Valitsus kiitis heaks määruse muudatuse, millega saab erastamisest laekuva rahaga toetada omandireformiga tagastatud muinsuskaitseliste ehitismälestiste säilitamist ja korrashoidu. Valitsuse määruse muudatuse aluseks on selle aasta 1. mail kehtima hakanud uus muinsuskaitseseadus.
„Ajaloolise pärandina on üle Eesti palju selliseid omandireformiga omanikele tagastatud, kuid räämas ja taastamist vajavaid muinsuskaitse all ehitismälestisi, mille korda tegemine nõuab investeeringuid,“ ütles riigihalduse minister Jaak Aab. „Riik on otsustanud siin õla alla panna ning toetada nende säilitamist regionaalset arengut soodustava meetmena.“
Eestis on ehitismälestisena kaitse alla võetud üle 6000 ehitise sh üle 2000 ehitismälestise asub mõisakompleksides. Samuti on kaitse all paljud ajaloolise ja arhitektuurse väärtusega sakraalhooned, näiteks kirikud ning haldushooned, näiteks vallamajad ja raekojad. Veel on õppehooned, kindlused ja linnakindlustused, erinevate elamute näiteid on arhailistest rehielamutest kuni esinduslike kortermajadeni.
Ehitismälestiste halva seisukorra üks oluline põhjus on ehitiste õigusvastaselt võõrandatud hoonete väärkasutus Nõukogude võimu perioodil. Omanikud ei ole saanud neid hooneid järjepidevalt majandada ega heaperemehelikult hooldada. Tulemusena nõuab nende objektide taastamine ja säilitamine omanikelt märkimisväärseid rahalisi investeeringuid.
Määruse muudatus võimaldab kasutada erastamisest laekuvat raha toetuse andmiseks omanikele tagastatud ehitismälestiste hooldamiseks, remontimiseks, restaureerimiseks, konserveerimiseks ja taastamiseks.
Võttes arvesse omandireformi reservfondi kahanevat ressurssi, otseselt seadustest tulenevaid kohustusi ja muid ettenähtavaid vajadusi, on selleks otstarbeks võimalik toetusi eraldada orienteerivalt järgneva viie aasta jooksul kuni 1 miljon eurot aastas.
Taotlusi toetuste saamiseks kogub ja esitab Kultuuriministeerium ning konkreetsed toetussummad määratakse kindlaks valitsuse igakordse otsusega. Taotluste hindamisel peab valitsus silmas ehitismälestise tähtsust kultuuri- ja turismiobjektina ning selle asukohta, eelistades regionaalset arengut soodustavaid valikuid.
Omandireformi reservfondi kasutamata jääk on hetkel ligikaudu 27 miljonit eurot ja sellest kaetakse jätkuvalt omandireformi ning selle järelmõjudega seotud kulusid, sh makstakse kompensatsioone õigusvastaselt võõrandatud vara eest ning rahastatakse mitmeid maareformi tegevusi.
Tõnu Toompark on kinnisvaraanalüütik, -konsultant ja koolitaja, kelle tegevusvaldkonnad on valdavalt: * elamispindade turg, turutrendid, tehingud, hinnad ning turuülevaated; * uute korterite arendamise mahud, müük, hinnad ja analüüsid; * üürituru pakkumine, tehingud ja hinnad ning üüriinvesteeringud, tasuvusarvutused; * elamispindade kättesaadavus numbrilisena; * koolitused eeltoodud valdkondades. Koolituste valdkonnaga on Tõnu Toompark seotud üle 25 aasta. Ta on avaldanud sadu ja sadu kinnisvarateemalisi analüüse, artikleid ja kommentaare. Tõnu Toompark on läbi viinud koolitusi nii kesk-, kutse-, kõrg-, kui ülikoolides, lisaks mitmetes koolitusettevõtetes. Näiteks Kinnisvarakool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Estonian Business School, Tartu Ülikool, Tallinna Majanduskool.
