Riigikohus selgitas, millistel tingimustel on korteriomanikul õigus teha korterelamu säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste omanike või korteriühistu nõusolekuta, samuti nõuda sellise toimingu tegemiseks kantud kulutuste hüvitamist.
Kohtusse pöördus korteriomanik, kes nõudis korteriühistult kortermaja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist. Nimelt oli korteriomanik kandnud kulutusi seoses sellega, et ta asendas viie korteriga elamu lekkiva tõrvapapist katuse osaliselt katuseplekiga, et vältida veekahjustusi. Parandustööde tellijale kuulub elamu viiest korterist kaks, kuid tal ei olnud katusetööde tegemiseks teiste korteriomanike nõusolekut.
Seaduse järgi otsustavad kortermaja kui kaasomandi eseme muudatuste üle korteriomanikud ühiselt üldkoosolekul või kokkuleppel. Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitas, et erandkorras on korteriomanikul õigus teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid ka teiste korteriomanike ja korteriühistu nõusolekuta. Selliste toimingute tegemiseks kantud kulutuste hüvitamist saab korteriomanik hiljem nõuda korteriühistult, kuid sedagi üksnes vajalikus ulatuses.
Riigikohus rõhutas, et kulutuste hüvitamise nõude vältimatuks eelduseks on, et toiming, millega seotud kulutuste hüvitamist nõutakse, oli kaasomandi eseme säilitamiseks vajalik. Seda saab toiming olla vaid juhul, kui kaasomandi eseme suhtes esineb vahetu kahju tekkimise või suurenemise oht ja valitud abinõu on ohuolukorra kõrvaldamiseks proportsionaalne. Proportsionaalsed on nt ajutised ja kiireloomulised abinõud, mille eesmärk on kahju teket tõrjuda, mitte ohuolukorra algpõhjusi lõplikult kõrvaldada.
Vaidlusaluses kohtuasjas ei kontrollinud maa- ega ringkonnakohus, kas korteriomaniku toiming (katuste vahetamine) oli kaasomandi eseme säilitamiseks vajalik või mitte, mistõttu saatis Riigikohus asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
Kohtumääruse ja riigikohtunik Vahur-Peeter Liini eriarvamusega saab tutvuda Riigikohtu veebilehel.
