, mille uusarendused pakuvad tunduvalt suuremat paindlikkust nii tööandjatele kui töötajatele. Linnasisesed arendused on laiendanud ka kliendibaasi, juba varasemast ajast tuttavatele ning valdavalt äriklientidele suunatud maaletoojate kõrval on koha leidnud ka kauplused, spordiklubid, toitlustusasutused jms. Ilmselt on aru saadud, et kerge ülepakkumise juures on keeruline sama kliendi pärast võidelda, mistõttu on ratsionaalne laiendada vaadet selles osas, keda üürnikuks võtta. Kaubandus- ja teeninduspindade lisamine võimaldab küsida suuremat üüri, ehkki tavapärastel laopindadel jääb üür endiselt stabiilseks, sest sarnaselt ülejäänud kahele segmendile on ka see turg pigem üürniku poole kaldu.

Pehmendamaks pigem konservatiivset ennustust käesoleva aasta trendide osas, tasuks rõhutada, et üürnike seisukohalt on aasta võimalusterohke. Rohkelt uusi ja heatasemelisi pindu pakub võimalust teha kiirustamata kaalutletud otsuseid lähtudes ettevõtte vajadusest ning lähiaasta tegevuskavast. Samuti on see hea võimalus saada soodsa hinnaga ning piisava varuga pinda agressiivsetele laienejatele, kuna võib juhtuda, et paremat võimalust ei pruugi enam saabuda. Üürileandjaid viib sel aastal edasi nutikus, paindlikkus ning võime mõelda kastist välja.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Majutusasutustel läks möödunud aastal hästi, piirkonniti siiski suured erinevused

19.01.2017 Mari Sukk

Esialgsetel andmetel oli 2016. aasta Eesti majutusasutustele hea, Mitmed olulised näitajad on varasemate aastatega võrreldes paranenud: majutatud nii sise- kui välisturistide arv on kasvanud ligi 7%, keskmine täituvus üle 1% ning keskmine toahind tõusis ca 2%.

Siiski tuleb tõdeda, et Eesti erinevate piirkondade arengud ei ole ühesugused, ka riigi keskmised näitajad summeeruvad Tallinna iseloomustavatest tugevamatest numbritest ja tagasihoidlikematest mujal Eestis. Harju keskmine ei ole sama, mis Tartu või Saaremaa keskmine.

Lätlased käivad meelsasti Pärnus

Kuigi Eestis ööbivate välisturistide hulgas on endiselt kõige enam soomlasi (45,9%, s.o 875 000 turisti 11 kuud 2016), on positiivne näha Eestit külastamas aina enam erinevatest riikidest pärit inimesi. 2015. aastal kahanemist näidanud Soome külastajate arv on Tallinnas ja Pärnus taas kasvama hakanud, samas Saaremaal jätkub 6 aastat kestnud langustrend. Aina rohkem leiavad tee Eestisse ja eriti Pärnusse ka lõunanaabrid lätlased.

2015.-2016. aastal alustatud investeeringute tulemusena kasvab 2017. aasta lõpuks Tartus pakkumises olevate tubade arv üle 20%. Värskelt avatud hotellid Lydia ja V koos Lõunakeskuse laienduse käigus rajatava hotelliga lubavad järgnevatel aastatel sealkandis oodata ööbijate arvu jätkuvat kasvu. Hoolimata asjaolust, et 2016. aasta esialgsete numbrite baasilt tundub Tallinnas aasta keskmine täituvus tulla muljetavaldav – üle 65%, on investeeringute mahud uute tubade ehitamisse olnud aga pigem tagasihoidlikud. Muutused on jäänud 1% piiridesse ja nendest kõige kõlavamaks on loomulikult 202 toaga Hiltoni hotelli avamine.

