2025. aasta esimeses kvartalis oli Eesti majanduse reaalmaht sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritult aastatagusega samal tasemel. Majanduskasvu toetas muu hulgas eksportiv tööstus ja hoidis tagasi energeetika ning mõned sesoonsed tegurid. Eratarbimist hoiab tagasi sõidukite etteost, palga ostujõu langus ja madal kindlustunne.
Täpsustatud andmetel jäi Eesti majanduse põhi 2023. aasta lõppu ja 2024. aasta algusest alates on majandus tasapisi kosunud. Eelnenud kvartaliga võrreldes 2025. aasta esimeses kvartalis Eesti SKP siiski veidi vähenes (-0,3%), mis on seletatav mitme ühekordse teguriga. Euroala majandus tõusis eelmise aasta viimase kvartaliga võrreldes 0,3%, mis on suhteliselt hea tulemus, kuid see tugines peamiselt meist kaugemal olevatele riikidele. Eesti majanduse jaoks kriitilise tähtsusega Soome kasv oli vaid 0,1% ja Rootsi majandus jäi aasta lõpuga samale tasemele.
Esimeses kvartalis andis majandusarengusse suurima negatiivse panuse energeetika. Kütteenergia tootmises on see seletatav mullusega võrreldes soojema talvega, mistõttu oli vajadus toasooja järele väiksem. Elektritootmise lisandväärtust aga pärssisid meie elektrivõrgu desünkroniseerimisega seotud lisakulud.
Eratarbimine oli esimeses kvartalis aastatagusega võrreldes languses ja sellel on mitu põhjust. Esiteks autode aktiivne etteostmine eelmise aasta lõpus, mis vähendab müüki sellel aastal. Samuti mängis rolli lihavõttepühade nihkumine aprillikuusse, kui eelmisel aastal olid need märtsis. See vähendas käibeid majutusasutustes. Tarbimine sõltub lisaks sissetulekute muutusele ka säästmiskäitumisest ja elanike madal kindlustunne ei soosi praegu tarbimist säästude arvelt.
Esimeses kvartalis pärssis elanike tarbimisvõimalusi ka maksudejärgse töise tulu ostujõu vähenemine. Kuigi keskmise brutopalga kasv (6,2%) ületas selgelt inflatsiooni (4,5%), jäi netopalga kasv hinnatõusule alla. Intressimäärade languse tõttu jääb laenuvõtjatele sellel aastal kätte oluline summa, mis aitab säilitada ostujõudu. Pensionäride olukord oli parem, kuna esimeses kvartalis kasvasid pensionid veel mulluse pensioniindeksi järgi 10,6%, seega pensionäride ostujõud kasvas ja peaks seda tegema kogu aasta jooksul.
Eesti majanduse raskused viimastel aastatel on seotud eksportiva töötleva tööstusega. Töökohtade arv on seal vähenenud juba üle kahe aasta, kuigi selle tempo on viimasel ajal mõnevõrra taandunud. Nüüd on rõõm tõdeda, et tööstustoodangu eksport, mis pöördus aastases võrdluses kasvule juba eelmisel sügisel, jätkas kasvu ka selle aasta algul ja seda vaatamata eksporditurgude jätkuvale nõrkusele. Kaupade ekspordi kasv on aasta algul olnud Eestis kiirem kui lähiriikides ja ekspordipartnerid leitakse üha rohkem ka väljaspool traditsioonilisi Põhjamaid.
Prognoosid näitavad, et majandusolud peaksid Eesti jaoks järgnevatel kvartalitel paranema. Viimased kolm aastat on meie kaubanduspartnerite jaoks olnud keerulised ja koos idakaubanduse lakkamisega on see hoidnud tagasi ka meie arengut. Paranemise märke on aga näha ja vähemalt tööstusettevõtjate kindlustunne on juba poolteist aastat stabiilselt paranenud. Loodetavasti ei väära seda trendi piirangud vabakaubandusele.
