Swedbank: Kas inimesed jõuavad oma palgaga hinnakasvu kinni maksta?

SwedbankPalgakasv Eestis on teiste Euroopa riikidega võrreldes juba pikemat aega olnud üks tugevamaid. Kui eelmisel aastal suurenesid palgad esialgsete hinnangute järgi 7%, siis viimase kolme aastaga on need tõusnud 18% ja viie aastaga 35%.

Ainuüksi selline palgakasv ei näita aga veel seda, kui palju on paranenud inimeste ostujõud, sest hinnad on ka ju vahepeal tõusnud ja inflatsioon sööb teatavasti osa palgakasvust ära. Kui vaadata aastat kokku, siis on viimase kolme aastaga tarbijahinnad tõusnud ligi 7% ja viie aastaga 14%. Seega on palgakasv olnud tublisti kiirem, kui inflatsioon. Samas on tarbimiskorvi komponentide lõikes pilt erinev. Näiteks, kui eluasemega seotud hinnad on nii viimase kolme ja viie aastaga kasvanud palkadest kiiremini, siis toiduainete hinnatõus on selle aja jooksul olnud palgakasvust aeglasem. Kuigi bensiinihind lööb Eestis rekordeid, siis saab praegu keskmise palga eest seda oluliselt rohkem osta, kui kümme aastat tagasi

Ostujõu tõus on andnud võimaluse säästude suurendamiseks

Ostujõu muutust näitab kõige paremini netopalga reaalkasv ehk sellise palga muutus, millest on maksud ja hinnakasv maha arvatud. Selline palk on viimase kolme aastaga kasvanud keskmiselt üle 2% ja viie aastaga 4% aastas. Kiire netopalga reaalkasv on viinud Eesti elatustaseme arenenud riikidele lähemale. Kui näiteks kümme aastat tagasi oli ostujõustandardi järgi, ehk pärast riikide vahel hinnaerinevuste kõrvaldamist, Eesti netopalk 49% Soome ja 45% Rootsi omast, siis ülemöödunud aastaks olid need osakaalud tõusnud juba 68 ja 64 protsendini. Sel aastal peaks ostujõustandardiga kohandatud Eesti netopalk olema aga juba üle 70% Soome palgast.

Mitme aasta jooksul ostujõu kasv annab võimaluse inimestel suurendada oma sääste ehk puhvreid raskemateks aegadeks. Tõsi küll, säästmisvõime on erinevate sissetulekute juures väga erinev ning majandusšokid, mille tulemuseks on palkade vähenemine või kiire hinnakasv, annavad madalama sissetulekuga inimestele tugevama löögi, kui kõrge sissetuleku ja suurema säästmisvõimega inimestele.

Keskmine palk ja palgakasv ei näita, kuid läheb ühel konkreetsel inimesel

Keskmine palgakasv ei näita aga paraku seda, kuidas kasvab palk ühel konkreetsel inimesel või kas see üldse kasvab. Palgatase ja palgakasv on tegevusalade lõikes väga erinev. Viimastel aastatel on kõige suuremad palgad olnud ITK- ja finantssektoris ning energiatootmises – just sellises järjekorras. Eelmisel aastal ületas nende tegevusalade palk kogumajanduse keskmist vastavalt 81%, 68% ja 41%. Seevastu kõige madalamat palka makstakse majutuses ja toitlustuses, mille palk oli möödunud aastal vaid 59% Eesti keskmisest. Kõige enam on viimase viie aastaga palgad tõusnud ITK sektoris, hariduses, tervishoius ja sotsiaalhoolekandes ning avalikus halduses. Kõige tagasihoidlikuma kasvu on teinud palgad aga majutuses ja toitlustuses, haldusteenustes ning kaubanduses. Koroonakriis mõjutas palju tööturgu ja palkasid, andes kõige tugevama löögi kaubanduse ning majutuse ja toitlustuse töötajate palkadele.

Mis määravad palgataseme ja palgakasvu kiiruse?

Palgataseme üheks olulisemaks mõjutajaks on tööjõutootlikkus ehk, kui palju suudab üks töötaja lisandväärtust luua. Lisandväärtuse järgi tööjõutootlikkus näitab ka ettevõtete tootmise efektiivsust. Kolme kõige kõrgemate palkadega tegevusalade – ITK, finantssektori ja energiatootmise – tööjõutootlikkus on Eestis ühed kõrgeimad. Samas, kui kõige väiksema palgaga majutuses ja toitlustuses on tootlikkus üks madalamaid. Samuti määrab palgataseme paljuski ära ka töötajate kvalifikatsioon. 2019. aastal oli ITK ja finantssektoris kõrghariduse ja teaduskraadiga ning keskhariduse baasil omandatud kutse- või eriõppega töötajate osakaal vastavalt 64% ja 67%, energiatootmises 58%. Majutuses ja toitlustuses oli sellise haridusega inimesi aga vaid 23%, samas kui põhihariduse alumise astmega töötajaid oli 12%. Põhihariduse alumise astme haridusega töötajate osakaal ITK, finants- ja energiasektoris oli minimaalne.

Palgakasvu mõjutavad suur hulk tegureid: ettevõtete tootlikkuse ja käibe muutus, tööjõu kättesaadavus, inimeste inflatsiooniootus, madalamate palkade juures alampalga kergitamine, ettevõtetes tööjõukulude kõrval muude kulude kasv ning kasumiootus. Ettevõtete kiire käibekasv annab võimaluse palkade tugevamaks tõusuks. Ja vastupidi, majanduslanguse ajal palgakasv kas aeglustub järsult või palgad isegi vähenevad. Madal tööpuudus ja praegu aktuaalne tööjõupuudus avaldavad palkade kasvuks survet. Kui inimesed tunnevad inflatsiooni kiirenemist või kiire hinnakasvu püsimist, ootavad nad ka kiiremat palgakasvu. Kuigi pandeemia-aastatel on tööjõukulude osakaal ettevõtete käibes veidi allapoole tulnud, on see jätkuvalt väga kõrge. Suurenenud kulud tööjõule ja tootmissisenditele on aga vähendanud ettevõtete kasumi osakaalu käibes, mis piirab nende võimalusi tööjõukulude suurendamiseks.

Sel aastal palgakasv kiireneb ja inimeste ostujõud ei tohiks väheneda

Kõiki eelpool mainitud tingimusi arvestades prognoosib Swedbank selleks aastaks 7,5% ja järgmiseks aastaks 7% brutopalga kasvu. Möödunud aasta detsembris läbiviidud Fontese Palgaturu Prognoosiuuringu järgi plaanivad suurimat palgatõusu sel aastal ITK, ehituse ja energeetika ettevõtted, samas kui väikseima palgatõusu kavatsus on finants- ja kindlustus- ning teenindussektori ettevõtetel. Kuigi hinnakasv on sel aastal väga kiire, siis inimeste ostujõud aasta keskmisena väheneda ei tohiks. Küll aga tuleb keskmisel palgasaajad arvestada ostujõu langusega aasta esimesel poolel. Kuna meie hinnangul inflatsioon aasta teisel poolel ja järgmisel aastal aeglustub, peaks tugeva palgakasvu juures inimeste ostujõud ka paranema. Ühest küljest ei välista me võimalust, et palgakasv võib sel aastal tulla oodatust kiirem, kuid samas on ka risk, et hinnakasv ületab prognoositut, mis võib ostujõu paranemist pidurdada.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

17.-19.01.2023 Kinnisvara ABC