Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Nõuanded koduostjale: millal vana kodu üürileping üles öelda?

17.02.2017 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Uue kodu ostmise puhul peab mõtlema sellelegi, mis saab olemasolevast eluasemest. Kui olemasolev kodu on üüripind, siis tuleb uue pesa leidmisel üürileping üles öelda.

Üürilepingu lõpetamine

Tõenäoliselt ei ole koduotsijal kohe sel hetkel, mil uue kodu soetamise idee talle pähe kargas, mõtet üürileandja juurde tormata, et hakata läbi rääkima üürilepingu lõpetamise osas. See võib üürileandja panna mõtlema, et äkki peaks kiiresti üürnikust vabanema, kui see niikuinii ära läheb, et uus ja püsivam üürnik asemele leida. Selline asjade käik ei pruugi olla üürnikust koduostja huvides, kes äsja koduostmise mõttele tulnud ja kel ehk veel ühtegi sobivat pakkumistki silmapiiril pole.

Üürilepingut saab lõpetada korraliselt, erakorraliselt ja poolte kokkuleppel. Sõltumata üürilepingu tähtajast, saab nii üürileandja kui ka üürnik igal ajal lepingu üles öelda omavahelisel kokkuleppel.

Tähtajatu üürilepingu korraline ülesütlemine

Korraliselt ehk põhjust ära näitamata saab üles öelda vaid tähtajatut üürilepingut. Ülesütlemiseks on õigus mõlemal lepingupoolel. Enamasti on tingimuseks, et lepingu ülesütlemisest tuleb teisele poolele ette teatada vähemalt kolm kuud.

Lepingu erakorraline ülesütlemine

Tähtajaline leping kehtib tähtaja saabumiseni. Tähtajalist üürilepingut saab ühepoolselt üles öelda vaid lepinguliste kohustuste olulise rikkumise korral. Eelkõige on põhjus mõjuv, kui üks lepingupooltest oluliselt rikub lepingulisi kohustusi ja sellest tulenevalt ei saa eeldada lepingu jätkamist.

Selliseks põhjuseks võib olla näiteks asjaolu, kus üürileandja ei täida oma kohustust hoida eluruum lepingu kehtivuse aja jooksul kasutamiseks sobivas seisundis. Kui eluruumile tekivad puudused, mis välistavad selle sihtotstarbelise kasutamise või piiravad kasutamist olulisel määral ja üürileandja neid puudusi ei kõrvalda, võib üürnik lepingu üles öelda.

Samuti on mõjuvaks põhjuseks asjaolu, kui eluruumi seisund on muutunud üürniku elule või tervisele ohtlikuks – näiteks on tekkinud elamu varisemisoht. Mõjuvaks põhjuseks on ka asjaolu, mis on tekkinud pooltest sõltumatult vääramatu jõu tagajärjel. Näiteks on hoone varisemisoht tekkinud tormi tagajärjel.

Kõige parem on üürileping lõpetada kokkuleppel. See välistab hilisemad vaidlused.

Loe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark.Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Maa-amet: Hoonestamata elamumaaga tehtud tehingute arv 2016. aastal langes

17.02.2017 Tõnu Toompark

Hoonestamata elamumaaga tehtud tehingute arv langes 2016. aastal 6,7% võrreldes 2015. aastaga. Tehingute koguväärtus on samal ajal langenud vaid 3,9%. Enim mõjutas 2016. aastal hoonestamata elamumaa tulemusi tehingute arvu vähenemine Harju maakonnas ning juriidiliste isikute vähene tehinguaktiivsus võrreldes 2015. aastaga.

Hoonestamata elamumaa tehingute arv ja koguväärtus aastatel 2012-2016 (miljonid eurod).

Hoonestamata elamumaa ruutmeetri mediaanhind on viimastel aastatel (2013-2016) olnud pigem stabiilne, jäädes vahemikku 8,6-8,9 €/m². Samas, 2016. aastal oli mediaanhind 8,6 €/m², mis on viimase viie aasta madalaim tase. Kogu Eesti mediaanhinna väikest alanemist saab seletada Harju maakonna tehingute osakaalu vähenemisega.

Harju maakonna tehingute ruutmeetri mediaanhind on olnud 20,5 eurot, mis on ligikaudu kaks korda kõrgem kui järgneval maakonnal. Elamumaa ruutmeetri mediaanhind on olnud 10,6 eurot Tartu, 7,1 eurot Pärnu ja 5,0 eurot Rapla maakonnas. Teistes maakondades on mediaanhind jäänud alla 4,0 €/m². Madalam ruutmeetri mediaanhind (alla 1 euro) on olnud Põlva, Järva ja Valga maakonnas, kus on ka väikseim tehinguaktiivsus.

