Statistikaameti andmetel oli 2025. aasta esimeses kvartalis töötuse määr 8,6%, tööhõive määr 67,4% ja tööjõus osalemise määr 73,7%.
Statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva selgitas, et 2025. aasta esimeses kvartalis oli töötuid 64 200, mis on viimase 12 aasta suurim näitaja. „Töötute arv suurenes mullu sama ajaga võrreldes 5300 inimese võrra ning töötuse määr tõusis 8,6% peale, mis on 0,8 protsendipunkti rohkem kui aasta varem ja 1,2 protsendipunkti rohkem kui mullu viimases kvartalis,“ tõdes ta.
Vassiljeva lisas, et meeste töötuse määr oli 9% ja naiste oma 8,2%. „Piirkondadest ainukesena vähenes töötuse määr Ida-Virumaal, kus see oli 12,7%. Langusest hoolimata on töötuse määr seal endiselt Eesti kõrgeim,“ täpsustas ta.
Kõige rohkem suurenes aasta aega või kauem töötu olnud inimeste arv, keda oli esimeses kvartalis 16 000 ehk 3200 võrra rohkem kui mullu samal ajal. „Vähem kui kuus kuud tööta olnud inimesi oli 38 100, mis on 1700 võrra rohkem kui aasta varem ja 4800 võrra rohkem kui eelmise aasta viimases kvartalis,“ lausus analüütik
Hõivatute arv oli tänavu esimeses kvartalis 681 600. Hõivatute arv vähenes aastaga kogu Eestis 11 700 inimese võrra — kõige enam Lõuna-Eestis (Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakonnas) ja Lääne-Eestis (Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare maakonnas), aga ka Tallinnas. Tööhõive määr ehk hõivatute osatähtsus kõigist 15–74-aastastest oli 67,4% ja see vähenes kogu Eestis võrreldes 2024. aasta esimese kvartaliga ühe protsendipunkti võrra.
Hõivatute arv üldiselt vähenes, suurenemine toimus vaid teenuste sektoris
„Piirkonniti olid erinevused suured: tööhõive määr suurenes Tallinnast väljapoole jääval Harjumaal ja Kesk-Eestis (Järva, Lääne-Viru ja Rapla maakonnas), kõige enam aga – 3,3 protsendipunkti võrra –traditsiooniliselt teistest Eesti piirkondadest tunduvalt madalama hõivatute osakaaluga Ida-Virumaal. Langus toimus tänavu esimese kvartali andmetel Lääne-Eestis, kus tööhõive määr vähenes 3,4 protsendipunkti võrra. Väiksemaks jäi tööhõive määr ka Lõuna-Eestis ja Tallinnas.
Hõivatud naisi jäi vähemaks 6900 ja mehi 4800 inimese võrra. Majandussektoritest vähenes hõivatute arv tööstuses ja ehituses ning põllumajanduses, metsamajanduses ja kalapüügis, samas suurenes hõivatute arv teenuste sektoris, kus töötas kokku ligi kolmveerand, täpsemalt 73,8% kõigist hõivatutest.
Vähenes ka tööealiste inimeste koguarv
Analüütik selgitas, et hõivatute arvu üldine vähenemine toimus peamiselt ettevõtjate arvelt: palgatöötajaid jäi võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga vähemaks 1000 võrra, samas kui üksikettevõtjate arv vähenes 2100 inimese ja palgatöötajatega ettevõtjate arv 7400 inimese võrra.
„Esimeses kvartalis suurenes võrreldes eelmise aasta sama ajaga 4300 inimese võrra majanduslikult mitteaktiivsete arv, keda ei loeta tööjõu hulka kuuluvaks. Kõige enam mitteaktiivseid tuli juurde Tallinnas ja Lõuna-Eestis, samas vähenes nende arv Ida-Virumaal,“ selgitas Vassiljeva. Tööjõus osalemise määr oli kogu Eestis 73,7%, mis on võrreldes mulluse esimese kvartaliga 0,5 protsendipunkti vähem.
Kuna rahvaarv üldiselt võrreldes 2024. aastaga vähenes, siis vähenes ka tööealiste ehk 15–74-aastaste koguarv 1900 inimese võrra. „See ei toimunud aga ühtlaselt igal pool. Kõige suurem tööealiste arvu vähenemine võrreldes 2024. aasta esimese kvartaliga toimus Lõuna-Eestis (-4400 inimest) ja Kirde-Eestis (st Ida-Virumaal, kokku -1900 inimest),“ tõdes ta.
Tööealiste arv suurenes Kesk-Eestis (+2400 inimest) ja Tallinnas (+2000 inimest). Vanuserühmadest suurenes 15–24-aastaste arv 4300 inimese võrra ja 65–74-aastaste arv 1300 inimese võrra, samas 25–64-aastaste arv vähenes 7600 võrra.
Tööjõu-uuringu statistikas kajastuvad Eesti alalised elanikud, kes elavad või plaanivad elada Eestis vähemalt aasta või kauem. Tööjõu-uuringusse kaasatud ajutise kaitsega Ukraina sõjapõgenike arv on nende kohta hinnangute andmiseks liiga väike. Rohkem statistikat Eesti tööturul olevatest ukrainlastest leiab statistikaameti kiirstatistika valdkonnalehelt.
