Pärandaja, testament ja pärijad: mis on abikaasade vastastikune testament?

Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?Sageli arvavad inimesed, et ühe abikaasa surma korral on üleelanud abikaasa tema ainukeseks pärijaks.

Paraku see nii ei ole. Kui pärimine toimub seadusejärgse pärimise reeglite kohaselt, on pärijateks lisaks abikaasale ka kadunukese lapsed, nende puudumisel aga vanemad. Näiteks, kui pärandvaraks on abikaasade ühine eluase, võib kergesti tekkida olukord, kus see eluase tuleb ära müüa, et rahuldada kõigi pärijate nõudmisi.

Selle vältimiseks on mõistlik teha abikaasade ühine ehkvastastikune testament. Abikaasade vastastikuse testamendi saab teha ainult notariaalselt tõestatud vormis.

Testamendiga saavad seaduslikus abielus olevad abikaasad nimetada teineteist vastastikku pärijaks või teha surma puhuks pärandi kohta muid korraldusi. Kui abikaasad nimetavad testamendiga teineteist vastastikku pärijaks, on ühe abikaasa surma korral tema pärijaks üleelanud abikaasa ja alles pärast seda, kui ka tema sureb, on õigustatud pärima kas siis seadusejärgsed pärijad või abikaasade vastastikuse testamendiga määratud pärijad.

Kui testamendiga on määratud, et pärand läheb üle kolmandale isikule, ei ole üleelanud abikaasal õigust seda korraldust muuta ega oma surma korraks teistsuguseid korraldusi teha. Nii nagu igat teist testamendiga tehtud korraldust, võib ka abikaasade vastastikusest testamendist tulenevat korraldust tühistada.

Seaduse kohaselt saab abikaasade vastastikuses testamendis sisalduvaid vastastikku siduvaid korraldusi mõlema abikaasa eluajal kumbki abikaasa tühistada ühepoolselt.

Abikaasade vastastikuse testamendi tühistamiskorraldus peab olema notariaalselt tõestatud. Korraldus loetakse tühistatuks, kui teine abikaasa on kätte saanud teate korralduse tühistamise kohta. Pärast abikaasa surma saab üleelanud abikaasa korralduse tühistada üksnes juhul, kui ta loobub pärandist, mis talle vastastikuse testamendi alusel määrati.

Testamendiga tehtavad korraldused

Nii ühepoolse testamendiga, kui ka abikaasade vastastikuse testamendiga on võimalik määrata pärijad seadusejärgsest pärimisest erinevalt. Sellisel juhul on pärijaks just see isik või isikud, keda on testamendis pärijaks nimetatud. Lisaks on testamendiga võimalik teha korraldusi, mida seadusejärgne pärimine ei võimalda. Nii on testamendiga võimalik määrata:

  • asepärija;
  • järelpärija;
  • eelpärija;
  • annakusaaja;
  • sihtkäsund või sihtmäärang;
  • testamendi- või annakutäitja;

Asepärija määratakse juhuks, kui testaatori poolt nimetatud pärija ühel või teisel põhjusel ei saa pärida. Näiteks pärija sureb enne pärandi avanemist, loobub pärandist või osutub pärimiskõlbmatuks. Testaator võib nimetada ka mitut asepärijat. Sellisel juhul peab ta määrama, millises järjekorras asepärijad pärijaks saavad.

Testaator võib testamendiga teha ka korralduse, millega määrab pärijale pärandvara või selle osa kätte saamise teatud tingimuse või tähtpäeva saabumisel. Sellist pärijat nimetatakse järelpärijaks. Järelpärija nimetamisel loetakse esmast pärijat eelpärijaks. Kui testamendiga on järelpärija küll määratud, aga eelpärijat nimetatud ei ole, loetakse eelpärijateks pärandaja seadusjärgsed pärijad.

Kui testaator järelpärija nimetamisel tähtpäeva või edasilükkavat tingimust ei ole määranud, pärib järelpärija eelpärija surma korral. Kui aga järelpärijaks on nimetatud isik, kes pärandi avanemise ajaks ei ole veel sündinud, saab ta sündimise korral järelpärijaks. Kui järelpärija sureb pärast pärandi avanemist, kuid enne järelpärimise tähtpäeva saabumist, läheb tema pärimisõigus üle tema pärijatele, kui testamendist ei tulene teisiti.

Annak

Lisaks pärijate nimetamisele võib testaator testamendiga määrata ka isiku, kellele lähevad üle konkreetsed pärandi hulka kuuluvad asjad või hüved. Sellisel juhul ei ole tegemist pärandiga vaid annakuga ja isikut, kelle kasuks korraldus on tehtud nimetatakse annakusaajaks. Annakuks võib olla:

  • asi;
  • rahasumma;
  • õigus;
  • nõue;
  • kohustusest vabastamine;
  • muu üleantav hüve;

Seega on annak sisuliselt ilma vastusoorituseta tehtav kingitus pärandvara arvelt. Kuid erinevalt pärijast, ei saa annakusaaja pärandi avanemisel automaatselt hüve omanikuks, kuna pärandvara läheb üle pärijale. Annakusaajal tekib vaid õigus nõuda pärijalt talle testamendiga määratud hüve üleandmist.

Testaator võib annaku täitmise teha kohustuseks pärijale või teisele annakusaajale. Sellist isikut nimetatakse annakutäitjaks. Kui testaator ei ole annakutäitjat määranud, on annakutäitjaks pärija. Annak või annakud täidetakse pärandist saadud vara ulatuses. Kui pärandist kõigi annakute täitmiseks ei piisa, vähendatakse annakuid võrdeliselt nende suurusega. Seejuures, kui annak on määratud mitmele isikule, võib annakusaaja osa suuruse määramise jätta ka annaku- või testamenditäitja otsustada.

Sihtkäsund ja sihtmäärang

Sihtkäsund ja sihtmäärang on mõlemad testaatori testamendiga tehtud korraldused. Sihtkäsund on korraldus, mille testaator paneb pärijale või annakusaajale ehk sihtkäsunditäitjale kohustuse, ilma et kellelgi tekiks sellele kohustusele vastavat õigust, ehk soodustatud isikul ei ole kohusetäitmisele nõudeõigust. Näiteks võib testaator sihtkäsundiga teha korralduse oma haua hooldamiseks hauarahu ajal või iga-aastase pärandaja mälestustseremoonia korraldamiseks.

Kui sihtkäsundiga paneb testaator sihtkäsunditäitjale teatud kohustuse, siis sihtmääranguga kohustab ta sihtmäärangutäitjat kasutama pärandvara või annakut kindlal sihtotstarbel.  Näiteks võib testaator sihtmääranguga teha korralduse, mille kohaselt osa pärandist eraldatakse haiglale vajaliku raviaparatuuri ostmiseks või loomade varjupaigale.

Testamendi koostamisel võib testaator ette näha ka ühe või mitu isikut, kes testamendiga määratud korraldused pärast pärandi avanemist täidaks. Sellist isikut nimetatakse testamenditäitjaks. Kuigi testaator võib testamenditäitja määrata, ei saa siiski selleks määratud isikut kohustada testamenditäitja ülesannet vastu võtma. Testamenditäitjaks määratud isik võib ise otsustada, kas ta võtab ülesande vastu või loobub sellest.

Järgmises osas käsitleme pärimislepingut, sundosa ja pärimise käiku.

Pärimisest loe lähemalt käsiraamatust «Pärimine. Pärandaja, testament ja pärimine ehk mis saab peale surma?», Evi Hindpere, Kinnisvarakool 2015.

Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

− 2 = 4

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

%d bloggers like this:
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!