Hoonestamata elamumaa hinnatasemete erinevused on Eesti asulates suured. 2016. aastal oli Eesti keskmise brutopalga eest võimalik osta 2,1 m²hoonestamata elamumaad Tallinna kesklinnas, kus mediaanhind oli kõrgeim, või 1 124,3 m²Lääne maakonnas Ridala vallas Nõmme külas, kus mediaanhind oli madalaim.

06/03/2017 toimub uus koolitus “Kinnisvaraturundus ja kommunikatsioon internetis ning tavameedias”

17.02.2017 Tõnu Toompark

06/03/2017 toimub Kinnisvarakoolis uus koolitus “Kinnisvaraturundus ja kommunikatsioon internetis ning tavameedias”. Kinnisvaravaldkonna turunduskommunikatsioonile keskenduvat koolitust loeb kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark. Internetiturunduse osa tutvustab Dreamgrow digiagentuuri asutaja ja strateeg Priit Kallas.

Koolitus on suunatud:

maakleritele, kes müüvad ja vahendavad kinnisvara ning peavad nö. igapäevaselt pildil püsima;
kinnisvaraettevõtete turundusspetsialistidele, et saada veelgi rohkem uusi mõtteid ja ideid;
kinnisvaraarendajatele, kes müüvad kinnisvara;
eraisikutele, kes soovivad efektiivselt müüa endale kuuluvat kinnisvara;
kõigile huvilistele, kes soovivad oma silmaringi laiendada ja saada teadmisi valdkonnast, mis tagab kinnisvaravaldkonnas müügiedu.

Samuti on koolitusele kutsutud kõik inimesed, kes soovivad oma silmaringi arendada ja saada ülevaadet kinnisvaravaldkonna ühest praktilisest müügiedu määravast killust.

Kinnisvarakoolitus “Kinnisvaraturundus ja kommunikatsioon internetis ning tavameedias” toimub 06/03/2017 kell 10.00-17.15.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Rohelist elektrit pakkuv tööstuspark otsib üürilisi

17.02.2017 Tarvo Tavast

Rohelist, kuid samas soodsat elektrienegiat pakkuv tööstuspark otsib üürilisi tootmise, logistika või IT sektorist.

Kasutatavaid hoonete ruutmeetreid on hetkel kokku ca 5180. Kogu kompleksi valmimisel aga üle 8000 m2. Kompleks koosneb täna 3 erineva suuruse ja kõrgusega hoonest suurustega 2900 m2, 1760 m2 ja 520 m2. Kompleksi on võimalik võtta üürile tervikuna või hoonete kaupa.

Hoonete üürihind kujuneb vastavalt kliendi soovitavate renoveerimistööde mahule ja lepingu pikkusele. Hooned antakse üürniku kasutusse pikemaks ajaks. Kinnistule on paigaldamisel uus alajaam võimsusega 800 A, mis koos rajatava päikeseelektrijaamaga annab maksimaalseks elektrivõimsuseks 1450 A.

Kinnistule paigaldatud päikesepaneelid on koguvõimsusega 0,65 MWh, millest saadav energiakogus on ca 637 MWh aastas. Meie ilmaolusid arvestades toodetakse päikeseenergiast 88% ajavahemikul märtsist septembrini. Kinnistul on oma puurkaev, kust on võimalik saada vajalik veevarustus, ning kanalisatsioon arendatakse välja vastavalt üürileandja vajadustele.

Kinnistu asub logistiliselt väga heas kohas: Mäo ristilt 14 km (12 min); Tallinna Lennujaamast 90.2 km (talvel sõiduaeg 1 h 05 min suvel kindlasti alla 1h) ja Tartu 115 km (1 h 13 min) ; Rakverest 60 km ja Pärnust umbes 115 km. Olenevalt ümberehituste ja renoveerimistööde mahust, saab hooned anda üürniku kasutusse ca 9 kuu jooksul, peale üürilepingu sõlmimist. Soovime leida heaperemeheliku ja pikaajalise lepingupartneri, kelle jaoks ehitada valmis just tema ettevõttele sobilik ärihoone.

Järvamaa on Eesti suuruselt viies maakond. Järvamaal on 12 omavalitsust, üle 31 000 elaniku ja 1374 aktiivset ettevõtet. Järvamaa keskuseks on Paide, mis on meie pakutavast ärihoonest vaid 12 km kaugusel. Lähim küla on Peetri, mis on Kareda valla keskus. Peetris on oma kirik – Järva Peetri kirik –, kool ja lasteaed.

Kareda vallamajas tegutseb spordikeskus, seal on ka raamatukogu, postipunkt, rahvamaja ja perearst. Kareda vald asub Järvamaa keskosas, piirnedes põhja poolt Järva-Jaani vallaga, idast Koeru vallaga, lõunast Koigi vallaga ja Paide vallaga ning läänest Roosna-Alliku vallaga.

