Ajaloorubriik: Linna müürimisest

Kui Tallinnas on linnamüür suurelt osalt alles, siis 1708. aastal hävitatud Tartu keskaegsetest linnakindlustustest on teada üpris vähe. Vanim säilinud linnaplaan on pärit alles 1636. aastast. Muide, samast ajast on Rootsis Stockholmi armeemuuseumis säilinud ka unikaalne makett Tartu vanalinnast.

Seega toetuvad meie teadmised linna vanemast ajaloost suures osas arheoloogiale. Nii on Tartu keskaegset ilmet puudutavates küsimuses tihti ajaloolaste seas erinevaid seisukohti.

Linnamüüri kogupikkus oli kaks kilomeetrit. Võimsa maakividest ja tellistest vähemalt üheksa meetri kõrguse ringmüüri paksus ulatus aga kuni kahe meetrini.

Linnamüüri tornide ja väravate arvu kohta on allikates erinevaid andmeid, valdavalt pakutakse tornide arvuks 27, neist kuni üheksa olid väravaga. Karjavärava kõrval olid suuremad veel Vene värav, Jakobi värav, Toomevärav ja Riia värav. Koos Toomega oli keskaegse Tartu pindalaks üle 27 hektari.

Enne kivist linnamüüri rajamist oli Tartu üpritsetud arvatavasti pihttaraga. Jõepoolse soisema külje kindlustamine võeti ette viimasena. Emajõe ja linnamüüri vahel kaitsesid keskajal linna mitu jõeäärset tiiki, neist suurim nn Pikk tiik.

Pikemalt saab Tartu linnamüüri kunagistest tornidest ja väravatest lugeda minu raamatust Lood unustatud Tartust. 20. juulil teen Tartu hansapäevade raames mööda linnamüüri kunagist kulgemist huvilistele ekskursiooni.

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

5 + 1 =

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

%d bloggers like this:
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!