Eesti turismisektor on pandeemiajärgsest madalseisust taastunud, kuid sektori areng ei ole olnud ühtlane. Kui siseturism ületab oluliselt 2018-2019. aasta taset, siis välisturistide arv ja ööbimised jäävad endiselt kriisieelsele ajale alla.
Välisturiste on vähem kui 7 aastat tagasi
2026. aasta viie kuu kokkuvõttes on nii välis- kui siseturistide poolt majutusasutustes tehtud ööbimiste arv aastatagusest 6% võrra suurem. Aastaga on välisturistide ööbimiste arv kasvanud enam kui siseturistide oma. 2019. aastaga võrreldes on välisturiste ööbimisi aga endiselt 7% vähem.
Siseturism ei suuda paraku täielikult väliskülalisi asendada, sest välisturistide reisid on enamasti pikemad ja nende kulutused majutusele, toitlustusele, transpordile ja kultuuriteenustele on tavaliselt suuremad kui kohalikel elanikel.
Majutusasutustes ja lühiajalistes üürikorterites veedetud ööde arv on viimase 7 aastaga kerkinud Eestis kümnendiku võrra. Ööbimiste arvu suurenemine on tulnud siseturistide arvelt. Kohalike elanike ööbimiste arv on tõusnud ligi kolmandiku. Samas välisturistide ööde hulk jääb esimese kvartali seisuga veel veidi allapoole koroonaeelset taset.
Väliskülaliste päritolu on muutunud
Enne pandeemiat moodustasid Soome turistid ülekaalukalt suurima välisturistide rühma ning Venemaa oli üks tähtsamaid lähteriike. Tänaseks on Venemaa turg sisuliselt kadunud ning ka soomlaste huvi Eesti vastu on langenud. Vene ja Soome turistide arvu vähenemist ei ole suutnud kompenseerida Lätist, Ukrainast, Itaaliast ja mitmetest teistest riikidest pärit külastajate arvu kasv.
Eestis on turism taastunud aeglasemalt kui teistes riikides
Eestis ja Lätis on turismisektor taastunud piirkonna keskmisest aeglasemalt. Vene turistidele asenduse leidmine on olnud keeruline. Leedus, Soomes ja Rootsis on turistide ööbimiste arv kasvanud kaks korda kiiremini kui Eestis või Lätis. Eriti hoogsa kasvu on teinud Poola, kus ööbimiste arv ületab 7 aasta tagust taset koguni 42% võrra. Poola kõrge lennu taga on vähemalt osaliselt Ukraina sõda, mis on sulgenud tsiviillendudele Ukraina õhuruumi ja sunnib kaugemalt Ukrainasse reisijaid kasutama Poola lennujaamu.
Kasumlikkus jätab soovida
Turismisektori ettevõtete majandusolukord on endiselt üsna keeruline. 2025. aastal suurenes majutus-, toitlustus- ja reisiteenuste pakkujate käive vaid 3% ning kasumi osakaal käibes ulatus napi 3%ni. Kasumlikkus on vähenenud, sest kulude kasvu ei ole suudetud täies mahus müügihindadesse üle kanda.
Konkurents on kasvanud
Voodikohti on juurde tulnud. Viimase aastaga on majutusasutustesse lisandunud 300 voodikohta. Positiivne on see, et hotellide täituvus ei ole seetõttu langenud.
Eesti konkurentsipositsioon Läänemere piirkonnas on muutunud keerulisemaks. Eesti üheks kitsaskohaks on jätkuvalt piiratud lennuühendused, mis vähendavad nii puhke- kui ka ärireisijate huvi. Samuti on Eesti hinnatase tõusnud kiiremini kui mitmes konkureerivas sihtriigis, mis muudab hinnatundliku reisija jaoks alternatiivid atraktiivsemaks.
Sellele vaatamata on Eesti turismil mitu tugevat konkurentsieelist
Rahvusvahelised külastajad hindavad Eesti turvalisust, kaunist loodust, autentset kultuurikeskkonda ning kvaliteetseid digilahendusi. Nõudlus loodus-, tervise- ja kultuuriturismi vastu kasvab kogu Euroopas ning just nendes segmentides on Eestil head võimalused oma positsiooni tugevdada.
Edu eeldab paremat rahvusvahelist ligipääsetavust, järjepidevat sihtturgude turundamist ning investeeringuid kvaliteetsete turismiteenuste arendamisse. Järgmiste aastate võtmeküsimus ei ole üksnes turistide arvu kasv, vaid Eesti võime pakkuda suurema lisandväärtusega turismikogemust ning konkureerida edukalt nii naaberriikide kui ka teiste Euroopa sihtkohtadega.
Turism on oluline osa Eesti majandusest
Majutus, toitlustus ja reisiteenused moodustavad umbes 2% majanduse lisandväärtusest, 6% töötajate arvust ja 5% ekspordist. Lisaks majutusele, toitlustusele ja reisiteenustele kulutavad turistid raha aga ka mujal. Nii on turismi kaudne mõju majandusele suurem. Välisturistid jätsid mullu Eestisse Eesti Panga hinnangul ligi 1,5 miljardit eurot.