Uusi hotellitube mahub Tallinnasse veel juurde

Tulenevalt hotellisektori käekäiku iseloomustavate numbrite järjepidevast paranemisest ja sellest, et uusi tube ei ole Tallinnasse viimase 8 aasta kokkuvõttes märkimisväärselt juurde tulnud, on teadaolevalt hetkel Tallinnas planeerimisfaasis ca 400 uue toa lisandumine. Viimased uudised majutusasutuste käibemaksu tõusu ärajäämisest on sektorile positiivsed, kuna võimaliku hinnatõusu näol ei kahjusta konkurentsivõimet lähinaabritega ning stabiilne ärikeskkond julgustab ettevõtjaid sektorisse investeerima ja seeläbi uusi töökohti looma.

Arvestades, et peagi saab Eestist Euroopa Liidu eesistujariik, võiks Tallinna hotellide keskmine täituvus lähiperioodidel pigem kasvada. See on hea positsioon, millelt uusi plaane teha ja eesmärke seda.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Homme pannakse Mustamäe tervisekeskusele nurgakivi

19.01.2017 Tallinn.ee

Reedel, 20. jaanuaril kell 12 pannakse Mustamäe tervisekeskusele (Ehitajate tee 27) nurgakivi, millega tähistatakse uue ja tänapäevase keskuse ehitustööde algust.

Lääne-Tallinna Keskhaiglale kuuluv uus tervisekeskus kerkib nüüdseks lammutatud Mustamäe polikliiniku asemele.

Tallinna abilinnapea Merike Martinson ütles, et Tallinna linn on võtnud Mustamäe tervisekeskuse valmimise oma erilise tähelepanu alla. „Mustamäe elanikud on ühe prioriteedina oma linnaossa soovinud just uut tervisekeskust ja selle nad tänavuse aasta lõpuks ka saavad“, tõdes Martinson. Abilinnapea sõnul oli ka linnavalitsusele selge, et vana, aegunud sisu ja välimusega terviseasutust tuleb uuendada, seepärast on Tallinna linn valmivale tervisekeskusele juba algusest peale ehk projekteerimisest saadik oma õla alla pannud.

Lääne-Tallinna Keskhaigla juhatuse esimees Imbi Moks avaldas lootust, et uues tervisekeskuses saab patsient kätte kogu vajaliku ambulatoorse tervishoiuteenuse, mis hõlmab nii perearsti külastust ja võimalust teha uuringuid kui ka vajadusel käia eriarsti vastuvõtul. „Uus Mustamäe tervisekeskus loob väga head eeldused perearstide ja eriarstide koostööks selle nimel, et patsient saaks terviseprobleemide korral maksimaalselt abi,“ sõnas haigla juht.

Mustamäe tervisekeskuse arhitektuurse lahenduse autoriks on Arhitektuuribüroo Visuaal OÜ ning projekteerimis- ja ehitustöid teostab Ehitusfirma Rand&Tuulberg AS.

Mustamäe tervisekeskus valmib plaanide järgi 2017. aasta lõpus, hoone prognoositav maksumus on 6 miljonit eurot. Lääne-Tallinna Keskhaigla on uue tervisekeskuse rajamiseks taotlenud toetust Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondist.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Swedbanki majandusülevaade: Eesti – haara kinni kasvuvõimalustest!

19.01.2017 Tõnu Toompark

Arenenud riikides majanduskasv kiireneb
Eestis ekspordikasv jätkub ja investeeringud paranevad
Tööturgu mõjutab töövõimereform

Tugevam kindlustunne Euroopas ja USAs

Euroopa ja USA majandused on ebakindlale keskkonnale vaatamata hästi vastu pidanud. Tööturul jätkub hõive kasv, inflatsioon kiireneb ja ettevõtjate ja tarbijate kindlustunne on paranenud. Ootame maailma majanduskasvu kiirenemist 2017. aastal. Euroalal toetavad majanduskasvu tööpuuduse alanemine, madalad intressimäärad ning ekspansiivne raha- ja eelarvepoliitika. Põhjamaade majandused seisavad kindlamal alusel.

Riskid on maailmamajanduses aga endiselt suured. Tänavu hakkavad realiseeruma Brexiti ja Trumpi mõjud. Eesseisvad valimised Euroopas ja geopoliitilised pinged tähendavad, et poliitilised riskid püsivad kõrged. Lisaks sellele on jõukohane majanduskasv paljudes riikides endiselt madal. Kehv tootlikkuse kasv ja vananevad ühiskonnad piiravad majanduskasvu. Norra, Rootsi ja Taani kinnisvaraturuga seotud riskid on kasvanud.

