Siseministeerium saatis kooskõlastamisele määruse eelnõu, millega kehtestatakse ühtsed nõuded varjendite rajamisele ja varjumiskohtade kohandamise põhimõtetele. Tegemist on mullu sügisel jõustunud hädaolukorra seaduse rakendusaktiga, mis aitab samm-sammult täita seni olnud lünki elanikkonnakaitses.
Siseministeeriumi kriisivalmiduse ja elanikkonnakaitse asekantsler Tuuli Räime sõnul on varjumine elanikkonnakaitse oluline osa, mis aitab kaitsta inimelusid olukordades, kus tekib kiire ja otsene oht elule või tervisele – olgu selleks suurõnnetus, plahvatus, sõjaline rünnak või muu ootamatu kriis. „Varjendite rajamise kohustuse panemine uutele hoonetele on analüüsitud ja kaalutletud otsus, mis tugineb ka teiste riikide kogemusele. See on investeering meie ühisesse turvalisusesse,“ ütles Räim.
Asekantsler lisas, et huvi varjendite rajamise vastu on kinnisvarasektoris suur: „Mitmed arendajad on meie poole pöördunud, et saada projekteerimisel arvestatavad nõuded võimalikult kiiresti selgeks. Määruse eelnõu on nüüd valmis ning selle koostamisse on panustanud oma ala eksperdid. Järgmisena liigub dokument kooskõlastusringile.“
Määrusega kehtestatakse miinimumnõuded varjenditele ja varjumiskohtadele, täpsustatakse, millistesse hoonetesse tuleb varjend rajada ning sätestatakse varjendi suuruse arvutamise alused vastavalt hoone kasutusviisile ja seal viibivate inimeste arvule. Samuti luuakse raamistik varjumisplaanide koostamiseks, et kriisiolukorras oleks selge, kuhu ja kuidas inimesi hoonetes varjuma suunata.
Alates 1. juulist 2026 tuleb rajada varjendid uutesse üle 1200 ruutmeetri suurustesse elu- ja avalikesse hoonetesse, millele ei ole selleks ajaks esitatud ehitusloa või -teatise taotlust. Olemasolevates, samadele parameetritele vastavates hoonetes, tuleb koostada varjumisplaan ning võimaluse korral kohandada varjumiskoht hiljemalt 1. juuliks 2028 või kasutusloa saamisel.
Ehkki varjendite rajamise nõue puudutab eelkõige tulevikus ehitatavaid hooneid, on määruses oluline roll ka olemasolevate hoonete varjumiskohtadel. Eestis on seni uutesse hoonetese rajatud üksikuid varjendeid ning varjumiskohti on kohandatud vähe. Samas leidub olemasolevates majades juba praegu ruume, mida on võimalik suhteliselt kiiresti ja mõistlike kuludega kohandada turvaliseks varjumiskohaks. See võimaldab parandada inimeste kaitstust oluliselt kiiremini.
Siseministeeriumi eesmärk on, et 2034. aastaks oleks pooltel korterelamutel ning büroo- ja ärihoonetel toimiv varjumisvõimalus. Nii oleks vähemalt pooltele Eesti elanikele varjumiskoht tagatud ning kolmveerand inimestest teaks, kuhu ja kuidas ohu korral varjuda.
Määruse väljatöötamisse on panustanud laiapõhjaline ring asutusi ja eksperte, kellel on ka pikaajaline kogemus Soomes varjenditega: sealhulgas projekteerijad ja arhitektid, arendajad, TalTech ja Sisekaitseakadeemia, Riigi Kinnisvara AS, kohalike omavalitsuste esindajad, Päästeamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Kaitsevägi ning Kliimaministeerium. Kõik kooskõlastusringilt laekunud ettepanekud töötab Siseministeerium läbi, kaasates vajadusel eriala eksperte. Seejärel esitatakse määrus Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks.
Eelnõu on leitav siit: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/dfdc138c-34f7-4149-b481-acfec3d392b4