Peamised tegevusalad on Järvamaal taime- ja loomakasvatus (piimakari), metsamajandus, puidu- ja lihatööstus. Esnas tegutseb kitselaut-meierei. Peetri alevikus tegutseb Põhjaka Kulinaaria. Kareda vald paikneb Pandivere kõrgustiku edelaserval. Parimad põllumaad on Müüsleri-Peetri-Esna-Ammuta piirkonnas, kus Peetrit on nimetatud Järvamaa viljaaidaks.

PDF alla laadimiseks: Kareda päikeseelektrijaam ja tööstuspark

Ärihoonega tutvumiseks ja lisainformatsiooni saamiseks palun võtke minuga ühendust!

Sinu Päikeseelektrijaam

Tarvo Tavast
+372 552 0931
tarvo@skanton.ee
www.skanton.ee

[ngg_images source=”galleries” container_ids=”10″ sortorder=”191,186,190,187,188,189″ display_type=”photocrati-nextgen_basic_slideshow” gallery_width=”600″ gallery_height=”450″ cycle_effect=”fade” cycle_interval=”3″ show_thumbnail_link=”1″ thumbnail_link_text=”[Vaata kõiki pilte]” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Ehitusekspert: Nuku teatri juurdeehitus on kuritegu Tallinna vanalinna vastu

16.02.2017 Tõnu Toompark

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul on aasta lõpus valminud NUKU teatri juurdeehitus, kus president annab üle tänavused riiklikud teenetemärgid, vanalinna konkurentsitult inetuim ja ebasobivaim uushoone.

Martin Vahteri sõnul meenutab Nuku teatri laienduse fassaad sadama laohooneid ning on arusaamatu, kuidas muinsuskaitse lubas Nunne tänavale sellise käki ehitada.

“Kui muinsuskaitse andis 90nendate lõpus teisele kolearhitektuuri näitele vanalinnas – WW Passaaž kaubanduskeskusele “Karuteene medali”, siis nüüd on nad vait, kuigi kahe hoone vahel on ka ilmselge visuaalne sarnasus,” ütles Vahter.

“Muinsuskaitseamet näitab hambaid arusaamatutes kohtades. Reaalselt käib iga sildikese üle kemplemine ja enamus juhtudel järgneb pigem põhjendamatu keeldumine. Nüüd ehitati UNESCO poolt kaitstud vanalinna selline ladu ja mitte piuksugi. Muinsuskaitseamet kaotas sellega oma usaldusväärsuse,” ütles Vahter.

“Nukuteatri laienduse fassaadikattematerjal meenutab katmata puitlaastplaati. Ega juurdeehitusel kui sellisel midagi viga ei olekski, küsimus on asukohas ja Muinsuskaitseameti tegevuses, millest tavakodanik sageli aru ei saa. Kui sarnane kombinatsioon oleks mõne vana tööstushoone rekonstrueerimisel elu- või ärihooneks, oleks tegemist olnud mõistliku lahendusega,” ütles Vahter ja lisas, et vanalinna on uute ehitiste rajamine delikaatne küsimus ja linn on selles osas korduvalt eksinud.

Tallinnas Nunne tänaval avati 2016. aasta novembris NUKU teatri ja muuseumi 1400-ruutmeetrine juurdeehitus, mis ühendab kolmest majast koosneva teatrikompleksi. Juurdeehituse keskmes olevas Ferdinandi saalis annab president Kersti Kaljulaid 23. veebruaril üle riiklikud teenetemärgid.

Nordecon ja Kaarsilla Kinnisvara pidasid Viimsi Äritare sarikapidu

16.02.2017 Tõnu Toompark

15. veebruaril pidasid Nordecon ja Kaarsilla Kinnisvara Viimsis sarikapidu, millega tähistati Viimsi kõige moodsama büroohoone maksimaalse kõrguse saavutamist. Sarikapärja tõi alla Nordeconi projektijuht Kaido Aunre.

„Koostöö Nordeconiga on sujunud väga hästi juba projekteerimisfaasist alates,“ ütles Kaarsilla Kinnisavara arendusjuht Mari-Anne Jaagant. „Sarikapeo eesmärk on kostitada ehitajaid hea töö eest ning vastavalt rahvapärimusele ka tagada, et maja oleks hea õnnega. Oleme Viimsi Äritare projekteerides planeerinud maja selliselt, et see oleks võimalikult keskkonnasõbralik, samuti peaks maja asukoht andma võimaluse paljudele Viimsi poolsaare ettevõtetele ja aktiivsetele inimestele omada kontorit kodule lähemal, säästes nii aega ja energiat.“

„Oleme ehitustöödega graafikus ning Viimsi Äritare valmib suve lõpus. Ehitajatena tunneme rõõmu, et Viimsi Keskuse ehitamise järgselt saame Viimsi südamesse anda oma panuse ka moodsa büroohoone ehitamise näol. Tänaseks on hoone oma gabariitse ilu saavutanud, mis tähendab, et ehitustööd on jõudnud faasi, millal on põhjus teha väikene pidu,“ ütles Nordecon ASi juhatuse liige Erkki Suurorg.