Majanduskasv Eestis sel ja järgmisel aastal hoogustub

Eesti majanduskasv aeglustus möödunud aastal (1,2%) juba teist aastat järjest. Siiski, muretsemiseks ei ole põhjust, kuna meie hinnangul kiirendavad investeeringute paranemine ja välisnõudluse parem väljavaade SKP kasvu sel aastal 2,2 protsendini. Järgmisel aastal lisandub veel tugevam tarbimise kasv, mis viib majanduskasvu 2,8 protsendini. Hinnakasv on aga juba jõudu kogumas ning meie hinnangul kiireneb see sel aastal hüppeliselt. Tööjõu nappuse tõttu jääb surve palkade kiireks tõstmiseks püsima.

Möödunud aastal SKP kasv aeglustus, kuid mitmed majandusnäitajad paranesid

Ekspordikasv kiirenes ja tööstussektori toodangumaht möödunud aastal suurenes. Eesti eksportivad ettevõtted jätkasid uute turgude otsmist – kümnest riigist, kuhu Eesti oma kaupade väljavedu möödnud aastal enim suurendas, olid vaid neli Euroopast. Ettevõtete ja majapidamiste kindlustunne on paranemas ning nende laenuportfell kasvab kiirenevas tempos. Halbade laenude osakaal laenuportfellis on madal ja see on viimastel aastatel vähenenud, mis näitab, et ettevõtted ja majapidamised suudavad oma kohustusi hästi täita. Samal ajal on aga mittefinantsettevõtete kasumid juba kolmandat ning nende investeeringud languses neljandat aastat järjest. Tööjõukulud on ettevõtete käibes tõusnud 2009. aasta kriisi järgse aja kõrgeimale tasemele, mis ohustab nende konkurentsivõimet.

2017. ja 2018. aastal ekspordikasv jätkub ja investeeringud paranevad

Eesti suuremate kaubanduspartnerite keskmine impordinõudlus meie hinnangul sel aastal paraneb. See peaks pakkuma Eesti ettevõtetele rohkem ekspordivõimalusi. Samal ajal võib aga transiidisektor saada uue tagasilöögi, kui Venemaa suunab oma väetiste transiidi Eestist ümber Venemaa kaubasadamatesse. Tootja- ja ekspordihinnad on kasvamas, mis aitab kaasa ettevõtete käibe paranemisele ning vähendab kõrgele tõusnud tööjõukulude negatiivset mõju ettevõtete finantsseisule. Meie prognoosi järgi koguinvesteeringute kasv sel aastal taastub. Majapidamiste tugevad eluasemeinvesteeringud jätkuvad ning valitsus on lubanud 2017. aasta riigieelarves suurendada oluliselt Eestile eraldatud Euroopa Liidu struktuurivahendite toel investeeringuid. Samuti peaksid mittefinantsettevõtete investeeringud veidi suurenema, kuna ettevõtete kindlustunne on paranenud, ekspordivõimalusi on rohkem ja kasutamata kapitali osakaal väheneb. Käesoleva aasta teisel poolaastal toimuv Eesti eesistumine EL Nõukogu töös tõstab avaliku sektori kulutusi. Samuti suurendab see periood meie hinnangul mitmete teenustesektori ettevõtete aktiivsust, eelkõige majutuses, toitlustamises, transpordis, konverentsiteenustes, meedias ja ITK-s.

Hinnatõus kiireneb

2017. aastal kiireneb hinnatõus 3%ni, seda peamiselt tänu toorainete kallinemisele ja aktsiisimaksude tõusule. Palgatöötajate reaalse ostujõu kasv peaks sel aastal oluliselt aeglustuma, kuna nominaalse palga kasv mõnevõrra aeglustub ja hinnad tõusevad esimest korda kolmeaastase pausi järel. See peaks tarbimise kasvu pidurdama. Pensionite ja lastetoetuste tõus ning madalapalgaliste tulumaksutagastused peaksid samas tarbimist toetama. 2018. aastal kiireneb palgatöötajate netopalga kasv aga oluliselt, seda tänu maksuvaba tulu märgatavale tõusule. See kiirendab taas eratarbimise kasvu.

