Hinnad alanesid detsembris eelmise kuuga võrreldes 0,6% võrra. Novembris kahanes hinnatase 0,2%. Hindade langus oli detsembris laiapõhjaline ning kõigi suuremate kaubagruppide hinnad alanesid. Nii toit, eluasemega seotud kulud kui ka transport muutusid odavamaks.
Hinnasurved majanduses on vähenenud ning maksutõusude mõju on taandunud. Konjunktuuriinstituudi küsitluse järgi on üha vähem neid ettevõtteid, kes plaanivad järgmistel kuudel hindu tõsta. Kõige suurem on selle küsitluse järgi hinnasurve endiselt toidupoodides.
Hinnamuutustest valdkondade põhiselt
Toidu hind kahanes aasta viimasel kuul 1,4% võrra ning kõigi suuremate toidugruppide hinnad langesid. Kõige rohkem odavnesid puuviljad ja või. Toidukaupluste kasumlikkus on oluliselt vähenenud. Toidutoorme odavnemine annab aga võimaluse poodide kasumlikkust tõsta.
Üüri hind vähenes kuuga 0,2% võrra. Üüripakkumiste keskmine hind on Tallinnas 14 eurot ruutmeetri kohta ja see ei ole viimase aasta jooksul oluliselt muutunud. Elekter odavnes detsembris märgatavalt, sest ilm oli tuuline ja keskmisest soojem. Korras välisühendused võimaldasid importida soodsamat elektrit Soomest.
Riided ja jalatsid odavnesid detsembris kuuga 1,4%. Allahindluskampaaniad on Eestis muutunud suuremaks ja ajaliselt pikemaks. Tugeva konkurentsi ja kidura müügi tõttu olid rõivad ja jalanõud detsembris 6,6% odavamad kui aasta varem.
Mootorikütused odavnesid 4,4% võrra. Toornafta hind langes, sest naftat on turul piisavalt. Kuigi Venezuela on suurima naftavaruga riik, on nende naftatoodang tänu alainvesteerimisele ja sanktsioonidele praegu vaid murdosa maailma kogutoodangust. Ootused nafta pakkumise kasvu kohta tulevikus on nafta hinda viimastel päevadel siiski veidi alla toonud.
Koolivaheaeg ja pikad pühad soodustasid reisimist. See tõi kaasa lennukipiletite ja pakettreiside hooajalise kallinemise.
Tagasivaade 2025. aastale
2025. aasta kokkuvõttes tõusid hinnad 4,8%. Kõige suurema panuse andis hinnatõusu toit, mis kallines aastaga 6,9%. Riiklikud tasud ja maksud moodustasid rohkem kui poole kogu aasta hinnatõusust. 2026. aastal kasvavad hinnad oluliselt vähem, üle 2%, sest riiklike maksude mõju hindadele on oluliselt väiksem kui eelmisel aastal.
Kaalutud keskmine netopalk tõuseb sel aastal Swedbanki prognoosi järgi 11% võrra. Seega peaks palgasaajate reaalne ostujõud tänavu oluliselt tõusma. Sissetulekute oodatav kasv on juba toonud kaasa nii tarbijate kui kaupmeeste kindlustunde tõusu.
