Rahandusministeeriumi neljapäeval esitletud kevadise majandusprognoosi järgi pöördub Eesti majandus sel aastal kasvule, kuid väliskeskkonna ebakindlus püsib suur. Kui 2025. aastal kasvas reaalne SKP 0,6 protsenti, siis 2026. aastal ootame majanduskasvu kiirenemist 2,3 protsendini.
„Mitte keegi ei saa praegu olla prognoosides kindel, milles kahjuks geopoliitika on peamine tegija. Eesti majanduse enda seis on olnud paranev, kuid Lähis-Ida on toonud uue ebakindluse Vene agressioonile ja tolliähvardustele lisaks. Eelarvereeglite piiril tegutsedes on riigil kriisidega toimetulekuks vähe fiskaalruumi ning võlakoormust ja puudujääki ei ole võimalik üksnes majanduskasvu toel vähendada endini, “lausus rahandusminister Jürgen Ligi.
Rahandusminister märkis, et majandus on taastumas, kuid ebakindlus on jätkuvalt kõrge. „Kasvu toetavad eratarbimise taastumine, paranev välisnõudlus ja valitsussektori investeeringud. Samas sõltub edasine areng olulisel määral väliskeskkonnast, eelkõige energiahindadest ja geopoliitilistest riskidest. Riigieelarve ei saa siin abiks olla, sest defitsiit on lubatu piiril ja vajab ise vähendamist,“ lisas Ligi.
Majanduskasvu veab eelkõige eratarbimise taastumine, mida toetavad tulumaksumuudatused, aeglustuv hinnakasv ja paranev kindlustunne. Ühtlase maksuvaba tulu kehtestamine 700 euro ulatuses kuus tõstab keskmist netopalka märkimisväärselt.
Investeeringute kasvu toetavad lähiaastatel peamiselt valitsussektori kulutused riigikaitsesse ning Rail Balticu rajamisega seotud investeeringud.
Eksport ja välisnõudlus taastuvad järk-järgult. Pärast kaheaastast langust pöördus eksport 2025. aastal taas kasvule ning Eesti ettevõtted suurendasid oma turuosa. Edaspidi ootame ekspordi kasvu liikumist kooskõlas välisnõudlusega.
Tarbijahinnad kasvavad käesoleval aastal prognoosi kohaselt 4 protsenti. Põhistsenaariumis inflatsioon järgnevatel aastatel aeglustub, kuna toidu ja teenuste hinnatõus pidurdub. Samas püsib risk, et energiahindade kiirem tõus võib hinnakasvu oodatust kõrgemal hoida.
Keskmine brutopalk kasvab tänavu ligikaudu 5 protsenti ning palgakasv järgnevatel aastatel aeglustub. Maksukoormus langeb sel aastal ühtse maksuvaba tulu kehtestamise tulemusel ning stabiliseerub järgnevatel aastatel. Eesti maksukoormus jääb Euroopa Liidu keskmisest oluliselt madalamaks.
Riigi rahanduse olukord on lähiaastatel pingeline. Eelarvepuudujääk suureneb tänavu 4,3 protsendini SKPst. Valitsussektori võlakoormus kasvab prognoosi kohaselt lähiaastatel kiiresti, ulatudes 2030. aastaks 39 protsendini SKPst.
Prognoosi suurimaks ebakindluse allikaks on geopoliitiline olukord, eelkõige Lähis-Ida konflikt, mis on toonud kaasa energia ja toormete tarneraskused. Riskistsenaariumis võib majanduskasv sel aastal jääda 0,8 protsendi juurde ning inflatsioon kujuneda märksa kiiremaks.
