Uudiste arhiiv

 

Ajaloorubriik: Magasini tĂ€nav – pĂ”nev jalutuskĂ€ik lĂ€bi Veerenni asumi ajaloo

Tallinna keskaegse veejuhtme jĂ€rgi nime saanud Veerenni asumi ĂŒheks olulisemaks tĂ€navaks on Magasini tĂ€nav, mis saanud nime omal ajal tĂ€nase Tallinna vangla kohal asunud sĂ”javĂ€eladude ehk magasinide jĂ€rgi. Ravi tĂ€navast alguse saav 770-meetri pikkune tĂ€nav tekkis linnakaardile 1885. aastal. NĂ”ukogude

Ajaloorubriik: Linna mĂŒĂŒrimisest

Kui Tallinnas on linnamĂŒĂŒr suurelt osalt alles, siis 1708. aastal hĂ€vitatud Tartu keskaegsetest linnakindlustustest on teada ĂŒpris vĂ€he. Vanim sĂ€ilinud linnaplaan on pĂ€rit alles 1636. aastast. Muide, samast ajast on Rootsis Stockholmi armeemuuseumis sĂ€ilinud ka unikaalne makett Tartu vanalinnast. Seega

Ajaloorubriik: Raua pÔiktÀnava imeline arhitektuur

1933. aastal projekteeris arhitekt Anton Soans ĂŒldlahenduse kaasaegsete kortermajade rajamiseks Raua tĂ€nava ja vaikse umbtĂ€nava Raua pĂ”ik ÀÀrde. JĂ€rgneva nelja aasta jooksul kerkis sinna Tallinna ĂŒks ilusamaid funktsionalistlikke kvartaleid. Esimesena ehitati Soansi enda projekti alusel Raua 25 kortermaja, aasta hiljem

Ajaloorubriik: Mööblivabrik, mis muutis Tallinna ja eestlaste kodusid

Keset Tallinna PĂ€rnu maantee, Veerenni tĂ€nava ja raudtee vahel laiub ĂŒks omaaegseid suurimaid tööstusalasid. Luhteri puidutööstus pani aluse kogu selle piirkonna arengule. Vabriku toodangut leidub aga veel tĂ€nagi paljudes kodudes. 1877. aastal asutasid Alexander Martin Luther ja Markel Makarov saeveski

Ajaloorubriik: Pelgulinna Õle tĂ€nava lugu

Pelgulinnas asuv Õle tĂ€nav algab Telliskivi tĂ€navalt, ristub HĂ€rjapea, Nabra, Pebre ja Timuti tĂ€navaga ning lĂ”peb Kolde puiesteel. Õle tĂ€nav on ligikaudu 540 meetri pikkune. TĂ€nav koosneb kahest osast: algsest Õle tĂ€navast (saksa keeles Strohstrasse, vene keeles ĐĄĐŸĐ»ĐŸĐŒĐ”ĐœĐœĐ°Ń ŃƒĐ»ĐžŃ†Đ°), mille

Ajaloorubriik: Pelgulinna Maisi tÀnava lugu

Pelgulinnas asuv Maisi tÀnav algab Ristiku tÀnavalt, ristub Aru tÀnavaga ja ulatub kuni SÔle tÀnavani. Maisi tÀnav on ligikaudu 370 meetri pikkune. Praeguse Maisi tÀnava nimi oli alates 14. jaanuarist 1925 Nurme tÀnav. PÀrast NÔmme liitmist Tallinnaga 1940. aastal tekkis

Ajaloorubriik: Telliskivi tÀnava lugu (1)

Pelgulinna lĂ€bib Kalamaja suunas kulgev Telliskivi tĂ€nav algab LillekĂŒla asumi piirilt Paldiski maanteelt, ristub Mulla, Ristiku, Rohu ja Heina tĂ€navaga, ĂŒletab Kalamaja piiril raudteeharu ning lĂ”peb Kopli tĂ€navas. 1878. aasta linnaosade plaanil oli esmakordselt kasutusel Telliskivi (Ziegelstrasse) tĂ€nava nimetus, mis