Tööturgu mõjutab töövõimereform

Ootame tööturult eemal olevate inimeste arvu (need on inimesed, kes õpingute, kõrge vanuse, halva tervise või näiteks laste kasvatamise tõttu aktiivselt tööd ei otsi) vähenemise jätkumist sel ja järgmisel aastal. Mitteaktiivsuse alanemist mõjutavad nii pingeline olukord tööjõuturul kui ka pensioniea tõus ja töövõimereform. Viimane toob endaga ilmselt kaasa ka töötute arvu kasvu.

Väikese investeerimisaktiivsuse tõttu laenavad ettevõtted varasemast vähem

19.01.2017 Taavi Raudsaar

Pangalaenude kiirele kasvule vaatamata ettevõtete võlakohustused vähenesid 2016. aasta kolmandas kvartalis
Majapidamiste laenukasv kiirenes, kuid jäi aeglasemaks sissetulekute ja säästude kasvust
Välismaale paigutati endiselt rohkem finantsvarasid, kui sealt kaasati

Majapidamiste laenukasv on kiirenenud, kuid see on endiselt veidi aeglasem kui sissetulekute ja säästude kasv. Majapidamiste laenukohustuste maht oli eelmise aasta kolmanda kvartali lõpus peaaegu 7% suurem kui aasta varem. Kasvanud on nii eluasemelaenude, autoliisingute kui ka tarbimislaenude võtmine. Osaliselt tuleneb kasv tarbimislaenu ja järelmaksu andmete paranenud kvaliteedist. Vastasel juhul oleks laenukohustused kasvanud ligikaudu 5,5%. Peamiselt tänu jätkuvalt kiirele palgakasvule suurenes majapidamiste hoiuste maht 2016. aasta kolmandas kvartalis ligi 8%. Kiirest kasvust hoolimata on Eesti majapidamiste finantssäästud sissetulekute suhtes Euroopa Liidu keskmisest siiski veel väiksemad.

Madala investeerimisaktiivsuse tõttu laenavad ettevõtted suhteliselt vähe. Välismaalt laenamine on kahanenud, Eestist laenamine aga kasvanud. Eestis tegutsevatelt pankadelt võetud laenude jääk suurenes eelmise aasta kolmanda kvartali lõpuks aastavõrdluses ligi 5%. Välismaalt kaasatud laenude ja seal emiteeritud võlakirjade maht vähenes samal ajal ligi 7%. Kodumaiste pangalaenude osakaal suurenes muu hulgas tänu paranenud laenutingimustele. Tegevusaladel, kus laenatakse peamiselt välismaalt (eelkõige energeetika ja veondus), on viimastel aastatel vähem investeeringuid tehtud ja laene võetud. Seetõttu on vähenenud ka laenude võtmine välismaalt. Lisaks vähendati suures mahus grupisiseseid lühiajalisi laenukohustusi. Ettevõtete võlakohustused kokku olid 2016. aasta kolmandas kvartalis 18,2 miljardit eurot, mis on 2% vähem kui aasta varem.

Ettevõtete likviidsusnäitajad ja omakapitali tase on viimase kümnendi kõrgeimad. Väikesed põhivarainvesteeringud on võimaldanud ettevõtetel vabanenud raha kasutada likviidsete varade suurendamiseks. Ettevõtete likviidsusnäitajad paranesid ka tänu lühiajaliste võlakohustuste kahanemisele. Vähenenud kasumi ja suurenenud dividendimaksete tõttu kasvab ettevõtete omakapital varasemast aeglasemalt.

