Statistikaamet: Tarbijahinnaindeksi suurimaks mõjutajaks jäi ka veebruaris toidu kallinemine

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks veebruaris võrreldes jaanuariga 0,6% ning võrreldes eelmise aasta veebruariga 17,6%. Mulluse veebruariga võrreldes olid kaubad 17,2% ja teenused 18,5% kallimad.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Viktoria Trasanovi sõnul mõjutasid tarbijahinnaindeksit 2022. aasta veebruariga võrreldes enim toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnatõusud, mis andsid kogutõusust kolmandiku. Toidukaupadest on enim kallinenud suhkur (104,2%), jahu ja tangained (49,7%), kastmed (48,9%) ning munad (44,8%). Eluasemega seotud hinnamuutused andsid kogutõusust veerandi. Tahkekütus oli 66,7%, kodudesse jõudnud elekter 63,8%, soojusenergia 36,2% ja gaas 11,8% kallim. Transpordi panus indeksi tõusu jäi alla kümnendiku. Bensiin oli 4,5% ja diislikütus 14,3% kallim.

Jaanuariga võrreldes mõjutasid tarbijahinnaindeksit ühelt poolt enim toidu ja mittealkohoolsete jookide kallinemine, millest kaks viiendikku andis värske köögivilja hinnatõus (16,5%), ning teiselt poolt gaasi (20,1%), tahkekütuste (6,6%) ning üüri (1,8%) odavnemine.

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, veebruar 2023

Kaubagrupp

Veebruar 2022 –
veebruar 2023 %

Jaanuar 2023 –
veebruar 2023 %

KOKKU

17,6 0,6

Toit ja mittealkohoolsed joogid

25,2 1,9

Alkohoolsed joogid ja tubakas

7,8 0,8

Riietus ja jalatsid

12,3 1,3

Eluase

32,4 -2,3

Majapidamine

16,5 0,4

Tervishoid

8,8 1,0

Transport

8,9 0,5

Side

5,4 0,0

Vaba aeg

14,4 1,8

Haridus ja lasteasutused

9,0 0,6

Söömine väljaspool kodu, majutus

16,7 1,9

Mitmesugused kaubad ja teenused

16,0 1,0

Tarbijahinnaindeksi avaliku huvi peamine esindaja on rahandusministeerium, kelle tellimusel andmeid kogutakse ja analüüsitakse.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

23.04.2024 Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine