Uudiste arhiiv

 

Kes vastutab eelmise korteriomaniku vÔlgade eest?

Korteriomanik on kohustatud maksma korteriĂŒhistule korteriomandi majandamiskulusid ja muid makseid. Juhul kui korteriomanik seda kohustust nĂ”uetekohaselt ei tĂ€ida pöörduvad ĂŒhistud korteriomaniku vastu vĂ”lanĂ”udega kohtusse. Mis saab aga siis kui vĂ”lgnikust korteriomanik korteri vÔÔrandab vĂ”i vĂ”lgniku korteri mĂŒĂŒb kohtutĂ€itur tĂ€itemenetluse korras?

3 sagedasemat pÔhjust, miks tellida kinnisvara hindamine

Enamus inimesi puutub hindamisega esimest korda kokku laenuga kinnisvara ostes vÔi pangast renoveerimislaenu taotledes. Samas on veel hulk muid olukordi, kus hindamise tellimine on soovituslik ning vahel ka lausa hÀdavajalik. Siinkohal toon vÀlja mÔned sagedamini ette tulevad olukorrad koos selgitustega,

NÔuanded koduostjale: kelle omandisse kodu osta?

KĂ€siraamatu “NĂ”uanded koduostjale. Praktilised nĂ”uanded, kuidas leida unistuste kodu” autor TĂ”nu Toompark annab nĂ”u koduostmise teemadel. Koduostuplaanide juures on oluline seegi esmapilgul tĂŒhine detail, kelle nimele ehk kelle omandisse kinnisvara soetatakse. Siin on erinev regulatsioon abielus olevate ja muudel alustel

Kas korteriĂŒhistu vĂ”ib teha vĂ€ljamakseid liikmetele?

Tulenevalt korteriĂŒhistuseaduse § 2 lĂ”ikest 1 on korteriĂŒhistu korteriomandiseaduses sĂ€testatud korteriomanike loodud mittetulundusĂŒhistu, mille eesmĂ€rgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatĂŒki mĂ”tteliste osade ĂŒhine majandamine ja korteriĂŒhistu liikmete ĂŒhiste huvide esindamine. See hĂ”lmab endas nĂ€iteks nii ĂŒhiskasutuses olevate

Kas korteriomanik peab tasuma elektrisĂŒsteemi vĂ€ljavahetamise eest?

11/11/2014 Eesti PĂ€evalehes avaldati artikkel aegunud elektrisĂŒsteemiga majadest, mille elektrisĂŒsteemi peab lĂ€hima 2 aasta jooksul vĂ€lja vahetama juhul kui Elektrilevi muudab vĂ”rgueeskirja. Enamus nimetatud majadest asuvad artikli kohaselt Tallinnas Kalamajas ning Pelgulinnas kuid selliseid elamuid pidi leiduma ka mujal Eestis.

Riigikohtu praktika: kortermaja majandamise kulude kandmine

Tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14 selgitas kohus, millised kulutusi on vĂ”imalik teha korteriomanike kokkuleppel ja milliseid kulutusi tuleb lugeda majandamiskuludeks. Lisaks selgitas kohus, kas korteriomanikul on Ă”igus jĂ€tta tasumata kĂŒttearved aja eest, mil ta ei saanud oma korterit remondi tĂ”ttu kasutada ning

Kes vastutab korterile tekitatud kahju eest?

On levinud teadmine, et korteris toimuva ja sellest tuleneva kahju eest vastutab ĂŒldjuhul korteriomanik. Seda eelkĂ”ige pĂ”hjusel, et ta on korteri omanik ja kohustatud seda ka korrapĂ€raselt hooldama. Elu ei ole samas alati mustvalge ja sageli vĂ”ivad jÀÀda segaseks nĂ€iteks

Korteriomandi sundvÔÔrandamise nÔudmine

Praktikas on laialt levinud probleem, mida teha korteriomanikega, kes keelduvad tasumast korteriĂŒhistu majandamiskulusid, ei jĂ€rgi ĂŒhiselu reegleid vĂ”i jĂ€tavad muul viisil tĂ€itmata korteriomandist tulenevad kohustused. EelkĂ”ige on korteriomanikku vĂ”imalik oma kohustusi tĂ€itma kohustada lĂ€bi kohtu ja kohtutĂ€ituri, kuid sageli pakub

