Statistikaamet: Neljandas kvartalis langes majandus 1,2%

StatistikaametStatistikaameti andmetel vähenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) möödunud aasta neljandas kvartalis võrreldes 2019. aasta sama perioodiga 1,2%, jooksevhindades moodustas SKP 7,3 miljardit eurot. Kokku langes majandus eelmisel aastal 2,9%.

Rahvamajanduse arvepidamise andmete põhjal saab teada, kuidas Eesti majandusel läheb. Majanduskasvu ja -langust mõõdetakse peamiselt SKP ja kogurahvatulu alusel. Mida suuremad on need näitajad, seda parem on riigi ja siin elavate inimeste majanduslik heaolu.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Robert Müürsepa sõnul mõjutasid neljandas kvartalis majanduslangust enim põllumajandus, metsandus ja kalandus, majutus ja toitlustus ning haldus- ja abitegevused. „Töötleva tööstuse panus jäi küll negatiivseks, aga olukord paranes siiski koroonakriisieelsele ajale. Kiire langus pidurdus ka veonduse ja laonduse tegevusalal ning majanduse paranemist oli aasta lõpus märgata mujalgi. Positiivselt panustasid majandusse info ja side ning finantssektor,“ täpsustas Müürsepp.

Suurimad muutused valdkonniti

Veevarustus

Finantssektor

Põllumajandus

Majutus ja toitlustus

+21%  

+12%  

-36%  

-37%  

Tegevusalade panus SKP kasvu (protsendipunktides), IV kvartal 2020Allikas: statistikaametTegevusalade panus SKP kasvuInfo ja sideFinants- ja kindlustustegevusTervishoid ja sotsiaalhoolekanneEhitusVeevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitl…Kinnisvaraalane tegevusHulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mooto…Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkin…Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhu…Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevusMuud teenindavad tegevusedMäetööstusHaridusVeondus ja laondusKunst, meelelahutus ja vaba aegTöötlev tööstusHaldus- ja abitegevusedMajutus ja toitlustusPõllumajandus, metsamajandus ja kalapüük-1,2-1-0,8-0,6-0,4-0,200,20,40,6-1,4
Eratarbimine vähenes neljandas kvartalis 1,3%. Jätkuvalt kasvasid kulutused kodusisustusele, toidule ja sidele, vähem kulutati aga transpordile, riietusele ning vabale ajale.

Vaatamata piirangutele rahvusvahelises transpordis läks väliskaubandusel hästi. Reisiteenuste madal tase piiras endiselt nii teenuste eksporti kui ka importi, kuid kaubavahetus jõudis ajalooliselt kõrgele tasemele. Nii kaupade sisse- kui ka väljavedu suurenesid elektroonikakaupade ja keemiatoodete tõttu, vastavalt 14,4% ja 8,7%. Kaupade eksporti toetas ka puittoodete väljavedu, impordile andis hoogu mitmesuguste masinate ja seadmete sissevedu.

Robert Müürsepa sõnul pidurdas sarnaselt aasta algusele majandust maksulaekumine. „Vähenenud laekumist võis näha nii käibemaksu kui ka aktsiiside puhul, mis oli osaliselt tingitud maksude erakordselt suurest laekumisest 2019. aasta neljandas kvartalis,“ lisas Müürsepp.

Vähenesid investeeringud finantssektorisse ja transpordivahenditesse.

ulenevalt koroonaviirusest tingitud piirangutest langes Eesti majandus möödunud aastal 2,9%. Majanduslangust mõjutasid eelkõige töötlev tööstus, kaubandus ning majutus ja toitlustus.

Eratarbimine vähenes aastaga 2,5% kaupade ja teenuste tõttu, mis on seotud reisimise, töölkäimise ja väljaspool kodu aja veetmisega. Kasvasid koduse elustiili ja tervishoiuga seotud kulutused. Tervishoid vedas ühtlasi ka 2020. aasta valitsemissektori kulutuste 3,6% kasvu.

Kevadel kulmineerunud koroonakriis tabas rängalt väliskaubandust. Siiski oli aasta teises pooles näha kaubavahetuse tugevnemist, mis annab märku Eesti majanduse kiirest kohanemisvõimest.

Statistikatööd „Rahvamajanduse arvepidamine“ teeb statistikaamet rahandusministeeriumi tellimusel, et saada teada, kuidas läheb Eesti majandusel.

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.

Vaata ka rahvamajanduse arvepidamise valdkonnalehte.

%d bloggers like this:
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!