Uudiste arhiiv

 

Tallinn-Tartu-Pärnu: korteritehinguid jääb vaikselt vähemaks

Adaur Grupp OÜ kvartaalne Tallinna-Tartu-Pärnu elamispindade turu analüüs võtab möödunud aastat kokku kui positiivsete arengutega perioodi. Tänaseks on suur tehingute arv korteriturul hakanud etteennustatult vaikselt vähenema, hinnatasemed jätkavad seejuures vaikselt positiivset tõusutrendi. Üheks elamispindade turu oluliseks mõjuriks on olnud eluasemelaenude

KV.EE kinnisvaraturu prognoosid 2013. aastaks

Järgnevalt on toodud mõningate kinnisvaraturu näitajate prognoosid 2013. aastaks. Prognooside eelduseks on majanduskeskkonna üldine stabiilne areng, st välistatud on äkkilised muutused halvemuse suunas. KV.EE indeks KV.EE indeks peegeldab elamispindade pakkumishindu portaalis KV.EE. Indeks näitas 100 punkti 18/02/2008, täna on indeksi

Keskmise kodulaenu makse on aastaga vähenenud 40 euro võrra

6 kuu Euribor on 2012. aasta jooksul langenud 130 baaspunkti ehk enam kui 80 protsenti. Tänase keskmise kodulaenu jäägiga – 37 143 eurot – arvestades säästab keskmise kodulaenu omanik baasintressi langusest 480 eurot aastas ehk 40 eurot kuus. 2011. aasta

Ettevõtete laenuportfelli aastakasv kiirenes novembris 5,8%ni

Eesti ettevõtetele ja majapidamistele antud laenude ja liisingu kogumaht suurenes novembris 54 miljoni euro võrra. Kuu lõpus ulatus laenu- ja liisinguportfell 14,7 miljardi euroni, olles aastaga kasvanud 1,9%. Käesoleva aasta kevadel hoogustus laenukasv ja see on jätkunud eeskätt ettevõtete aktiivsema

Mart Saa: Tänane korterituru kasv ei ole jätkusuutlik

Nii kogu Eesti, kui Tallinna korteriturg on viimaste kuude-kvartalite jooksul olnud üliaktiivne. Korteritehingute arv on olnud kõrgel tasemel, mis on võrreldav kinnisvarabuumi tipu järgse 2007. aasta lõpu tehingute arvuga. Selline tehingute arv ei saa olla jätkusuutlik ja see peab eesoleva

Balti Eluaseme Taskukohasuse indeks: detsember 2012

Selle aasta kolmandas kvartalis paranes eluaseme taskukohasus Balti riigi pealinnadest kõige enam Riias. Balti eluaseme taskukohasuse indeks (BETI) – mille aluseks on võetud leibkond, kelle sissetulek on võrdne 1,5 keskmise netopalgaga ja kes soovib osta 55 m² suurust korterit –

SEB eluaseme ostujõu indeks: Baltimaade pealinnades on perede finantsvõimalused korteri soetamiseks paranenud

Balti riikide pealinnade elanikel on tänase sissetulekutaseme ja kinnisvarahindade juures võimalik saada suurema standardkorteri omanikuks kui aasta tagasi, kusjuures viimase 12 kuu jooksul tõusis indeks enim Riias – 4,2 ruutmeetri võrra 48,4 ruutmeetrini, selgub SEB Balti pankade uuringust. Kuigi indeks

Eluasemelaenude võtjad väärivad madalamat intressimäära

Arco Vara

Eluasemelaenude intressimäär on viimaste aastate jooksul küll kukkunud, kuid märksa vähem, kui intressimäära baasiks olev euribor. Arco Real Estate AS juhatuse liige Mart Saa leiab, et arvestades kinnisvaraturu positiivset olukorda võiks eluasemelaenude intressimäärad langeda euriboriga samas tempos. Eluasemelaenude turg on

Üüriäri KKK: Kas osta üürikorter oma raha eest või võtta laenu?

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel. Kinnisvaraostu finantseerimise otsus sõltub paljus investori taotlusest. Kui investori eesmärk on säästmine ehk omakapitali väärtuse säilitamine, siis ei pruugi laenuraha leidmisega

Statistika: keskmise eluasemelaenu jääk on 41 keskmist kuupalka

Soodne eluasemelaenude intressimäär on olnud kindlasti üks tegur, mis on aidanud kaasa eluasemelaenude käibe kasvule. Eluasemelaenude intressimäär oli Eesti Panga andmetel septembris 2,7% ehk sama palju, kui ka kuu varem. Tegemist on läbi aegade ühe soodsama intressimäära näitajaga. Eluasemelaenude käive

Uusi kortereid ostetakse rohkem, kui neid turule pakkumisse tuleb

Eesti elamispindade pakkumishinna indikaator KV.EE indeks näitas eilse 20/11/2012 seisuga 61 punkti taset. See on aasta tagusest 1,3% allpool. Kinnisvarapakkumiste indeks on aga 98,2 punkti tasemel. Elamispindade pakkumiste arv on aastaga vähenenud 12,6%. Elamispindade pakkumiste vähenemise taga on kindlasti pealinna

Toompark: elamispindade reaalväärtus on seitsme aastaga kasvanud 5,4%

Aastate taha vaatav elamispindade hinnaindeks annab huvitava pildi elamispindade hinnamuutustest läbi kinnisvarabuumi ja -kriisi. Eeldades, et elamispindade hinnaindeks peegeldab kaudselt eluruumide väärtuse muutust, tõdeme, et tänaseks on eluruumide reaalväärtus seitsme aasta taguse ajaga kasvanud napp 5,4%. Inimesi on hullutamas igakuised

Üüriäri KKK: Kas väljaüürimiseks osta remonitvajav või remonditud korter?

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel. Väljaüürimiseks sobiliku korteri valiku juures on oluliseks mõtlemise kohaks, kas üürileandja on võimeline tegema mõistliku ajaga mõistlikul tasemel remonti? Kui üürileandjal

Elamispindade reaalväärtus on seitsme aastaga kasvanud 5,4%

Elamispindade hinnaindeks ja tarbijahinnaindeks

Aastate taha vaatav elamispindade hinnaindeks annab huvitava pildi elamispindade hinnamuutustest läbi kinnisvarabuumi ja -kriisi. Eeldades, et elamispindade hinnaindeks peegeldab kaudselt eluruumide väärtuse muutust tõdeme, et tänaseks on eluruumide reaalväärtus seitsme aasta taguse ajaga kasvanud napp 5,4%. Inimesi on hullutamas igakuised

Laenuportfelli aastakasv oli septembris üle kolme aasta taas positiivne

Laenu- ja liisinguportfell oli septembri lõpus aastatagusega võrreldes 0,8% suurem, ulatudes 14,7 miljardi euroni. Väljastatud laenude ja liisingute kogumaht hakkas eelkõige tänu ettevõtete suurenenud laenuaktiivsusele püsivalt kasvama juba aprillis. Septembrikuist kasvu mõjutas täiendavalt ühe turuosalise grupistruktuuris toimunud muudatus, mille tulemusena