Uudiste arhiiv

 

Kinnisvaraseminar “Mis saab edasi?”

Eesti Kinnisvarafirmade Liit ja Swedbank kutsuvad Sind 8. oktoobril Meriton Grand Conference & SPA Hotelli konverentsikeskuses toimuvale kinnisvarateemalisele seminarile “Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)”. Kuidas maailmas toimuv Eesti kinnisvaraturgu mõjutab? Marko Mihkelson, Riigikogu väliskomisjoni esimees Diskussioonipaneelis: Tarmo Kase, Mika Sucksdorff,

Statistika: ehitusmaterjalid vedasid ehitushinnaindeksi alla

Statistikaameti andmetel pöördus ehitushinnaindeks 2014 II kvartalis langusesse. Indeks langes kvartaliga 1,3 punkti ja maandus 191,3 punktile. Vaatamata ehitusindeksi langusele kerkis hinnaindeksi tööjõu komponent. Selle üheks põhjuseks võib arvata töölepingute põranda alt väljatulemist. Sarnaselt tööjõu komponendile kerkid ka ehitusmasinate komponent. Ehitusmaterjalide hinnad eelmise

Statistika: Arenduslaenude käibe kasv aitab uusi kortereid turule tuua

Kinnisvarasektori laenujääk näitas 2014 II kvartalis Eesti Panga andmetel väikest tõusu. Oma osa sellesse andis elamispindade sektor, kuhu antud ettevõttelaenude jääk kasvas eelmise kvartali 198 miljonilt eurolt 205 miljoni euro peale. Eluasemete arendusse antud laenude käive, mis aasta esimeses kvartalis

Statistika: Eluasemelaenude jäägi suurenemine kasvatab laenukoormust

Eesti Panga andmetel oli Eesti eluasemelaenude jääk 2014 II kvartalis 5,94 miljardit eurot. Eluasemelaenude arv samal ajal oli 161 700. See teeb keskmiseks eluasemelaenu jäägiks 36 754 eurot. Kui eluasemelaenude jääk on aastaga kerkinud 1,7%, siis laenulepingute arvule on lisandunud aastaga

Statistika: Eluasemelaenude käive kerkib tehingute arvu languse kiuste

2014 II kvartalis väljastasid Eesti pangad 199 miljoni euro väärtuses eluasemelaenusid. Aastaga kerkis eluasemelaenude käive 12%, mis on viimase pooleteise aasta kõige madalam juurdekasv. Juurdekasvu hoogsa tempo on allapoole toonud korteritehingute arvu langus. Eesti korteritehingute arv kukkus II kvartalis 12%.

Statistika: Soodne eluasemelaenude intressimäär hoiab turgu aktiivsena

Uute eluasemelaenude keskmine intressimäär oli juuli kuus Eesti Panga andmetel 2,54%. Intressimäär on samal väga madalal tarbijat soosival tasemel püsinud nüüd juba kaks aastat. Madalat intressimäära toetab madal euribor. Juulikuine kuu keskmine euribor oli 0,33%, mis on selle aasta madalaim

Statistika: Eluruumide ehituslubade arv kasvas aastaga 60%

Eluruumidele väljastatud ehituslubade arv kerkis 2014 II kvartalis 1333 ehitusloani. Sedavõrd kõrget ehituslubade arvu nägime me viimati 2007.-2008. aastal. Aastataguse ajaga võrreldes kasvas ehituslubade väljastamine 60%. Ehitusloa saanud eluruumide pindala suurenes aastaga 24%. Kasvanud ehituslubade arv peegeldub korteriturult. Iganädalaselt näeme ühe-kahe

Statistika: valminud eluruumide arv suurenes 30%

2014 II kvartalis sai Eestis kasutusloa 631 eluruumi kogupindalaga 70 900 m2. Aastataguse ajaga võrreldes kasvas kasutusloa saanud eluruumide arv 30%, kuid nende pind ainult 7%. See näitab, et aktiivne elamuarendus on ühepereelamute juurest kaldumas rohkem korterite suunas. Lähitulevik ehk aasta-poolteist

Statistika: hoonestamata maa tehingute arv kasvas aastaga 27 protsenti

Noolena taevasuunas sööstnud korteritehinnad on kinnisvaraturgu kallutanud maade-majade turu poole. Korteri müügist on hõlbus finantseerida maatüki ostu, kuhu uus elamine ehitada. Samuti on hetkel kasutatud elamu ostmine soodsam uue elamu ehitamisest. Samuti on aktiivsem äriotstarbelise kinnisvara turg. Nii on hoonestamata maa tehingute

Statistika: korteritehingute arvu langus surub hinnatõusu maha

2014 II kvartali korteritehingute arv oli 3975. See on üheksa kvartali järel esimene periood, kus näeme aasta baasil tehingute arvu langust. Aastaga vähenes korteritehingute arv 12%. Tehingute arvu langus on vähendanud ka korteritehingute käivet. Korteritehingute käive oli 2014 II kvartalis

Tallinna-Tartu-Pärnu: Tehingute languse määrab korterituru lähituleviku

Adaur Grupp OÜ kvartaalne Tallinna-Tartu-Pärnu elamispindade turu analüüs tõdeb, et jooksev tähelepanu tuleb hoida langusesse asunud korteritehingute arvul. Tehingute arv on turuaktiivsuse näitaja ja mõjutab hindade muutuse suunda. Kui korteritehingute arv jätkub samas tempos pikema aja jooksul, siis tähendab see

Statistika: korteripakkumiste arvu kasv võtab hinnatõusul hoo maha

Korteripakkumiste arv on asunud kasvama ja see suurendab konkurentsi korterimüüjate vahel. Aeg näitab, kas pakkumise kasv on sedavõrd suur, et see suudab peatada senise kiire korterite hinna kasvamise. Juuni kuus oli portaalis KV.EE pakkumisel 16 868 korterit, mis on aastataguse

Statistika: korterihinnad kerkivad palkadest kiiremini

Keskmine palk tõuseb kiiresti, kuid siiani veel ületab korterite keskmise hinna tõus palgatõusu. Eesti keskmine palk kerkis 2014 I kvartaliks aastaga 7,3%. Korteritehingute hind hüppas samal ajal 16,1%. Tallinna linna puhul ületas korteritehingute hinnatõus palgakasvu isegi ligi kolm korda. Korteritehingu

Statistika: Hinnatõusu on vedanud väikeste korterite hinnad

Suurim arv tehinguid tehakse 2-toaliste korteritega. Kahetoaline korter on likviidne kaup, mida paljud suudavad endale võimaldada. Seetõttu on turutrende hinnates hea vaadata, kuidas käitub selliste korterite hind. Tallinna-Tartu 2-toaliste korterite hinnad liiguvad sirgjooneliselt tõususuunas – seda analoogselt ka muu suurusega korterite hindadele.

Statistika: soodne intressimäär võimaldab laenukoormuse kasvamist

Nüüdseks juba kaks aastat allpool 3 protsendi piiri püsinud eluasemelaenude intressimäär hoiab kinnisvaraturu katla all palavat tuld. Madala euribori toel ülisoodne intressimäär avab kodusostjate võimalusi eluaseme soetamisel. Aprillikuine eluasemelaenude keskmine intressimäär oli Eesti Panga andmetel 2,6%. Euribor on samuti ligi kaks aastat