Uudiste arhiiv

 

Maa-amet: Kinnisvaraturg ja hinnaindeksid 2019. aasta II kvartalis

Maa-amet

2019. aasta II kvartali kinnisvaraturu ostu-müügitehingute maht ning koguväärtus oli madalam kui aasta tagasi samal ajal. Võrdluses käesoleva aasta I kvartaliga on rahalist kapitali kaasatud 9,5 protsenti vähem, kuid tehinguid on tehtud 17,1 protsendi võrra rohkem. Ostu-müügitehingute kasvu kvartali võrdluses

2018 II poolaastal korteriomandite mediaanhind taas kõrgeimal tasemel, hinnakasv aeglustus

Maa-amet

2018 II poolaasta seisuga jõudis korteriomandite mediaanhind järjekordselt kõrgemale tasemele kui eelnevatel perioodidel – 1 370 €/m². Samas on näha, et mediaanhinna kasv on aeglustunud. Korteriomandite 2018 II poolaasta turuülevaade uurib detailsemalt korteriomandite turgu Eestis. Vaadeldud on ostu-müügi tehingustatistikat 2018

Sooduspakkumine käsiraamatule “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?”

Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?

Vaid loetud päevad on võimalik Kinnisvarakooli e-poest tellida käsiraamat “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” soodushinnaga! Kasuta Kinnisvarakooli e-poes raamatu tellimisel kupongi “4fg082 ” ning saa käsiraamat 25% soodsamalt. Pakkumine kehtib kuni 08.06.2019. Käsiraamat “Korter üürile – närvesööv

“Üüriinvesteeringud – kas tee finantsvabaduseni?” toimub Kinnisvarakoolis 12/09/2019

Koolitus “Üüriinvesteeringud – kas tee finantsvabaduseni?” toimub 12/09/2019. Koolitusel antakse osalejatele teadmisi üüriäri olemusest ja toimemehhanismidest ning õiguslikust regulatsioonist. Üüriinvesteeringute koolitus on suunatud: eraisikutele ja väikeinvestoritele, kes annavad eluruume nii pikaajalisele ja kui ka lühiajalisele üürile; inimestele, kes plaanivad soetada

Käsiraamat “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” annab head nõu eluruumide üürileandjale

Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?

Käsiraamat “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” annab head nõu suurematele ja väiksematele eluruumide üürileandjatele. Käsiraamat vaatab põhjalikult, kuidas optimeerida üürileandmise majanduslik pool. Lähemalt on uuritud, kuidas võiks üüriäri olla majanduslikult tasuv, et sellest ei kujuneks unustamatu õudusunenägu. Käsiraamatus

Uus Maa: Uuendamata energiamärgis võib kodulaenule kriipsu peale tõmmata

Uus Maa

Korterelamu õige energiamärgis ehitisregistris on oluline nii müüjale kui ostjale. Vaid üks väike ebatäpsus võib KredEx-i abil laenu võtta sooviva pere tulevasest kodust ilma jätta. Kõnealune laenukäendus on populaarne nende hulgas, kes soovivad kodu osta, ehitada või hoopis olemasolevat elamist

Swedbank: Tallinna eluaseme taskukohasus püsib stabiilsena

Swedbank

Swedbanki arvestuste järgi Tallinna eluaseme taskukohasus selle aasta esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga oluliselt ei muutunud. Esimeses kvartalis ulatus pealinlaste netopalga kasv 4,3 protsendini, mis on oluliselt aeglasem, kui aasta tagasi, mil netopalk tõusis suuresti tänu tulumaksureformile. Tallinna

Rahandusministeerium: Soovime lahendada tühjenevate kortermajade probleemi

Rahandusministeerium

Valitsus otsustas riigihalduse minister Jaak Aabi ettepanekul eraldada üle 800 000 euro tühjenevate ja elamiskõlbmatute kortermajade probleemi lahendamiseks. Sellega aitab riik kõige suuremates raskustes olevatel omavalitsustel lahendada pooltühjalt seisvate majade muret ja pakkuda neis elavatele elanikele paremaid elutingimusi. „Tühjenevad korterelamud

Üüriäri saladused: Kas anda korter üürile pikaajaliselt või lühiajaliselt?

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel. Korterit on võimalik anda üürile pikemaks ajaks ja lühemaks ajaks. Üürileandja peab siin tegema valiku, mis vastab tema eelistustele, aga

Statistikaamet: I kvartalis oli SKP jooksevhindades 6,7 miljardit eurot

Eesti Statistika

Statistikaamet andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2019. aasta I kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 4,5%. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kasvas võrreldes eelmise kvartaliga 0,5% ja  võrreldes 2018. aasta I kvartaliga 4,6%. Majanduskasvu vedas töötleva tööstuse tegevusala. Viimati

Swedbank: Ehituse mõju majanduskasvule on sel aastal tagasihoidlikum

Swedbank

Käesoleva aasta esimeses kvartalis ehitusmahtude kasvu langus Eestis (-2%) erilist üllatust ei pakkunud. Ehitusmahtude kasv aeglustus järsult juba möödunud aasta viimases kvartalis. Siis hoidis kasvu veel üleval tugev rajatiste ehitusmahu kasv. Selle aasta alguses aga rajatiste ehitusmahtude kasv aeglustus järsult

Domus Kinnisvara: Lääne-Eesti elanikud on enim rahul oma eluruumidega

Domus Kinnisvara

Statistikaamet kirjutas hiljutises blogiloos hinnangutest, mida inimene ise oma eluruumi puhul probleemiks peab ja mis talle muret valmistab. Selgub, et kõige vähem toovad eluruumidega seotud probleeme välja Lääne-Eesti leibkonnad. Üle terve Eesti on kõige suuremateks probleemideks saaste eluruumi ümbruses ja eluruumi kostuv

SEB: Ehitusbuum on läbi – mida see majanduse jaoks tähendab?

SEB Pank

Eesti ehitus- ja kinnisvaraturg on hoo maha võtnud ja tulevikust on sektori jaoks raske leida midagi positiivset. 2009. aasta sündmuste kordumine näib siiski võimatuna. Ehitusmaht on pöördunud langusse Äsja avaldatud andmed ehitustegevuse kohta selle aasta esimeses kvartalis näitavad, et Eesti

Üüriäri saladused: Kas välismaalaselt saab küsida kõrgemat üürihinda?

Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel. Sageli eeldavad üürileandjad, et välismaalased on kohalikest toredamad ja jõukamad ning nad on valmis maksma kohalikest murumütsiga üürnikest kõrgemat üürihinda.

Statistikaamet: Ehituse kasv aeglustus

Eesti Statistika

Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted Eestis ja välisriikides I kvartalis kokku 2% rohkem kui 2018. aasta samas kvartalis. Ehitus kasvas välisriikidesse tehtud tööde arvelt. Kohalikul turul ehitusmaht vähenes. I kvartalis ehitati omal jõul 581 miljoni euro eest, millest hooneid 459

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Korteriühistu raamatupidamine ja majandusaasta aruande koostamine