Uudiste arhiiv

 

Statistika: Hinnaindeksid

Üle pika kõrge inflatsiooniga perioodi langes tarbijahinnaindeks 2009. a. märtsis aastases võrdluses 2% peale. Samuti on vähenemas tootjahinnaindeks. Kiirenemas on ehitushinnaindeks, mis märtsis 2009. a. oli aastases võrdluses langenud koguni 7,6%. Tarbijahinnaindeks, ehitushinnaindeks, tööstustoodangu tootjahinnaindeks võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Statistika: Ehitushinnaindeks

Ehitushinnaindeks on test kvartalit järjest languses. 2009. aasta I kvartali seisuga jõudis indeks 179,8 punkti tasemele ehk samale tasemele, kus indeks oli 2007. aasta I-II kvartalis. Aastaga langes indeks 4,7% ning tegemist oli esimese kvartaliga, kus aasta baasil ehitushinnaindeks langes.

Statistika: Rahvastik väheneb

Eesti rahvaarv väheneb. 2009. aasta jaanuari seisuga elab Eestis 1 340 415 inimest ehk 520 inimese vähem kui aasta tagasi. Regionaalselt on elanike arv kasvanud ainult Põhja-Eestis, mis hõlmab endas Tallinnat ja Harjumaas. Seal elab aasta alguse seisuga 525 000

Tallinn-Tartu-Pärnu: korterituru hinnalangus kiireneb

Järgnevalt on toodud järjekordne lühiülevaade Tallinna, Tartu ja Pärnu korteriturust. Ülevaates on võrreldud turu aktiivsust ehk tehingute arvu ning keskmise hinna dünaamikat. Graafikutele on lisatud lühikommentaar turu muutuste kohta. Korteriomanditehingute arv Aprillis jätkus Eestis tervikuna ja Tallinnas kolmandat kuud kestev

Vähem on langenud Tartu pakkumishinnad

Elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE Indeks on jätkuvas languses jõudnud 72,9 punkti tasemele. Aastakseks indeksi languseks on 25%, võrreldes aga pakkumishindade tipphetkega aprillis 2007 on indeks langenud koguni kolmandiku ehk 33% võrra. Seega on tänase elamispinna keskmiseks ruutmeetri pakkumishinnaks portaalis KV.EE

Statistika: kinnisvaratehingud regiooniti

2008. aastal sõlmiti Eestis 50 610 kinnisvaratehingut ehk aastatagusest 22% vähem. Tehingute väärtus langes sama ajaga 40 miljardi kroonini, mis teeb languseks 39%. Suurim langus tehingute arvus oli Hiiumaal – 37%, kus tehti 430 kinnisvaratehingut. Pärnu- ja Raplamaa tehingute arvu

Statistika: kinnisvaratehingud maa sihtotstarbe alusel

Kinnisvaratehinguid maaga tehti maa-ameti andmetel Eestis 2008. aastal 23 000 ehk aastatagusest 22% võrra vähem. Tehingute väärtuseks oli 22 miljardit krooni. Enamus tehinguid ehk 19 000 tehingut tehti elamusmaa ja maatulundusmaaga. Ärimaaga tehti kõigest 556 tehingut, tootmismaaga aga 1109 tehingut.

Statistika: välismaalased pigem ostavad kinnisvara

2008. aastal tehti maa-ameti andmetel Eestis kokku 50 610 kinnisvaratehingut. See on 22% vähem kui aasta varasemal ajal. Tehingute rahaline väärtus oli 40 miljardit krooni ehk aastatagusest 39% vähem. Kinnisvaratehingutes osalenutest enamus müüjatest olid eraisikud (27 600) ja eraõiguslikud juriidilised

Statistika: kindlustunde indikaatorid

Ettevõtete ja tarbijate kindlustunne on Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel 2009. a. I kvartalis tasemel, kus see ei ole olnud indikaatori loomisest alates 1990-ndate alguses. See pole ka imekspandav kuuldes ettevõtete kulutuste piiramisest, vähestest tellimustest, töötajate koondamistest ja palkade alandamistest. Kõige negatiivsem

Müügi eelduseks on korralik pakkumine

Elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE Indeks on jõudnud 74,1 punkti tasemele. See on 24% aastatagusest ning 32% indeksi tipphetkest madalam. Absoluuthindades iganädalaselt uusi põhju tegev indeks, et keskmise elamispinna pakkumishind on portaalis KV.EE jõudnud 15 214 kroonini. Tipphetkel kaks aastat tagasi

Statistika: põhivarainvesteeringud

2008. aasta IV kvartali põhivarainvesteeringute maht oli statistikaameti andmetel 9,3 miljardit krooni ehk ligi veerandi võrra vähem kui aasta varem. Aasta baasil langes põhivarainvesteeringute maht 37 miljardi kroonini ehk 11% võrra. Pisut üle poole põhivarainvesteeringutest kulub traditsiooniliselt hoonete ja rajatiste

Statistika: sünnid ja surmad

2009. a. I kvartalis sündis statistikaameti andmetel 3839 last. Suri samal ajal 4299 inimest. Seega on endiselt kvartalite lõikes iive negatiivne. Viimaste aastate jooksul on kvartaalne iive olnud positiivne vaid kolmel viimasel aastal aasta kolmanda kvartali lõikes. Muudel kvartalitel on

Statistika: kasutusse lubatud mitteeluhooned

Kasutusse lubatud mitteeluhoonete arv on statistikaameti andmetel juba teist aastat järjest languses. 2008. aastal anti Eestis kokku kasutusluba 993 mitteeluhoonele. Vaatamata vähenevale kasutuslubade arvule on kasutusse lubatud mitteeluhoonete pindala ja kubatuur kolmandat järjestikust aastat kasvutrendis. 2008. aastal anti Eestis esmakordselt

Tallinna-Tartu-Pärnu korteriturg languses, kuid kauaks?

Alljärgnevalt on tehtud põgus ülevaade Tallinna, Tartu ja Pärnu korteriomandite turust. Võrreldud on turu aktiivsust ehk tehingute arvu ning keskmise hinna dünaamikat. Graafikutele on lisatud lühikommentaar turu muutuste kohta. Korteriomanditehingute arv Korteriomanditehingute arv nii Tallinnas, Tartus kui Pärnus näitab selget

Statistika: kasutusse lubatud eluruumid

Kasutusse lubatud eluruumide arv 2008. aastal ootuspäraselt langes. Aasta jooksul anti statistikaameti andmetel kasutusluba 3854 eluruumile. Kõige enam kasutuslubasid väljastati Harjumaal, Tartumaal ning Pärnumaal. Kõige väiksem väljastatud kasutuslubade hulk oli Põlvamaa, kus kasutusloa sai kõigest 7 eluruumi. Järvamaal sai kasutusloa