Eesti majandus oli eelmise aasta kolmandas kvartalis välismaa suhtes endiselt netolaenuandja. Alates 2009. aastast on Eesti residendid enamikus kvartalites paigutanud välismaale rohkem finantsvahendeid, kui sealt kaasanud. See näitab, et investeeringud Eesti majandusse on vähenenud ning majapidamised on rohkem säästma hakanud. Suurem säästmine ja netolaenuandja positsioon tähendab küll välisvõla ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni näitajate paranemist, kuid samas mõjub investeeringute kahanemine halvasti majanduse edasisele kasvuvõimekusele.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Baltic Horizon Fond omandab vastvalminud Duetto I büroohoone Vilniuses, Leedus

19.01.2017 Tõnu Toompark

Baltic Horizon Fund (Fond), mida esindab fondivalitseja Northern Horizon Capital AS (Fondivalitseja), sõlmis siduva eellepingu Duetto I büroohoone omandamiseks Vilniuses. Müüjaks on ettevõtte YIT Kausta būstas, mis kuulub Soome YIT Corporation gruppi.

Fond ja YIT Kausta būstas on kohustatud sõlmima ostu-müügilepingu 31. märtsiks 2016, kui ehitustööd on selleks hetkeks lõpule viidud. Hoone omand läheb Fondile üle pärast notariaalse ostu-müügilepingu sõlmimist. Lepingujärgne hind on 14,6 miljonit eurot (ilma käibemaksuta), mis teeb sisenemise tootluseks 7,22%. Müüja tagab 2 aasta jooksul hoone esialgse äritulu (NOI).

Duetto I asub Vilniuse teises büroo- ja kõrghoonetega paiknevas piirkonnas, äsjavalminud läänepoolse ringtee läheduses. Duetto I büroohoone on 10-korruseline, maa-aluse parklaga. Büroohoone väljarenditav pindala on 8325 m². Hoonel on A-klassi energiatõhusus ning see saab BREAAM sertifikaadi. Ankurüürnikeks on Lindorff ja Pernod Ricard.

Pärast ostu-müügilepingu sõlmimist saab Fond ostuoptsiooni kõrval asuva büroohoone Duetto II omandamiseks pärast selle valmimist.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Mida pidada silmas 2017. aasta kinnisvaraturul?

19.01.2017 Eve Soppa

Alanud aasta tõotab tulla põnev. Kas stabiilsus kinnisvaraturul jätkub või mitte? Mis juhtub majanduses ja maailmas? Kuidas teevad selle kõige sees otsuseid inimesed? Toon välja seitse soovitust, mida sel aastal jälgida või tähele panna.

1. Noorte ostjate liikumine.

Buumi ajal linnast maale kolinud põlvkonna lapsed kolivad tagasi linna. Sageli kesklinna, sest liikumine ilma autota on keskkonnasõbralik ja kiire.

Osa noortest ei seo end uute korterite ostu ja laenurahaga. Nad elavad üüripinnal või soetavad korteri vanemasse majja. Esmatarbekaubale ei kulutata suuri summasid kui maailmas on palju avastamata väärtusi.

2. Investeerimisel suureneb ühisrahastamise tähtsus.

Kinnisvara ostetakse sõpruskonnaga ühisrahastades ja hilisema tulu teenimise eesmärgil. Soovitan valida investeerimiskorter äärelinna piirkonda, arendada oma oskusi ehitamises ja põnevas sisekujunduses. Suurema osa korterite üüritootluseid jäävad 4-7% vahele.

3. IT-valdkonna areng aitab bluffida emotsioone, teadlik inimene valib realistlikult.

Kinnisvararenduste müügimaterjalide 3D pildid loovad küllusliku ja luksusliku illusiooni äärelinna odavast korterist samas kui ehituse valmides võib selguda tegelikkuse ja illusiooni vaheline ebakõla. Soovitan valida kogenud arendaja ja kogenud ehitaja.

4. Läbipaistev ja õiguspädev kinnisvara.

Läbipaistvus tähendab kinnisvara puudutavate dokumentide korrasolekut. Paberil olev plaan ja registris asuv info viiakse kooskõlla tegelikkusega, mis tähendab, et ka aastaid tagasi tehtud planeeringumuudatused tuleb seadustada. Müüja vastutab vara puuduste eest ka pärast müügitehingut. Samas võib vigane dokumentatsioon ka lihtsalt tehingu ära jätta. Näeme sel aastal aina suuremat “paberite korda ajamist”.