Viimsi Äritare 3-korruselisse hoonesse tuleb pinda ligi 8000 m2: esimesel korrusel hakkavad asuma kaubandus- ja toitlustusettevõtted, teisel ja kolmandal korrusel erineva suurusega bürood, mille suurust ja sisu on võimalik muuta vastavalt vajadusele. Äritare maa-aluses parklas on ruumi 47, välialal 59 autole.

Kaarsilla Kinnisvara OÜ (www.kaarsilla.ee) 1996. aastal loodud Eesti kapitalil põhinev ettevõte, mis on välja kasvanud Tartus tegutsenud Tirsi kaubandusketist. Esimene kauplus rajati 1999. aastal. Alates 2005. aastast on Kaarsilla Kinnisvara põhitegevuseks kinnisvara arendus ja üürimine, ettevõttele kuulub 37600 m2 üüripinda Tartus, Tallinnas, Pärnus ja Narvas. Kaarsilla Kinnisvara OÜ eelmise aasta müügitulu oli 7,9 miljonit eurot.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas, Soomes ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2015. aasta konsolideeritud müügitulu oli 145,5 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 700 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ OMX Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Kinnisvaraturu monitooring: Tallinna uute korterite müük arendajate lõikes

16.02.2017 Tõnu Toompark

Kas tunned huvi, kes Tallinna aktiivsel turul tegutsevatest arendajatest müüs rohkem ja kes vähem kortereid? Kui suur on ühe või teise korteriarendaja turuosa?

Neile küsimustele annab vastuse uusarenduste monitooringuteenus. Uusarenduste monitooring võtab kokku uute korterite pakkumise, müügitempo ja keskmise hinna. Seda nii projektide, piirkondade kui arendajate lõikes.

Nii annab uusarenduste monitooring hea ülevaate turutrendidest ja näiteks sellestki, kas arendaja turunduskampaania või hinnaalandus on olnud tulemuslik.

Tekkis huvi? Kui jah, võta ühendust: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Pindi Kinnisvara: Uusarenduste jääk langeb, hinnad tõusevad

16.02.2017 Tõnu Toompark

Hoolimata vilkast ehitustegevusest on Tallinna ja Harjumaa uusarenduste müügis olevate korterite jääk langenud kümnendiku võrra.

Mull kevadel oli aktiivses pakkumises ca 2000 uut korterit, tänavu veebruari alguse seisuga on jääk langenud 1761 ühikule.

Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman ütles, et uusarenduste soetamist soosib nii rahva üldine kindlustunde paranemine kui ka järelturukorterite järsk hinnatõus. „Viimast soodustavad eelkõige üüriinvestorid, kes ostavad kasvõi kesise sisustusega vana korteri ja üürivad selle ilma lisakulutusteta välja, pole saladus, et pruugitud korteri tootlus on uute omadest veidi kõrgem,“ selgitas ta.

„Uusarendustes on müüdavaimaks kaubaks noortele sobilikud väiksemad 2-toalised korterid ja lastega peredele mõeldud 4-toalised elamispinnad,“ rääkis Sooman.

Tema sõnul on kõige aktiivsemaks uute korteritega kauplemise piirkonnaks Tallinna piiriäärsed alad, kus hinnad on kesklinnast märksa taskukohasemad, ostjate esmane kriteerium ei ole kaugus kesklinnast, vaid laitmatu infrastruktuur poodide, koolide, lasteaedade ja kiire ühistranspordi näol.

Arco Vara: Kadriorgu kerkib esinduslik ärihoone

16.02.2017 Kaarel Paap

Arco Vara Tallinnas Kadriorus, aadressil Narva mnt 116, alustati jaanuaris esindusliku büroohoone ehitust, millel on lisaks 0-korrusele neli maapealset korrust. Maja valmib täielikult 2017. aasta lõpuks. Maja müügiga tegeleb Arco Vara.

Hoonet iseloomutavad kõrged aknad (2,6 m) ja laed (3 m), gaasiga köetav vesipõrandaküte, soojustagastusega ventilatsioonisüsteem ning jahutussüsteem. Ärihoone asukohast johtuvalt on hoone arhitektuurne vormikeel kavandatud atraktiivsena, Kadrioru miljööd väärtustavana – hoone välisilme kujundavad põhimaterjalid on dolomiit ja klaas.

Kõikidele korrustele pääseb liftiga või jalgsi, trepikoja kaudu. Trepikoja osa hoone fassaadist on täies ulatuses klaasitud, tagades ärihoone peasissepääsule läbipaistvuse ja valgusküllasuse. Hoone juurde kuulub ka tosin parkimiskohta.

