Euroopa keskpanga aina karmimaks muutuvad reeglid seoses energiatõhususega on tekitanud küsimusi, kas laenude väljastamine hakkab sõltuma hoonete energiamärgisest. Kui rääkida eraisikute eluasemelaenudest, on vastus ei. Tõsi, energiamärgis võib mõjutada laenu hinda, kuid see on vaid üks aspekt mitmete teiste oluliste seas.
Vaadates eelmise aasta statistikat, siis pooled Swedbanki eluasemelaenud on väljastatud kodu ostmiseks, mis on ehitatud või põhjalikult renoveeritud enne 2000. aastat. See tähendab, et kui energiamärgis oleks kodulaenu andmise otsuse puhul määrav, jääksid vähemalt pooled laenud väljastamata ja kodud ostmata. Energiamärgise olemasolu võib olla kinnisvara ostul müügiargument, kuid laenuturu vaatest selle olemasolusse kinni jääda pole veel võimalik. Me valime ostmiseks ikka ise meile sobiva kinnisvara ja pank finantseerib selle ostu, määrates laenutingimused.
Energiamärgis võib mõjutada laenu hinda
Jah, energiamärgis on olulise tähtsusega ja mõjutab teataval määral laenuvõtja omafinantseeringu panust ja laenu hinda ja me räägime siin 0,1 – 0,5 protsendipunkti suurusest erinevusest. Eraisikute laenude puhul on endiselt olulised aspektid laenuvõtja sissetulek, kulude ja tulude tasakaal, varasem krediidikäitumine ja muud sellised laenuvõtjaga seotud tingimused. Pangana arvestame sellegagi, et inimesed soovivad soetada kodu, millel veel ei olegi energiamärgist, kuid mida plaanitakse energiatõhusamaks renoveerida ja siis märgis taotleda. Sellisel juhul tunneme huvi, kas renoveerimiseks vajalikud vahendid on olemas, vajadusel nõustame.
Pank loomulikult jälgib, millised on portfellis olevate varade energiamärgised, kuid omaette küsimus on nende andmete kättesaadavus. Energiamärgis, mis väljastatakse tarbimise alusel, kehtib kümme aastat. Kui tegemist on uue, äsja valminud varaga, millele on väljastatud arvutuste alususel tehtud energiamärgis, siis kehtib märgis kaks aastat kasutusloa väljastamises. Seega tuleb teada, et energiamärgis ei kehti piiramatult. Viimastel aastatel on energiatõhususe teema selgelt aktuaalsem ning sellel pööratakse tähelepanu nii kinnisvara ostes kui ka laenude väljastamisel. Saame kinnitada, et inimeste teadlikkus on energia säästmise osas kasvanud ja see on tegelikult kõige olulisem areng. Eriti on kasvanud teadlikkus kortermajade renoveerimise vajalikkusest.
Kuigi riik pakub kortermajade renoveerimiseks erinevaid toetusmeetmeid, siis vahendeid korraga kõigile ei jagu. Sellisel juhul ei tasu aga meelt heita, sest ka pangad pakuvad siin erinevaid võimalusi. Näiteks on võimalik hakata kortermaja renoveerima etapiviisiliselt, alustades näiteks katusest, seejärel võtta ette fassaad ja nii edasi, see kõik jääb juba korteriühistu otsustada. Oluline on aga selle kõigega võimalikult vara alustada, sest asjaajamised (projektid, load jm) võtavad aega.
Tõnu Toompark on kinnisvaraanalüütik, -konsultant ja koolitaja, kelle tegevusvaldkonnad on valdavalt: * elamispindade turg, turutrendid, tehingud, hinnad ning turuülevaated; * uute korterite arendamise mahud, müük, hinnad ja analüüsid; * üürituru pakkumine, tehingud ja hinnad ning üüriinvesteeringud, tasuvusarvutused; * elamispindade kättesaadavus numbrilisena; * koolitused eeltoodud valdkondades. Koolituste valdkonnaga on Tõnu Toompark seotud üle 25 aasta. Ta on avaldanud sadu ja sadu kinnisvarateemalisi analüüse, artikleid ja kommentaare. Tõnu Toompark on läbi viinud koolitusi nii kesk-, kutse-, kõrg-, kui ülikoolides, lisaks mitmetes koolitusettevõtetes. Näiteks Kinnisvarakool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Estonian Business School, Tartu Ülikool, Tallinna Majanduskool.