5. Energiatõhusus.

Astume sammu lähemale energiasäästlike materjalide kasutamisele. Olen kindel, et ka aasta pärast ei ole “targa maja” ehitushind võrdne tavapärasema turuhinnaga, kuid kui energiatõhusate majade pakkumisi tuleb juurde, siis on teadlikul ostjal valikuid ja hinnatase hakkab enam väljakujunema.

6. Arendusturg ja hinnatase stabiilsed.

Soovitan ehitada kortermaju äärelinna ja linnapiirist väljapoole. Lasnamäe, Mustamäe ja Õismäe elanikud on sihtgrupp, kes kolivad äärelinna uusarendustesse ning ka Peetrisse, Kakumäele, Tiskresse.

Üldises hinnatasemes suuri muutuseid ei tule. Kesklinnas toimub 1-2-toaliste üürikorterite hinnalangus, mujal mitte. Ehitatavate kortermajade hinnatase on lae saavutanud, järelturukorterite hinnad ei tõuse.

7. Maad ja majad – valglinnastumine jätkub.

Ridamajade ja eramute ostusoovid on peamiselt lähivaldadesse. Ka kruntide ostjaskond kasvab vähehaaval. Eelkõige otsitakse elamuehituseks detialplaneeringu ja kommunikatsioonidega krunte linnast väljapoole, seda ka eramurajoonide arendajate poolt. Samas, linna piirist alates 20-30 km kaugusele arendajad ka sel aastal ei ehita, sest olenemata piirkonnast on ehitushind üks ning maa hinna osakaal müügihinnast väike.

Eve Soppe, Uus Maa Kinnisvarabüroo juhatuse liige

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Merko: Muudatus kontserni tütarettevõtte juhatuses

19.01.2017 Tõnu Toompark

AS Merko Ehitus kontserni kuuluva Eesti tütarettevõtte AS Merko Infra nõukogu otsustas 17. jaanuaril 2017 pikendada AS Merko Infra juhatuse esimehe Arno Eliase ning juhatuse liikme Boris Tehnikovi volitusi kolme aasta võrra ehk alates 23. jaanuarist 2017 kuni 22. jaanuarini 2020.

Uueks juhatuse liikmeks nimetati alates 23. jaanuarist 2017 kuni 22. jaanuarini 2020 Marek Hergauk. Senise juhatuse liikme Tarmo Pohlaku volitusi ei pikendatud ning need lõppevad 22. jaanuaril 2017. AS Merko Infra juhatus jätkab kolmeliikmelisena: Arno Elias (esimees), Boris Tehnikov ja Marek Hergauk.

Töösse lähevad Haabersti viadukt, Russalka ristmik ja Gonsiori parkla

19.01.2017 Tallinn.ee

Tallinna Linnavalitsuse istungijärgsel pressikonverentsil andis abilinnapea Kalle Klandorf ülevaate välisrahastusega investeeringuobjektide –Haabersti ristmiku, Reidi tee ja Gonsiori tänava – rekonstrueerimistööde hetkeseisust.

Abilinnapea Kalle Klandorfi sõnul alustatakse Haabersti ristmiku Paldiski maantee viadukti ehitustöödega sel aastal (mitte hiljem kui 20.06.2017) ja põhikonstruktsioon koos kergliiklustunnelitega valmib eeldatavasti aasta lõpuks. „Viadukti lõplik viimistlus, asfaltbetoonkatte paigaldus, teemärgistus ja haljastustööd jäävad arvestades meie ilmastikku paratamatult 2018 aasta kevadesse.“