„Valmiva hoone suurepärane asukoht ühendab endas Kadrioru pargi, rannapromenaadi ning Narva maantee ja Pirita tee. Hoone kõrged korrused ja klaasaknad pakuvad valgusküllast, avarat ning esinduslikku büroopinda, mille kvaliteetse sisekliima saavutamiseks kasutatakse targa maja süsteemi, mis tagab heas asukohas ideaalse töökeskkonna,“ kommenteeris Arco Vara äripindade maakler Kaarel Paap.

Narva mnt 116 hoone arhitektiks on Heiki Taras arhitektibüroost Pilter ja Taras OÜ. Ehitajaks on Seriakol OÜ ja arendajaks Kadri Legend OÜ. Narva mnt 116 naaberkrundile (Oru 2) planeeritakse praegu ka neljakorruselist 8 korteriga luksuslikku kortermaja.

Arco Vara AS on 1992. aastal Eestis asutatud kinnisvarakontsern, mille esindused asuvad täna 17. piirkonnas Eestis, Lätis ja Bulgaarias. Arco Vara tähistab sel aastal oma 25. juubelit, olles sellega esimene kinnisvaraettevõte Eestis. Meie pikaajalised kogemused ning lai teenuste valik loob terviku, kus kõik kinnisvaraga seonduv on mugav ühes kohas korda ajada. Arco Vara AS on noteeritud Tallinna Börsil.

Kanname püsiväärtusi ning loome elukeskkondi, mis kestavad põlvest-põlve, suhtume austusega oma partnerisse ning töötame alati parima lahenduse pakkumise nimel.

Linnahalli ja lähiala detailplaneering hakkab valmis saama

16.02.2017 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus võttis vastu Tallinna linnahalli ja lähiala detailplaneeringu.

„Tallinna linnahalli ja lähiala detailplaneering hõlmab 11,5 ha suuruse maa-ala, lisaks linnahalli kultuuri- ja konverentsikeskuseks rekonstrueerimisele on võimalik naaberkinnistutele rajada üsna palju uut äri- ja elamispinda,“ ütles Aas. „Linnahalli ja mere vahelisele alale on detailplaneeringuga kavandatud kuni viiekorruselised äri- ja eluhooned, aga ka piisavalt avalikku ruumi.“

Detailplaneeringus tehakse ettepanek muuta Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu kohaseid maakasutuse juhtotstarbeid ning rohekoridori ulatust ja haljastuse osakaalu, ühtlasi taotletakse looduskaitseseadusest tuleneva ranna ehituskeeluvööndi vähendamist.

Planeeritud ala piirneb põhjast Patarei sadamaga, läänest Kalasadama ja Kultuurikatla piirkonnaga, lõunast Sadama tänavaga ning idast Logi tänavaga. Piirkonna linnaehituslikud dominandid on Tallinna linnahall ja Kultuurikatel.

Detailplaneeringu lahenduse kohaselt võetakse seni kasutult seisnud tehnogeenne rannaala aktiivsesse ja eesmärgipärasesse kasutusse, ühtlasi tagatakse juurdepääs ja vaba liikumine avalikul kallasrajal. Mere äärde soovitakse luua Euroopa merelinnadele iseloomulik kaasaegne linnaruum, piki mereranda hakkaks kulgema rannapromenaad. Planeeritud alal oleva ranna puhul ei ole tegemist mitte loodusliku mererannaga, vaid mere täitmisel tekkinud tehiskeskkonnaga ning seetõttu puudub vahetult mere ääres väärtuslik looduskeskkond, mida kaitsta.

Piirkonna eeldusi arvestades ja linnaruumi elavuse tagamiseks on otstarbekas alale planeerida mitmefunktsioonilised hooned. Eluruumide kavandamisel on tagatud piirkonna elavus ja inimeste ööpäevaringne kohalolek. Ärimaa sihtotstarbe asemele võib kavandada ka ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbe. Detailplaneeringus on loodud eeldused planeerida alale linnahalli kasutust toetava funktsiooniga hooned.

Planeeritud avalikult kasutatavate kruntide osakaal moodustab 49% kõikidest planeeritud kruntidest, millele lisanduvad veel linnahalli katusel olevad avalikud jalakäijate alad. Linnahalli ja kavandatud hoonete vahelisele alale on planeeritud lineaarne haljasala, mis on kasutatav ka rekreatsioonialana. Avalike alade kohta parima linnaehitusliku lahenduse saamiseks korraldatakse arhitektuurivõistlus. Ka detailplaneeringuga planeeritud hoonestus tuleb rajada avalike arhitektuurivõistluste tulemustel valmivate ehitusprojektide alusel.

