Uudiste arhiiv

 

Statistika: eluasemelaenude intressimäär mõistlikul tasemel

Eluasemelaenude ja eraisikulaenude jääk võrreldes aastataguse ajaga hakkas Eesti Panga andmetel vähenema alates 2009. a. septembrist. Laenujäägi sisuline vähenemine kuude baasilt sai tegelikkuses alguse juba 2008. detsembrist, mil laenujääk oli esmakordselt võrreldes eelmise kuu näitajaga madalam. Sisuliselt tähendab see, et

KV.EE indeks tõuseb aastaga 10%

Elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE indeks on jõudnud 64,1 punkti tasemele. See on pea samal tasemel, kus indeks oli kuu aega tagasi. Kuu aja jooksul langes indeks indeks viimaste aastate minimaalse 63,7 punktini, et sealt taas tõusta tänasele tasemele. Aastakseks pakkumishindade

Statistika: keskmine palk liigub languse suunas

Eesti keskmine palk on statistikaameti andmetel olnud aastataguse ajaga võrreldes kolmandat kvartalit järjest languses. Momendil paistab, et palgalangus on pigem kiirenemas. 2009. a. III kvartali Eesti keskmiseks palgaks oli 11 770 krooni. Aastaseks keskmise palga languseks oli 5,9%. Veel aasta

Uuendused lehel “Graafikud”

Aasta lõpp on paras aeg inventuuride ja “remondi” tegemiseks. Ses valguses sai tehtud hulga korrektuure lehel Graafikud. Sel lehel on toodud üle 100 otsesemalt või kaudsemalt kinnisvaraturgu ning seal toimuvat kajastava näitaja dünaamikat kuude, kvartalite või aastate lõikes. Muudatused võrreldes

Statistika: töötuid üle 100 000 inimese

2009. aasta III kvartalis ületas statistikaameti andmetel töötute arv 100 000 piiri jõudes 102 300 inimeseni. Töötuse määr oli 2009. a. III kvartalis 14,6%. Tööga hõivatute arv vähenes samal ajal 598 100 inimeseni. Tööhõive tippajal 2007. a. III kvartalis oli

Olukord korteriturul: piisavalt kehv, et edasi liikuda ainult paremuse suunas

Elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE indeks on jõudnud 63,7 punkti tasemele. Absoluuthindades tähendab see, et portaali KV.EE keskmise elamispinna ruutmeetri pakkumishind on 13087 krooni. Veel aasta tagasi oli indeksi väärtuseks 84,8 punkti ja absoluuthinnaks 17413 krooni. Seega on aastaseks indeksi languseks

Statistika: majutatuid mullusest vähem

2009. a. III kvartalis majutati Eesti majutuskohtades statistikaameti andmetel 755 000 inimest. See on 9% võrra eelmise aasta III kvartalist vähem. Tegemist on järjestikkuse viienda kvartaliga, mil majutatute arv eelmise aastaga võrreldes väheneb. Samas peab tunnistama, et majutatute hulga vähenemine

Statistika: eluruumide ehituslubade arv oluliselt kukkunud

2009. a. III kvartalis sai statistikaameti andmetel ehitusloa 359 eluruumi, mis on aastatagusest näitajast 1035 pea kolm korda vähem. Loomulikult pidi sellisele langusele järgnema ka ehitusloa saanud eluruumide pindala langus. 2009. a. III kvartalis oli ehitusloa śaanud eluruumide pindala 57,4

Madalad hinnad on vähendanud elamispindade pakkumiste hulka

Elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE indeks on langenud 64,1 punkti tasemele. Aastatagusest indeksi väärtusest on alles jäänud 75%. Võrreldes indeksi tipphetkega 2007. a. aprillis on indeksist veel alles 59%. Madalad hinnad on vähendanud elamispindade pakkumiste hulka. Pakkumiste hulga muutust kajastav indeks

Statistika: mitteeluruumide ehitus

2009. aasta III kvartalis mitteeluruumide ehituse sektoris väga olulisi muudtausi ei toimunud. Statistikaameti andmetel sai ehitusloa 784 ja kasutusloa 233 mitteeluruumi. Aasta teise kvartaliga võrreldes olid need numbrid üsna samas suurusjärgus, samuti 2008. a. III kvartaliga võrrelduna. Küll vähenesid aastaga

Statistika: eluruumide kasutusload vähenemas

2009. a. III kvartalis sai statistikaameti andmetel Eestis kasutusloa 689 eluruumi. Veel aasta tagasi oli kasutusloa saanud eluruume 1024. Kasutusloa saanud eluruumide pindala tõusis 76,9 tuhande ruutmeetrini. Keskmiseks kasutusloa saanud eluruumi suuruseks teeb see 111 ruutmeetrit. Aasta tagasi 2008. a.

Kinnisvaraturu hullud päevad on lõpusirgel

Elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE indeks on langenud 64,5 punkti tasemele. Aastataguselt 87 punkti tasemelt on indeks kukkunud 26 protsendi võrra. Võrreldes indeksi tipphetkega aprillis 2007. a. on kukkumine olnud 108,6 punktilt 41 protsenti. Viimased kuu jooksul on indeksi langus võrreldes

Statistika: hinnaindeksid on miinuses

2009. aasta septembris olid statistikaameti andmetel miinuses nii tarbijahinnaindeks,tööstustoodangu tootjahinnaindeks kui ehitushinnaindeks. Suurima languse on aastaga teinud omal ajal raketina taevasuunas sööstnud ehitushinnaindeks, mis langes 10,6%. (Samas peab siin kohe märkima, et ehitushinnaindeks peegeldab reaalse ehitushinna muutust üsna kaudselt.) Tööstustoodangu

Statistika: ehitushinnaindeksis langenud enam tööjõukulu

Ehitushinnaindeks langes 2009. a. III kvartaliks statistikaameti andmetel aastaga 10,5%. Samas tuleb tõdeda ehitushinnaindeksi languse pidurdumist. Indeksi komponentidest on endiselt suurema langusega tööjõud. Tööjõu komponent ehitushinnaindeksis langes aastaga 18,4%. Kõige vähem langes ehitusmasinate komponent, mis kukkus kõigest 5%. Ehitusmaterjalide osa

Tallinn-Tartu-Pärnu: Tallinna korterite hinnapõhi on Tartust-Pärnust varasem

Eesti ja Eesti suurlinnade korteriomandite turul on üha enam indikaatoreid, et hinnalangus hakkab selleks korraks taas otsa saama. Eelolevat talve silmas pidades tahaks siiski olla tagasihoidlik hinnalanguse lõpu piduliku ja ametliku väljakuulutamisega. Talvel on kinnisvara omamisega seonduvad kulud keskmisest märksa