Haabersti ristmiku rekonstrueerimise riigihankele registreerunud Nordecon AS ja KMG Inseneriehitus esitasid hankedokumentides sätestatud lepingu täitmise vahetähtaegade kohta täpsustavaid küsimusi ning tegid ettepaneku vahetähtaegade muutmiseks. Mõlema ettevõtte hinnangul ei ole hankedokumentatsioonis määratud Paldiski mnt viadukti määratud vahetähtajaks, oktoobriks 2017, võimalik valmis ehitada. Põhjenduseks toodi, et lisaks viaduktile koos tugimüüridega peavad selleks vahetähtajaks valmis olema Paldiski mnt sõiduteed, Paldiski mnt kergliiklustunnelid (mahus, mis võimaldab sõidutee katte paigaldust), vajalikud trassitööd viadukti piirkonnas, välisvalgustus, foorijuhtimine, kergliiklusteed jms. Nimetatud töödele eelnevad veel ettevalmistustööd, mille teostamiseks vajalik minimaalseim ehitusaeg on 12-13 kuud.

Reidi tee ehitus on kavas ellu viia etappide kaupa. Alustatakse Reidi tee mõlemast otsast, nii sadama poolt kui Russalka ristmikult. Lõigus Jõe tn – Pikksilma tn on kavas hoonete lammutustööd (12 hoonet ja rajatist). Samuti 1600 mm läbimõõduga ja 1,5 km pikkuse sademevee kollektori rajamine kinnisel meetodil koos sõidutee alla jäävate tehnovõrkudega (tänavavalgustus, side, elekter, gaas, kaugküte). “Peale eeloleval suvel toimuvat laste laulu- ja tantsupidu juuli alguses alustatakse Russalka ristmiku rekonstrueerimist, mis peaks esialgsete kavade kohaselt valmima 2017 aasta oktoobris,” selgitas Klandorf.

Gonsiori tn ristmiku rekonstrueerimisega ei alustata enne EL eesistumise perioodi lõppu. Kuna rekonstrueeritaval Gonsiori tänaval on kavas veetorustiku ja kanalisatsiooni rekonsrtrueerimistööd ning Tallinna Küte AS tellimusel teostatakse soojustrassi (2x800mm) rekonstrueerimistöid lõigus Kreutzwaldi tn – Laagna tee, kestaksid rekonstrueerimisega kaasnevad liiklustakistused kaks aastat. Teine, veelgi olulisem põhjus on see, et enne kui sulgeda liiklus Gonsiori tänaval peavad ehitustööd Russalka ristmikul olema lõpetatud.

Sel aastal alustatakse Gonsiori tänava rekonstrueerimise eeltöödena Türnpu tänava tänava rekonstrueerimist koos Pargi ja Reisi parkla rajamisega Laagna ja Gonsiori tn nurgal.

Gonsiori tänava rekonstrueerimisega alustatakse 2018 aasta aprillis ja ehitustööde lõpptähtaeg on esialgsete kavade kohaselt 31.oktoober 2018.

KV.EE: Korterite tehinguhinna tõus viib pakkumishinna kerkimisele

18.01.2017 Tõnu Toompark

Elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE indeks on asunud korteritehingute hinnatõusu toel kasvama. Indeks on tänavuse jaanuari keskpaigaks kerkinud 86,9 punktile, mis on aastatagusest 3,2% kõrgemal.

KV.EE hinnaindeksit veab osalt Tallinn ja Harjumaa. Pealinnas ja selle ümbruses on endiselt lisandumas uusi kortereid, mis kergitavad keskmist hinnanäitajat. Samuti näitab korteritehingute statistika, et eelmise aasta teises pooles on korterite ostu-müügitehingute hinnad märgatavalt kerkinud. Kasvanud korteritehingute hinnad võimaldavad tõsta pakkumishindu, mis ongi viinud pakkumishindade indeksi seni veel tagasihoidlikule tõusule.

Pakkumishindade kasvu juures mängib oma rolli pakkumiste arvu vähenemine. Elamispindade pakkumiste arv portaalis KV.EE on aastaga vähenenud 5,9, aga poole aastaga isegi 11% võrra.

Elamispindade müügipakkumisi on jäänud vähemaks enamuses maakondadest. Pakkumiste arvu vähenemise taga on olnud jätkuv elamispindade tehingute arv ja soodsad laenutingimused. Nende tegurite tulemusena on sisuliselt head, sh parema hinnaga müügipakkumised ära ostetud ja uusi pole samas tempos lisandunud.

