Uudiste arhiiv

 

Glikman Alvin & Partnerid: KĂĽttekulude tasumise kohustus vastavalt reaalosa suurusele

Tsiviilasjas nr 3-2-1-166-13 on kolleegium käsitlenud küttekulude tasumise kohustust vastavalt reaalosa suurusele ning mitte tegelikult köetavale pinnale. Samuti käsitles kohus lahendis teemat, mille kohaselt on kortermaja küttesüsteem, sh igas korteris paiknevad keskkütteradiaatorid, korteriomanike kaasomand, mistõttu on küttesüsteemi muutmine võimalik üksnes

Pro Kapital: OÜ Marsi Elu osaluse võõrandamine

AS Pro Kapital Grupp kontserni kuuluv äriühing AS Tondi Kvartal sõlmis 13.03.2014 müügilepingu oma tütarettevõtte OÜ Marsi Elu vähemusosaluse müügiks finantsinvestorile. Müügilepingu kohaselt võõrandab AS Tondi Kvartal 35% OÜ Marsi Elu osadest äriühingule COMBRIMAT Limited, misjärel jääb AS-le Tondi Kvartal

LVM Kinnisvara: jõustuv seadus mõjutab korteriostjate ostukäitumist

Riigikogu võttis 19.02.2014. vastu uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse, mis jõustub 1. jaanuaril 2018. Kuigi uus seadus ise jõustub alles aastate pärast, on sellega muudetud rida seadusi, milliste muudatused jõustuvad üldises korras, st kümnendal päeval pärast seaduse avaldamist Riigi Teatajas. Eriti

Sester: maamaksuvabastuse laiendamine jätab inimestele täiendavalt kätte üle 1,5 miljoni euro

IRLi ja Reformierakonna fraktsioonid andsid täna riigikogus menetlusse seaduseelnõu, mille kohaselt laieneb maamaksuvabastus liitsihtotstarbega maal elavatele inimestele ning kaasomandis oleva kinnistu puhul laieneb eelnõu järgi maksuvabastus igale omanikule eraldi, mitte enam ühiselt. Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri sõnul jätab seadusmuudatus

Valitsus muutis maareformiga seonduvaid määrusi

Muudatusega viiakse maareformi seaduse alusel antud määrused kooskõlla tänavu jõustunud maareformi seaduse muudatustega, mille tulemusel luuakse eeldused ja võimalused maareformi kiiremaks lõpuleviimiseks. Maareformi seadusemuudatuse põhisisuks oli lahendada kehtivas õiguses ilmnenud kitsaskohad. Näiteks on pärast seadusemuudatust võimalik läbi viia maareform olukorras,

Korteriomandi jagamine reaalosadeks – on see võimalik?

Tihti ostavad mitteabielulises kooselus elavad isikud ühise eluaseme (näiteks korteri) kaasomandisse. Juhul kui poolte suhted halvenevad ja ühine kooselu ei jätku ning ühises korteris elamine ei ole võimalik, siis seisavad nad probleemi ees kuidas jagada kaasomandisse kuuluv kinnisvara. Juhul kui

Kuidas soetada kinnisvara mitteabielulises kooselus?

Praktikas pöördutakse tihtilugu minu poole küsimusega: „Elasime mehe/naisega 15 aastat koos ning ostsime korteri aga nüüd on kooselu lõppenud ja ma tahan enda osa sellest korterist kätte saada.“ Kui ma esitan täpsustavaid küsimusi, siis selgub, et korteri omanikuna on kinnistusraamatusse

Kas korteriomanik võib oma korterit pööningu või muu majaosa arvelt laiendada ja kuidas seda teha?

Minu praktikas on korduvalt ette tulnud juhuseid, kus kortermajas on üks korteriomanik temale kuuluvat korterit laiendanud kas pööningu, keldri või koridori arvelt, ehitades sinna tema ainukasutusse jääva toa või muu ruumi. Kas selline tegevus on seaduslik ning kuidas peaks oma

Kohus tunnistas maamaksuseaduse osaliselt põhiseadusevastaseks

Tallinna Halduskohus tunnistas täna maamaksuseaduse § 11 lg 3 põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles see piirab maamaksuseaduse § 11 lõikes 1 sätestatud maksusoodustuse kohaldamist selliselt, et kaasomandis oleva elamumaa kaasomanikud on maamaksu tasumisest vabastatud elamumaa osas linnas kokku 0,15 ha

Kuidas lõpetada kaasomandit?

Kaasomand aga on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. Kaasomanikule kuulub teatud kindlaksmääratud osa ühisest omandist, mille suurust väljendatakse harikikult murdarvuna, näit ½ mõttelist osa, mitte aga konkreetne osa ühisest asjast. Enamlevinud kaasomandi tekkimise viisideks

Kaasomandis kinnisasja kasutuskord – vajalik või mitte?

Antud teemal ajendas mind kirjutama mõttevahetus ühe sõbraga. Selgitades advokaadina temale, kui õigusteadmisi mitteomavale isikule, kaasomandis oleva kinnisasja omaniku õiguseid ja kohustusi, sai talle kiiresti ja üheselt selgeks, et kaasomandis oleva kinnisasja kasutamiseks ning sellest tulenevate võimalike vaidluste vältimiseks on

LVM Kinnisvara: 5 nõuannet majaosa müügiks

Võrreldes korteritega on majaosas rohkem ruumi ja privaatsust ning selle juurde kuulub enamasti aiaosa. Vaatamata eelistele ei maksta aga majaosa eest elamuga võrreldavat hinda, vahel müüakse pealtnäha korralik majaosa isegi odavamalt kui sama suur korter. Kõikidest kinnisvaraliikidest nõuab just majaosa

Raid & Ko: Maaklerid hakkavad esindama kinnisvaraostjaid (1)

Maakleriamet on nagu iga teine – seal leidub nii häid, kui halbu tegijaid. Oluline on see, et täna võime julgelt öelda, et turul on oluliselt rohkem hea kvaliteediga maakleriteenuse pakkujaid, kui näiteks kinnisvarabuumi tippaastatel. Paranenud maakleriteenuste kvaliteet ja konkurents selles

Kaasomandi võlu ja valu: Kaasomanikel on ostueesõigus (1)

Kinnisvaraportaalides müügis olevate objektide kuulutuste seas tuleb küll üha harvemini, kuid vahel siiski ette kortereid, mida müüakse mitte harjumuspäraselt korteriomandina, vaid hoopis kaasomandina. Kaasomandis olevad majad on kõige levinumad puumajade rajoonides, näiteks Tallinnas Kassisabas või Kalamajas, Tartus näiteks Supilinnas. Siiski

Korteris seina lammutamine

Juhtus meile hiljuti kirjutama üks korteriostu sooviga isik. Nimelt oli tema huviorbiiti sattunud üks korter (kortermajas) Tallinnas. Huviline käis kohapeal kinnisvaraga tutvumas ning vestluse käigus selgus tõsiasi, et vannituba ja WC-d algselt eraldanud sein oli maha lõhutud ja mainitud ruumid

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!