Elatustaseme tõustes parandavad inimesed oma elujärge ja teatud heaolu taseme saabudes kolitakse korteritest majadesse elama. Riigisiseselt levib jõukus unikaalse kasvukiirusega, samuti on soov majja kolida igas piirkonnas omanäoline. Analüüsisime 2020. aasta kinnisvaratehinguid, mis annavad võimaluse hinnata inimeste heaolu taseme kujunemist konkreetsetes asukohtades.
Eesti majanduses on viimase paarikümne aasta jooksul olnud mitmeid eramute arendamise laineid ja hinnakõikumisi – on nii põldudele lagunema jäänud projekte kui ka edukalt käivitunud elurajoone. Eksperimentaalstatistilisi meetodeid kasutades hindasime, milline piirkond on elatustaseme kasvu lävel ja kes on järjekorras järgmised.
Kõige kiiremini saavad müüdud Tartumaa majad
Korterist suuremale elamispinnale kolimise soov tõstab nõudlust majade järele, mis tähendab, et turule tulevad sobivad eluasemed lähevad kaubaks üha kiiremini. Eksperimentaalstatistikas on seda iseloomustavaks näitajaks müügiperioodi pikkus, st kui kaua on keskmiselt kuulutused enne tehingu sõlmimist üleval.
Majade müügikiiruse edetabelit juhib Tartumaa, kus pakkumine saab üleval olla keskmiselt 10 nädalat. Järgneb 11% mahajäämusega Harjumaa, kus maja müügikuulutus on üleval keskmiselt 11,1 nädalat. Kolmandal kohal on Tartumaast 21% maha jääv Lääne-Virumaa ja seal on müügiperioodi pikkuseks 12,1 nädalat. Neljandalt kohalt leiab aga Järvamaa, kus vastavad näitajad on 30% ja 13 nädalat. Harjumaa koos Tallinnaga on teada ja tuntud aktiivsem piirkond, kus majandustegevus ei näita Eesti kontekstis mingeid hääbumise või taandarenemise märke. Seetõttu ei ole see tulemus midagi ootamatut, kuid mõnevõrra võib üllatada Tartumaa esikoht.
Nõudluse ootamatule kasvule ei jõua pakkumine kohe järele, sest normaalsetes majandusoludes käib soov võimalusest ikka paar sammu ees. Kui just defitsiiti ei teki, siis kiireneb müük kindlasti ja selline olukord ongi Tartumaal tekkimas. Inimesed vaatavad üha suuremal määral eramutesse kolimise poole, kuid arendused ja järelturg ei ole veel suutnud seda trendi tegelikus mahus näha. Tartu piirkonda arendatakse, kuid elatustaseme tõusu tulemusena tekkinud nõudlus on osutunud prognoositust pisut suuremaks.
Majandusedust saavad osa ka lähinaabrid
Kõik inimesed ei koli sugugi piirkonna heaolu tõustes korteritest majadesse ja see peegeldub ka korterite turul toimuvas. Tartumaal on märgid korterite kiireks müügiks minemisest olemas. Seega ei ole lühikesed majade müügiperioodid Tartus mitte juhus, vaid üks näitaja mitmetest, mis viitab piirkonna heaolu kasvule.
Lääne-Viru maakonna majade nõudluse kõrge tase viitab samuti majandusliku heaolu kasvule, mis on suure tõenäosusega peamiselt omistatav tugeva naabri Harjumaa majandusvõimekuse laienemisele. Harjumaa on Eesti majandusveduriks ja lähinaabrid saavad sellest paratamatult osa.
Järvamaa võidab analoogiliselt Lääne-Virumaaga samuti Harjumaa edust. Aktiivne majandustegevus on viimasel aastakümnel süsteemselt Tallinnast väljapoole arenenud ja nüüd on muuhulgas ka Järvamaa kord suuremast arenguhüppest osa saada. Kodukontorite laialdasem kasutamine on samuti Järvamaa arengule suureks toeks olnud.
Eesti areng on ühtlustumas ja kuna kinnisvara on meie inimestele märksa eelistatum investeerimisobjekt kui pensionisambad või aktsiainvesteeringud, siis saab just sel turul toimuva pealt heaolutrende lugeda.
