Majanduskasvu kiirenemine on toonud kaasa tööturu olukorra paranemise. Statistikaameti uuringu järgi alanes teises kvartalis töötute arv oluliselt. Samas üllatuslik oli hõive langus 6000 inimese võrra, mida teised andmeallikad ei kinnita.
Majanduse elavnemisele viitab täitmata ametikohtade hulk. Töötukassas oli juulis töökuulutusi koguni 37% rohkem kui aasta tagasi.
Töötute arv vähenes 10 000 inimese võrra
Töötuse määr oli Statistikaameti uuringu järgi teises kvartalis 6,6%. Tööpuudus vähenes märgatavalt nii eelmise kvartali kui eelmise aasta sama ajaga võrreldes. Töötuse määr alaneb Swedbanki prognoosi kohaselt eelmise aasta 7,5%lt sel aastal 6,7%ni. Järgmisel aastal väheneb tööpuudus veelgi ja jõuab 6,2%ni.
Tööpuudus oli Eestis juunis Eurostati andmetel Euroopa Liidu keskmisest kõrgem, samas madalam kui meie naaberriikides. Soomes ja Rootsis ulatus töötus juunis 9-10% juurde, Lätis ja Leedus ligi 7%ni. Eesti tööturg on paindlik ja enamik leiab tööalase rakenduse ka siis, kui majanduse seis on pikka aega olnud vilets.
Registreeritud töötus oli juuli lõpus 5,7%. Registreeritud töötus langes alla 6% mais ja on sellel tasemel püsinud siiani. Viimati oli tööpuudus nii madal enne 2020. aasta viirusekriisist tingitud majanduslanguse algust – veebruaris 2020. Kõik tööotsijad ei kvalifitseeru Töötukassa toetustele ja seega on enamasti registreeritud töötus väiksem kui tegelik.
Töö leidmist takistavad sageli, kas vähesed oskused või kehv tervis. Registreeritud töötutest 56% olid erialase hariduseta või piisava eesti keele oskuseta ning 19%il oli vähenenud töövõime. See näitab, et vaba tööjõu hulgas on palju neid, kes vajavad töö leidmiseks täiend- või ümberõpet. Vaid 5% registreeritud töötutest olid Ukraina sõjapõgenikud.
Hõivatute arv püsis kõrge
Hõivatute arv oli teises kvartalis endiselt tugev. Hõive kasvas palgatöötajate hulgas ja kahanes ettevõtjate seas. Kuna ettevõtjaid on 8 korda vähem kui palgatöötajaid, on valikuuringuga nende arvu keeruline hinnata.
Maksuameti järgi oli teises kvartalis hõivatud töökohti rohkem kui aasta varem. Kõige rohkem suurenes hõive ehituses ning tervishoius. Mõlemas valdkonnas on terav tööjõupuudus ja palju töötajaid töötavad samaaegselt mitme tööandja juures.