Linna piirile planeeritakse Àri- ja tootmiskvartalit

Tallinna linnavalitsus vĂ”tab homsel istungil vastu detailplaneeringu, mille eesmĂ€rgiks on luua vĂ”imalus rajada linna piirile Ă€ri- ja tootmishooned. Detailplaneeringuga soovitakse mÀÀrata ehitusĂ”igus kokku kaheteistkĂŒmne Ă€ri- ja tootmishoone ehitamiseks. Samuti on detailplaneeringus lahendatud ala heakorrastus ja haljastus, juurdepÀÀsud, parkimine ning tehnovĂ”rkudega

Kinnisvarakoolitus „Takistusteta kinnisvaratehingusse?“

MTÜ Kinnisvaramagnaadid korraldab novembris 3-osalise koolituse „Takistusteta kinnisvaratehingusse?“, kus keskendutakse pĂ€rimisĂ”iguse ja kaasomandi probleemidele, Tartu arengusuundadele, planeerimise eripĂ€radele, ebaseaduslikele ehitistele ja nende seadustamisele. Kinnisvaratehingute puhul tuleb tihti ette mitmesuguseid takistusi, nĂ€iteks notaris olles ilmneb, et pĂ€rimistoimingud on tegemata ning ostu-mĂŒĂŒgitehing

Arendaja mĂŒĂŒb NĂ”mmel olematu aadressiga kortereid

NĂ”mme linnaosa valitsus pöördus seoses Ravila 3 arendusega tarbijakaitseameti poole, sest hoonesse mĂŒĂŒakse kortereid ebaausaid kauplemisvĂ”tteid kasutades. Ehitusloa kohaselt on hoonesse projekteeritud kaheksa korterit, kuid vastavalt mĂŒĂŒgiinfole mĂŒĂŒakse sinna 16 korterit, mis plaanil on mĂ€rgitud tĂ€htlisanditega, nĂ€iteks 1a ja 1b.

Arco Vara nĂ”uanne: Kuidas mĂŒĂŒa ĂŒhist kinnisvara peale lahkuminekut (1)

Kinnisvaratehinguid on kĂ”ige lihtsam teha vallalisena, rÀÀgib Arco Vara Eesti bĂŒroode juht Maia Daljajev. Ta rĂ”hutab, et vallaline on vaid see kinnisvaraomanik, kes pole kunagi abielus olnud. Ja reaalses elus ette tulevate koledate tĂŒlide vĂ€ltimiseks oleks vaja hilisemas vĂ”imalikus mĂŒĂŒgiraha

Õigusabi pĂ”llumajanduses: pĂ”llumaa omandamine ja rent

PĂ”llumaa olemasolu on ĂŒheks jĂ€tkusuutliku pĂ”llumajanduse tagatiseks. MĂŒĂŒgi- ja rendihindade tĂ”usu ning turgude elavnemise taustal on oluline, et maa ostmisel ja rentimisel koostatavad dokumendid tagavad vastavalt omaniku vahetumise ja maa kasutamise Ă”iguse. Selleks on vaja meeles pidada mitut Ă”iguslikku nĂŒanssi.

Korterelamu suletud kelder vÔib peita majaelanikele eluohtlikku kraami

KorteriĂŒhistud on mĂ”nelgi juhul olnud sunnitud pistma rinda olukorraga, kus majad suletud keldrisse olid peidetud teisi ĂŒhistuliikmeid ohustavad kemikaalid. “Hiljuti juhtus Tallinnas selline lugu, et talgute kĂ€igus korrusmaja keldrit koristada soovinud talgulised avastasid sealt suure koguse kemikaale. Anumates kemikaalid viidi

Glikman Alvin & Partnerid: Kaasomanike suhted kaasomandi lÔpetamisel

Tsiviilasjas nr 3-2-1-13-14 kĂ€sitles kolleegium kaasomanike vahelisi suhteid kaasomandi lĂ”petamise olukorras, kus ĂŒks kaasomanikest keeldub ruumidest vĂ€lja kolimast. Asjaolude kohaselt oli jĂ”ustunud kohtulahend, millega lĂ”petati kaasomand korteriomandile selliselt, et see mĂŒĂŒakse avalikul enampakkumisel ja kumbki kaasomanik saab mĂŒĂŒgihinnast hĂŒvitise. Üks

Kas soovid vÀrsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!