2025. aasta tõi Riigi Kinnisvaras oodatust paremad majandustulemused ning selge fookuse kokkuhoiule ja energiatõhususele. Alanud 2026. aastal on koondub investeeringute fookus eeskätt siseturvalisusele.
Riigi Kinnisvara juhatuse esimehe Tarmo Leppoja sõnul said eelmise aasta finantseesmärgid täidetud. „Kasum oli meile seatud ootustest ja prognoositust 5,5 miljonit eurot suurem. See annab omanikule võimaluse otsustada, kuidas täiendavat kasumit kasutada,“ ütles Leppoja. Müügitulu jäi küll prognoositust väiksemaks, peamiselt tänu väiksematele kütte ja tehnohoolduskuludele, kuid seda tasakaalustas mittevajaliku vara müügist saadud suurem kasum. „2025. aasta suure kasumi üheks põhjuseks on tavapärasest suurem toetuste osakaal, mis ulatus pea 40 miljoni euroni. Moderniseerimisfondi ja CO₂-kvootide müügist saadud toetused on suunatud energiatõhususe investeeringutele,“ selgitas Leppoja. „Järgmistel aastatel toetuste osakaal väheneb ning seetõttu tulevad väiksemad ka kasuminumbrid.“
Investeeringute poolelt valmisid suurematest objektidest: rekonstrueeritud Tartu kohtumaja, Sisekaitseakadeemia ajutised moodulhooned ning Keskkonnaagentuuri Tallinn-Harku aeroloogiajaam. Riigile mittevajalike hooneid müüdi kokku 14,7 miljoni euro eest. „Ärikinnisvara müügiks ei ole praegu lihtne aeg, kuid meil õnnestus müügieesmärgid täita ilma müügihindades olulisi allahindluseid tegemata,“ rõhutas Leppoja.
Üheks 2025. aasta olulisemaks otsuseks oli riigi üürimaksete arvestamise põhimõtete muutmine. Koostöös Rahandusministeeriumiga ette valmistatud muudatus vähendab riigiasutuste rendikulusid ligikaudu 11 miljoni euro võrra aastas. Kokkuhoidu võimaldas leida remondifondi kogumise ja investeeringute amortiseerimispõhimõtete muutmine, sellele aitas kaasa ka riigiasutuste büroopindade optimeerimine.
Büroopindade tõhusam kasutus on ka kliendisuhete juhi Terje Lundeni sõnul üks mõjusamaid kokkuhoiumeetmeid. Töökohtade kasutusstatistika näitab, et keskmiselt leiab büroopind rakendust vaid umbes 50 protsendi ulatuses. Arvestades kaugtöö ja paindliku tööaja laialdasemat kasutust, kinnitas vabariigi valitsus büroopinna optimaalseks suuruseks töötaja kohta 12 ruutmeetrit uutes ja 16 ruutmeetrit vanemates hoonetes.
„Iga ruutmeeter, mida me kütame ja valgustame, omab keskkonnamõju. Efektiivsem pinnakasutus vähendab otseselt energiatarbimist ja vähendab kulusid,“ ütles ta. Optimeerimine on juba alanud mitmes linnas ning jätkub tänavu Tallinnas ja mitmes maakonnakeskuses,“ lisas Lunden.
Eelmisel aastal alustati rohelise elektri hankimisega, millega fikseeriti osa elektrienergia ostuhinnast, et vähendada hinnakõikumiste mõju. „Fikseeritud hind võimaldab kulusid paremini planeerida ja vähendada samal ajal riigi süsinikujalajälge,“ ütles haldusteenuste direktor Priit Valk. 2025. aastal tarbiti Riigi Kinnisvara objektidel kokku 97,5 gigavatt-tundi elektrit, millest 35% oli taastuvelekter. See tõi ligikaudu 71 500 euro suuruse aastase kokkuhoiu ning loob eeldused rohelise energia osakaalu edasiseks kasvatamiseks.
2026 fookus siseturvalisuse hoonetel
Tarmo Leppoja sõnul jäävad käesoleva aasta tegevusmahud üldjoontes samaks, kuid rahaline pilt on tagasihoidlikum. 2026. aastaks prognoositakse kasumiks ligikaudu 29 miljonit eurot, mida mõjutab toetuste vähenemine 17 miljoni euroni. Samal ajal jätkuvad suured investeeringud, eeskätt sisejulgeoleku valdkonnas. „Kui riik on üldiselt investeeringuid vähendanud, siis kinnisvara sektoris on fookus selgelt sisejulgeoleku investeeringutel,“ ütles Leppoja. Nende maht ulatub ligikaudu 80 miljoni euroni.
2026. aastal on riigi kinnisvara müügieesmärgiks seatud 12 miljonit eurot, mis tuleb peamiselt üksikutest suurema mõjuga objektidest. Olulisemad müügiobjektid on Liivalaia kohtumaja, Vesilennuki 14 kinnistu Loodusmaja kõrval ning rahaliselt kõige kaalukamana Süsta tänava kinnistute kompleks Põhja-Tallinnas, mis on atraktiivne elamuarenduseks. Lisaks tulevad müüki Paide ja Põlva endised maavalitsuse hooned, Kohtla-Järve koolihoone ning Porkuni mõis.
Haldusteenuste vaates on fookuses teenuste sisu ülevaatus, mille eesmärgiks on riigiasutuste kulude vähenemine. „Tahame koos klientidega ja partneritega läbi vaadata, kust leiab efektiivsust – kas midagi jätta ära või teha teisiti, et teenus oleks odavam ja arusaadavam,“ selgitas Priit Valk. Olulise teemana tõuseb esile ka varjumise ja toimepidevuse tagamine riigikaitselistest vajadustest lähtuvalt.
„Kokkuvõttes iseloomustab nii möödunud kui ka alanud aastat kainelt kaalutud kokkuhoid, suurem tõhusus ja selge fookus. Vähem uusi pindu, rohkem nutikat kasutust – see on suund, mis kujundab Riigi Kinnisvara lähiaastaid,” ütles Leppoja.