„Kahtlemata on otstarbekas ja avalikes huvides linna keskuse vahetus läheduses asuv väga hästi juurdepääsetav ala võimalikult kiiresti kasutusele võtta,“ lisas Aas.

Planeeringulahenduse väljatöötamisel on lähtutud vajadusest kujundada Tallinna linnahalli ja Logi tänava vahel asuvast hoonestamata maa-alast atraktiivne linnaruum, mida ilmestavad jalakäijate ja kergliiklejate tarbeks kujundatud hoonetevahelised väljakud, haljastatud tänavad ja rannapromenaad. Oluliseks eesmärgiks on seatud Tallinna linnahalli uuesti kasutusele võtmine ning linnahalli kui mälestise ja piirkonna maamärgi dominantsuse, juurdepääsetavuse ja vaadeldavuse tagamine.

Detailplaneeringu koostamise algatamisettepaneku tegi Tallinna Linnaplaneerimise Amet. Detailplaneeringu koostamine on tingitud Tallinna linnahalli rekonstrueerimise ning ühtlasi ka Tallinna linnahalli ümbritseva piirkonna üldise linnaehitusliku kontseptsiooni kujundamise vajadusest. Detailplaneeringu koostas osaühing AB Artes Terrae OÜ.

Tallinna Linnaplaeerimise Amet, Kesklinna valitsus ja Põhja-Tallinna valitsus korraldavad vastuvõetud detailplaneeringu avaliku väljapaneku, mille toimumise ajast antakse lähiajal teavitamise korra kohaselt teada.

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu konverents “Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg?” 12. aprillil

16.02.2017 Tõnu Toompark

Eesti Kinnisvarafirmade Liit ja Swedbank kutsuvad Sind 12. aprillil Park Inn by Radisson Meriton Hotel Tallinn konverentsikeskuses (Paldiski mnt. 4) toimuvale konverentsile “Kuhu liigub Eesti kinnisvaratug?”.

Eesti majanduse tervis panga pilgu läbi

Urmas Simson, Swedbanki krediidiportfelli valdkonnajuht

Kas eluruumide hinnalagi on käes?

Mika Sucksdorff, Uus Maa Kinnisvarabüroo OÜ partner
Diskussioonpaneelis: Mart Saa, Tõnu Toompark, Ingvar Allekand

Fantastiline (kinnisvara)objekt

Hannes Kuhlbach, kinnisvaraekspert, psühholoog

Kinnisvara, kui investeering

Kristi Saare, Naisinvestorite Klubi asutaja
Tarmo Karotam, Baltic Horizon fondijuht

Kas mikrokorteritel on tulevikku?

Endrik Mänd, Tallinna peaarhitekt
Diskussioonpaneelis: Robert Laud, Tarmo Kase, Kalle Aron

Tallinna mereääre ja sadamate arendused – kust king pigistab?

Ahto Ader, ekspert
Diskussioonpaneelis: Aldo Dapon, Ivar Piirsalu, Raivo Rand

Kuidas äriruumide külluses ellu jääda?

Ardi Roosimaa, Uus Maa Property Advisors OÜ partner
Diskussioonpaneelis: Viljar Arakas, Gert Jostov, Priit Uustulnd

Konverentsil kuulutatakse välja konkursi ”Kinnisvarategu 2016” laureaat.

Päeva juhivad EKFL’i tegevdirektor Tõnis Rüütel ja juhatuse esimees Kalev Roosiväli.

Huvilistel on võimalik end registreerida hiljemalt 10. aprilliks või kuni kohti jätkub aadressil ekfl@ekfl.ee, telefonil 6 411 516.

Konverentsi kava ja täpsema info leiate SIIT

Kohtumiseni konverentsil!

Eesti Kinnisvarafirmade Liit ja Swedbank

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Arco Vara: Paalalinn ja Männimäe leevendavad Viljandi korteripõuda

16.02.2017 Tõnu Toompark

Viljandimaa rahvaarv on küll vähenemas, kuid nõudlus paneelmajade korterite järele püsib, kirjutab Arco Vara Viljandi osakonna juhataja Aime Opermann.

Viljandis eristuvad kaks suuremat paneelmajade linnaosa – Paalalinn ja Männimäe. Paalalinna linnaosa paneelmajade ehitamisega alustati 1960-70. aastatel ning viimased valmisid kaheksakümnendatel. Paalalinna rajamist alustati hrušovka tüüpi korterelamutega, mida iseloomustavad 4-korrust ja väikesed korterid.

Valuoja- ja Põhja puiesteede vahele on ehitatud kaheksa neljakorruselist korterelamut ning üks üheksakorruseline hoone. Valuoja puiestee kõrgemas osas paikneb aga üks grupp 3-korruselisi hooneid ning ridaelamuid. Suur-Kaare ja Kauge tänava piirkonnast leiab läbisegi 3-5 korruselised korterelamud. Seega, hoonestus on mitmekülgne.

