Septembris langesid tarbijahinnad 1,1 protsenti, mis on viimaste aastate suurim kuine hinnalangus. Hindade alanemise taga olid peamiselt kütusehindade järsk odavnemine ja hooajalised hinnalangetused.
Statistikaameti andmetel langesid hinnad septembris võrreldes eelmise kuuga 1,1 protsenti ja aasta varasemaga võrreldes aeglustus hinnatõus 5,2 protsendini. Kuine hinnalangus oli viimaste aastate suurim.
Tarbijahinnad jäid oodatust madalamaks allahindluste, hooajaliste tegurite ja kütuseturu muudatuste mõjul. Pea poole kuisest tarbijahindade langusest moodustas kütuse odavnemine. Kuigi naftahinnad jäid augusti tasemele, odavnesid kütused kuuga 11 protsenti, mida võib enamjaolt seletada tanklate tihenenud konkurentsiga.
Septembri hinnaarenguid iseloomustavad tavapäraselt mitmete kaupade ja teenuste hooajalised hinnalangetused. Toidukaupadest avaldub see eelkõige aiasaaduste hindade languses, mida võis täheldada ka tänavu. Teenustest oli kuises võrdluses suurema mõjuga majutuse, puhkusepakettide ning üürihindade langus. Samas olid majutuse hinnad madalamad kui aasta tagasi ka vaatamata kulusurvele ja kõrgemale käibemaksumäärale.
Toiduained ja joogid odavnesid jaekettide allahindlustega kuuga keskmiselt 1 protsenti. Samas tuleb arvestada, et nõrgapoolse tarbijakäitumise tõttu on jaekaubanduses marginaalid viimaste aastate keskmisest madalamad.
Energiahindadest võib välja tuua börsielektri kallinemist võrreldes kevad-suvise hinnatasemega, mida on mõjutanud nii sügisega kaasnev tarbimise suurenemine, ühenduste hooldused kui ka taastuvenergia väiksem toodang.
Inflatsiooni kõrgtase jääb selle aasta teise poolde. Järgmisel aastal peaks toidutoorme hinnad stabiliseeruma. Lisaks taandub osa teenuste hinnatõus ja väheneb maksumeetmete mõju, mis toob kaasa ka madalama inflatsiooni.
Euroalal kiirenes hinnatõus esialgsel hinnangul 2,2 protsendini ning peamiseks mõjuriks on energiahindade languse taandumine.