Vähenev pakkumine on kokku tõmmanud koduostjate valikuvõimaluse ja andnud kinnisvaramüüjatele võimaluse hindu tõsta. Kinnisvaraostjatel pole mõistlikul määral kõrgema hinna maksmine ülejõukäiv, sest keskmine palk on samuti viimaste aastate jooksul tempokalt tõususuunas liikunud, mis on ostujõudu suurendanud.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara arendusprojekti juhtimine

Kinnisvarakooli käsiraamat pärimisest, pärandajast, testamendist ja pärijast

18.01.2017 Tõnu Toompark

Käsiraamat „Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?“ annab nõu kõikidele, kes soovivad enda vara kasutamise ja kasutajate üle otsustamiseks ajal, mil oma maine teekond on otsa saanud. Käsiraamatu autor on mitmete populaarsete õigusalaste käsiraamatute autor jurist Evi Hindpere.

„Pärimine on alati seotud kellegi surmaga. Elu jooksul kogutud vara ei saa sealpoolsusesse kaasa võtta keegi. Nii tekibki inimese surma korral küsimus, kes pärib kadunu maise vara ja millised tagajärjed pärimine endaga kaasa toob,“ võtab autor Evi Hindpere kokku käsiraamatu koostamise vajaduse.

Seejuures on tähtis mõista, et pärimine ei ole ainult vara ehk õiguste üleminemine. Pärijad saavad enda kanda ka lahkunu kohustused.

„Tänases maailmas, kus enamusel inimestel on mõni laen kanda, võib kohustuse pärandiks saamisel olla hoopis mõistlik pärandist loobumine,“ toob Evi Hindpere näite. „Käsiraamat annab head nõu sellistekski puhkudeks.“

Uus käsiraamat „Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?“ on saadaval Kinnisvarakooli e-raamatupoes ja kõikides suuremates raamatupoodides.

Käsiraamatu „Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?“ autor Evi Hindpere on pikaajalise jurist ja kõrgelt hinnatud koolitaja. Varasemalt on Evi Hindpere koostanud käsiraamatud „Kinnisvaraõiguse ABC“ ja „Kinnisvaramaakleri ABC“. Samuti on Evi Hindpere käsiraamatu „Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“ kaasautor.

2003. aastal asutatud Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele. Täiendavalt tegeleb Kinnisvarakool OÜ kinnisvaravaldkonda puudutavate käsiraamatute kirjastamisega.

Faktid käsiraamatu „Pärimine“ kohta

Raamatus on 132 lehekülge.
Käsiraamatu sisukorra ja eessõnaga saab tutvuda siin: https://www.kinnisvarakool.ee/parimine-sisukord.pdf
Käsiraamatu on saadaval Kinnisvarakooli raamatupoes https://www.kinnisvarakool.ee/pood/ ja kõikides suuremates raamatupoodides.
NB! Mitme Kinnisvarakooli käsiraamatu ostmisel soodustus!

Mainor Ülemiste kaasas kontorihoone ja parkimismaja ehitamiseks 16 miljonit eurot

18.01.2017 Tõnu Toompark

Ülemiste City arendaja Mainor Ülemiste tütarettevõte OÜ Öpiku Majad sõlmis Nordea pangaga 15,8 miljoni euro suuruse finantseerimislepingu, mille abil rajatakse ärilinnakusse Eesti suurima kontorihoone Öpiku maja teine bürootorn ja uus parkimismaja. Suurarenduse peatöövõtja osas langetatakse otsus veel käesoleval kuul, et koheselt alustada arenduste ehitustöödega.

Öpiku maja teine etapp lisab linnakusse ligi 23 500 ruutmeetrit uut pinda ning selle valmimise järel saab Öpiku paaristornidest Eesti suurim kontorihoone. Sama finantseerimislepinguga kaetav esimene etapp uuest parkimismajast hõlmab 13 500 ruutmeetrit ja see loob linnakus täiendava parkimisvõimaluse 450 autole.