Männimäe on pisut uuem ja suurem korterelamupiirkond, mis on rajatud kaheksakümnendatel ja üheksakümnendatel aastatel ning kus asub 50-60 korterelamut. Männimäe piirkonna jagab Riia maantee kaheks osaks – majadeks, mis asuvad Viljandi järvepoolses piirkonnas ja teised korterelamud, mis asuvad Männimäe tööstuspiirkonna poolses osas. Järve poolset külge mitmekesistavad ka ridaelamud ja kolm 9-korruselist hoonet.

Paneelelamute seisukord on hea

Kümmekond aastat tagasi alustati korterelamute parendamisega. Mitmed korteriühistud on tegelenud hoonete otsaseinte soojustamisega, katuste uuendamisega, soojasõlmede renoveerimise ning trepikoja uste turvalisemaks muutmisega, kuid fassaadide renoveerimist oli väga vähe. Viimastel aastatel on hoogu kogunud täielik renoveerimine koos fassaadide soojustamise ja uuendamisega ning ka ventilatsioonisüsteemide väljaehitamisega.
Päris uusi kortermaju Viljandi paneelmajarajoonidest ei leia.

Paalalinna piirkonda on küll ehitatud üks uus korterelamu, aga seegi on tegelikult täielikult renoveeritud endise Paalalinna kooli internaadi hoone. Valmis 74 uut korterit, mida pakutakse nii üürile, kui ka müügiks.

Viljandimaa rahvaarv iga aastaga küll väheneb umbes 500-600 inimese võrra, kuid pakkumiste arv ei suurene, vaid pigem väheneb.

Viljandi linnas on pakkumises KV.ee andmetel 115 korterit, nendest 26 Männimäe piirkonnas ja 15 Paalalinnas. Mõlemale piirkonnale on olemas nõudlus. Kortereid ostetakse põhiliselt endale elamiseks ja investeerimiseks.

Hinnaklass jääb korteritel keskmiselt vahemikku 500-700 eurot ruutmeetrist ja uuemas majas Paalalinnas 1000-1200 eurot ruutmeetrist.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Rahastamisvõimalused on majanduskasvu kiirenemiseks soodsad

15.02.2017 Taavi Raudsaar

Ettevõtete rahastamist toetavad hea ligipääs pangalaenudele, intressimäärade madal tase ja varem kogutud kasumid
Ettevõtted laenavad varasemast rohkem Eestist ja vähem välismaalt
Majapidamiste laenukasv 2016. aastal kiirenes, kuid jäi aeglasemaks sissetulekute ja säästude kasvust
Ettevõtete ja majapidamiste võlakohustused suurenevad lähiaastatel ligikaudu 5% ehk umbes sama palju kui nominaalne SKP

Eesti ettevõtete rahastamisvõimalused on jätkuvalt head. Seda toetavad pangalaenude hea kättesaadavus, baasintressimäärade väga madal tase ja varem kogutud kasumid. Eelkõige suurtel ja välisomanduses olevatel ettevõtetel on endiselt soodne ligipääs ka välismaisele rahastamisele. Rahastamisvõimalusi on suurendanud pangandusvälise finantssektori areng, nt ühisrahastus, era- ja riskikapitalifondide areng jms. Peamine risk rahastamisele on kasumite jätkuv kahanemine, mis võib vähendada pankade, investorite ja äripartnerite valmisolekut ettevõtteid rahastada. Lisaks on väiksema kasumlikkuse korral ettevõtetel endil vähem raha investeerimiseks.

Ettevõtete võla kasvu on piiranud tagasihoidlik investeerimine ja välismaalt laenamise vähenemine. Investeeringute rahastamiseks kasutatavate pikaajaliste võlakohustuste jääk kasvas 2016. aastal ligikaudu 2%. Kui Eestis tegutsevatest pankadest võetud laenude ja liisingute maht kasvas 2016. aastal kiiresti, peaaegu 8%, siis välismaalt laenamine kahanes. Välismaalt laenamine vähenes, kuna tegevusaladel, kus peamiselt välismaalt laenatakse (eelkõige energeetika ja veondus), on viimastel aastatel vähem investeeringuid tehtud ja laene võetud. Lisaks vähendasid ettevõtted grupisiseseid lühiajalisi kohustusi. Eesti Panga detsembriprognoosi järgi kiireneb võlakohustuste kasv 2017.−2019. aastal keskmiselt ligikaudu 5%−6%ni aastas. Kasv kiireneb eelkõige seetõttu, et investeeringud taastuvad ning lühiajaliste laenude praegune suur langus taandub.