Ajaloorubriik: Pelgulinna Ristiku tÀnava lugu

Pelgulinnas asuv Ristiku tĂ€nav algab LillekĂŒla asumi piirilt Paldiski maanteelt ja kulgeb loode suunas. TĂ€navaga ristuvad Ristiku pĂ”ik, SĂ”mera, Saue, Telliskivi, HĂ€rjapea, Timuti tĂ€nav, Kolde puiestee, Maisi, KĂ”rre, Auna, Orase, Taime, Nisu, Rukki, Luste, Kaera tĂ€nav. Ristiku tĂ€nav lĂ”ppeb Kopli

Ajaloorubriik: Pelgulinna Saue tÀnava lugu

Pelgulinnas asuv Saue tÀnav algab Rohu tÀnavalt ja kulgeb kirde-edela suunaliselt kuni Ristiku tÀnavani. Saue tÀnav on ligikaudu 240 meetri pikkune. Praeguse nimetuse sai Saue tÀnav 18. septembril 1929. Enne seda oli tÀnava nimeks sealse maaomaniku nime jÀrgi alates 1921.

Ajaloorubriik: Pelgulinna Nabra tÀnava lugu

Pelgulinnas asuv Nabra tĂ€nav algab Heina tĂ€navalt ja lĂ”peb Õle tĂ€naval. Nabra tĂ€nav on ligikaudu 130 meetri pikkune. TĂ€nava nimi oli alates 1910. aastaar Sambla tĂ€nav (saksa keeles Moosstrasse, vene keeles ĐœĐŸŃ…ĐŸĐČая ŃƒĐ»ĐžŃ†Đ°). Nabra tĂ€nav sai praeguse nime 25. septembril

Ajaloorubriik: Pelgulinna Kaera tÀnava lugu

Pelgulinnas asuv Kaera tÀnav algab Ristiku tÀnavalt, ristub Aru tÀnavaga ja lÔpeb SÔle tÀnaval. Kaera tÀnav on ligikaudu 450 meetri pikkune. Endisel Sitsi heinamaal asuv Kaera tÀnav on oma nime saanud 22. veebruaril 1955. Kaera tÀnava paaritute aadressnumbritega majade ehituslugu:

Ajaloorubriik: Pelgulinna Söödi tÀnava lugu

Sadakond meetrit pikk Söödi tĂ€nav asub Pelgulinnas Auna ja Taime tĂ€nava vahel. Söödi tĂ€nav on oma nime saanud 26. oktoobril 1932. TĂ€nav rajati sööti jÀÀnud aiamaale. Söödi tĂ€nava paaritute aadressnumbritega majade ehituslugu: Söödi 1 – nĂ”ukogude ajal ehitatud laborihoone. TĂ€na

Ajaloorubriik: Pelgulinna Rohu tÀnava lugu

Rohu tĂ€nav ĂŒhendab Pelgulinna KelmikĂŒlaga. TĂ€nav algav KelmikĂŒlast Tehnika tĂ€navalt, lĂ€heb lĂ€bi raudteeviadukti alt, ristub Saue ja Telliskivi tĂ€navaga ning lĂ”peb HĂ€rjapea tĂ€naval. Rohu tĂ€nav on kagu-loode suunaline ning ligikaudu 500 meetri pikkune. TĂ€nav on oma nime saanud 1900. aastal.

Ajaloorubriik: Pelgulinna Timuti tÀnava lugu

Pelgulinnas asuv Timuti tĂ€nav algab Heina tĂ€navalt, ristub Õle ning Ristiku tĂ€navaga ja lĂ”peb Roo tĂ€naval. Aastatel 1910 kuni 1939 kandis tĂ€nav Tarabella tĂ€nava (Tarabellastraße; ĐąĐ°Ń€Đ°Đ±Đ”Đ»ŃŒŃĐșая ул.) nime. Tarabella nimi olevat tulnud Pelgulinna ĂŒhe suurima maaomaniku Albert Kooba koera nimest.

Ajaloorubriik: Pelgulinna Aru tÀnava lugu

Pelgulinnas asuv Aru tÀnav algab Kolde puiesteelt, ristub Maisi, Auna, Taime, Nisu ja Rukki tÀnavaga ning lÔpeb Kaera tÀnaval. Aru tÀnav on ligikaudu 600 meetri pikkune. TÀnva kanti linnaplaanile 26. oktoobril 1932, kuigi esimesed majad ehitati juba varem. TÀnav algus

Kas soovid vÀrsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!