Statistikaameti värskelt avaldatud andmetele tuginedes saab väita, et palgatõus on hakanud hoogu maha võtma. Nii keskmine kui ka mediaanpalk tõusid esimeses kvartalis aastatagusega võrreldes 6%. Esimese kvartali palgastatistika vastas ootustele. Swedbank prognoosib selleks aastaks keskmise brutopalga 6% kasvu.
Aasta esimeses kvartalis kasvas keskmine netopalk vaid 2%, samas kui hinnad kerkisid 4,5%. Keskmine netopalk kasvas viimati nii aeglaselt 2020. aastal, kui paljud ettevõtted töötasid koroona leviku tõttu väiksema koormusega või olid sootuks suletud.
Keskmise netopalga ostujõud väheneb sel aastal 3%, kuna palgakasv aeglustub, hinnatõus kiireneb ning maksutõusud võtavad täiendava tüki tarbija rahakotist.
Järgmisel aastal kerkib keskmise netopalga ostujõud aga 9%. Netopalk tõuseb oluliselt, sest maksuvaba tulu laieneb ka keskmise palga saajale. Sissetulekute kiirem kasv peaks tarbimist hoogustama ja kaupmehi rõõmustama.
Palgatõus oli aasta esimeses kvartalis erinevate tegevusalade ja tasemete lõikes sarnane. Ka era- ja avalikus sektoris tõusid palgad samas tempos. Avaliku sektori sees tõusevad palgad poliitiliste valikute tõttu kiiremini tervishoius ja hariduses ning aeglasemalt avalikus halduses.
Keskmine pension suurenes esimeses kvartalis aastatagusega võrreldes 11%. Pensionid on viimastel aastatel hoogsalt kasvanud. Keskmine netopalk jõuab hindadele järele 2026. aastal, juhul kui hinnad kerkivad edaspidi mõõdukamas tempos.