Majapidamiste ostujõud ja säästmisvõime paranesid ka 2016. aastal. Majapidamised said rohkem tarbida tänu kasvanud sissetulekutele ja madalale inflatsioonile. Koos sissetuleku tõusuga paranesid ka majapidamiste võimalused säästa. Majapidamised säästavad jätkuvalt peamiselt pangahoiustele, mille maht suurenes 2016. aastal 7%. Hoiused kasvavad endiselt eeskätt tänu suuremahulistele hoiustele, aga ka sääste omavate majapidamiste arv tõusis. Hoiuste kiiret ja suuremate hoiuste veelgi hoogsamat suurenemist toetab muu hulgas viimastel aastatel märgatavalt tõusnud dividenditulu.

Majapidamiste laenukohustuste kasv 2016. aastal kiirenes, kuid jäi siiski natuke aeglasemaks kui sissetulekute kasv. Palgakasv, väike tööpuudus ja soodsad laenuintressimäärad soosivad majapidamiste laenunõudluse kasvu. Suurenenud on nii pankadest võetud eluaseme- ja tarbimislaenude kui ka väljastpoolt pankasid võetud laenude maht. Eelkõige on kasvanud keskmine laenusumma; võlakohustustega majapidamiste arv on jäänud varasemaga peaaegu samale tasemele. Senine kiire palgakasv on osaliselt tulnud ettevõtete kasumite arvelt ja taoline areng ei ole pikaajaliselt võimalik. Eesti Panga detsembriprognoosi järgi aeglustuvad lähiaastatel ligikaudu 5% juurde nii palga- kui ka laenukohustuste kasv.

Eestis tegutsevate pankade laenupakkumise võime püsib hea. Seda toetavad nii pankade kõrge kapitaliseeritus ja kasumlikkus kui ka soodne rahastamisolukord. Pangad suudavad jätkuvalt uusi laene anda kodumaiste hoiuste suurenemise ja laenude tagasimaksete arvel. Pankadevaheline konkurents oli 2016. aastal ettevõtete laenuturul endiselt üsna tugev, eriti suurettevõtete madala riskisusega laenude osas ja seetõttu langes selliste laenude intressimäär enam kui väiksemate ettevõtete laenude oma.

Taavi Raudsaar

Eesti Panga ökonomist

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Kultuurikatlas toimub rahvusvaheline linnaplaneerijate töötuba

15.02.2017 Tallinn.ee

Kultuurikatlas toimub neljapäeval, 2. märtsil rahvusvaheline linnaplaneerijate töötuba.

Töötoa korraldab Läänemere Linnade Liit koostöös Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga, töötoa teemaks on linnaplaneerimisalase koostöö tõhustamine avaliku, era- ja kolmanda sektori vahel. Oma seniseid koostöökogemusi jagavad linnaplaneerijad Rootsist, Soomest ja Tallinnast.

Töötuba on ingliskeelne, osalemine tasuta! Kultuurikatla Puupaku saalis (Põhja pst 27a) korraldatav töötuba kestab kella 8.45-17.00 ning osalejaks tuleb end registreerida hiljemalt 20. veebruariks. Lisainfo internetiaadressilt http://www.tallinn.ee/est/baltic-urban-lab/Workshop-PPP-partnership-in-City-Planning-2017.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Soodsaim hind käsiraamatule “Perekonnaõigus ja varasuhted. Vara omandamisest jagamiseni”

15.02.2017 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Perekonnaõigus ja varasuhted. Vara omandamisest jagamiseni” eesmärk on anda lugejale ülevaade abikaasade varasuhetega seonduvatest õigussätetest. Käsiraamatu autor on Raid & Ko Kinnisvara- ja Õigusbüroo jurist Evi Hindpere.

„Praktiline käsiraamat on hea abiline abiellujatele, andmaks ülevaate valikutest erinevate varasuhteliikide vahel. Samuti leiab käsiraamatust näpunäiteid varaga seonduvates küsimustes pärast abielu lõppemist ehk lahutuse järel,“ tõi autor Evi Hindpere välja käsiraamatu pakilist vajalikkust.

Eluliste näidetega käsiraamatust saavad soovitusi elukaaslased, kes ühel või teisel põhjusel ei pea vajalikuks abielu registreerida, kuid kes soovivad varasuhete – näiteks ostetud ühise kodu omandiõiguse asjus omavahel kokku leppida.

Käsiraamatu autor on Raid & Ko Kinnisvara- ja Õigusbüroo jurist Evi Hindpere, kes on lisaks populaarse käsiraamatu “Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?” ja mitme teise menuka kinnisvara-alase käsiraamatu autor.

Käsiraamatu “Perekonnaõigus ja varasuhted” on võimalik kõige soodsamalt soetada Kinnisvarakooli raamatupoest (NB! tasuta transport Eesti piires). Samuti leiab käsiraamatu Eesti suurematest raamatupoodidest.