Pangalaenude kiirele kasvule vaatamata ettevõtete võlakohustused vähenesid 2016. aasta kolmandas kvartalis Majapidamiste laenukasv kiirenes, kuid jäi aeglasemaks sissetulekute ja säästude kasvust Välismaale paigutati endiselt rohkem finantsvarasid, kui sealt kaasati Majapidamiste laenukasv on kiirenenud, kuid see on endiselt veidi aeglasem kui…
Kui vaadata kolme EfTENi kinnisvarafondi koondina, siis fondide summaarne varade maht oli aastavahetuse seisuga 492 miljoni eurot (2015: 331 miljonit eurot) kasvades aastaga paeaegu 50%. Fondide kogu omakapitali maht oli 232 miljonit eurot (2015: 151 miljonit eurot), ning puhaskasum kokku…
Teid ootab ees oma kinnisvara müük. Kas teha koostööd maakleriga või müüa ise? Ise müüa tundub soodsam, hoiab kokku maakleritasu, kuid eelised maaklerit palgata on siiski mõjusad. Professionaalne maakler: aitab kokku hoida kliendi aega vabastab kliendi tüütutuest telefonikõnedest, mis segavad…
Ärikinnisvaraturg ei ole jätkuvalt asi iseeneses, vaid on mõjutatud erinevate välis- ja sisekeskkonna tegurite poolt. Väliskeskkonna olulisemateks märksõnadeks on sel aastal jätkuv ebakindlus poliitiliste arengute osas nii Eestis kui ka väljaspool Eestit, peamiselt tööstustoorainete hindade taastumisest ning erinevate aktsiiside hinnatõusust…
AS Pro Kapital Grupp kontserni kuuluv äriühing AS Pro Kapital Eesti sõlmis 21.12.2016 ostulepingu oma tütarettevõtte AS Tallinna Moekombinaat vähemusosaluse ostmiseks. Ostulepingu kohaselt omandas AS Pro Kapital Eesti 550 000 euro eest 343 750 AS Tallinna Moekombinaat A-aktsiat, mis moodustavad 1,61% kõigist…
Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel. Kinnisvaraostu finantseerimise otsus sõltub paljus otseselt investori sisemisest taotlusest ja tema nägemusest üüriärist. Loomulikult mängib suurt rolli, kas üüriinvestoril on…
Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel. Kinnisvaraostu finantseerimise otsus sõltub paljus otseselt investori sisemisest taotlusest ja tema nägemusest üüriärist. Loomulikult mängib suurt rolli, kas üüriinvestoril on…
Eesti majanduskasvu aeglustumist ei saa selgitada pelgalt nõrga välisnõudlusega, sest ka potentsiaalne majanduskasv on aeglustunud Investeeringute osakaal SKPs on viimaste aastate jooksul vähenenud ja oli kolmandas kvartalis aegade väikseim Majanduskasv kipub aeglustuma riikides, kus palgakasv on ületanud tootlikkuse kasvu Potentsiaalne…
Eesti sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasv on viimase aasta jooksul kõikunud ühe protsendi mõlemal pool, mis jääb kolm korda alla meie potentsiaalile. Kolmanda kvartali kasvu kiirendasid 1,3 protsendini kaubanduse, energeetika, autotranspordi ja infotehnoloogia tegevusalad. Madalseisus on endiselt ehitus ja põllumajandus. Töise…
Eesti kolmanda kvartali sisemajanduse kogutoodang oli täpsustatud andmetel esialgsest hinnangust küll veidi kõrgem, kuid majanduskasv püsib sellegipoolest aeglane. Majanduskasvu pidurdab ettevõtete vähene kasumlikkus Täpsustatud andmetel suurenes Eesti sisemajanduse kogutoodang selle aasta III kvartalis aastatagusega võrreldes 1,3%. Lisandväärtuse kasv oli kesine…
Ettevõtetesektori kasum vähenes neljandat kvartalit järjest Vaatamata sellele, et kolmandas kvartalis kiirenes ettevõtetesektori müügitulu kasv 2 protsendini, oli esialgsetel andmetel kulude kasv veidi kiirem ning seetõttu jätkus juba neljandat kvartalit järjest ettevõtete kogukasumi vähenemine (kolmandas kvartalis 4%). Samas tuleks arvestada,…
Ettevõtlussektori kogukasum oli 2016. aasta III kvartalis 856 miljonit eurot, mis oli 4% väiksem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet. Võrreldes 2015. aasta III kvartaliga vähenes kogukasum enamikul tegevusaladel. Suurima panuse sektori kogukasumisse andsid kaubanduse ning veonduse ja laonduse…
Viimastel aastatel tootlikkuse suurenemist oluliselt ületanud palgakasv näitab selgemaid aeglustumise märke, kuid on madala majanduskasvu kontekstis endiselt liiga kiire. Palgakasv kasumite arvel ei saa pikalt jätkuda, kuid seni ei ole sellega kaasnenud olulisi tagasilööke. Statistikaameti andmetel kasvas keskmine brutokuupalk 2016.…
Korterite üüriturg on täna sisuliselt põrandaalune, ning põhjus ei ole selles, et keskmine korteriomanik oleks riukalik suli. Üürituru on varimajanduse poolele tõuganud praegune üürikorteri maksustamise kord, mis eksib nii tulumaksu loogika kui inimeste õiglustunde vastu. Tänane absurd seisneb selles, et…
Tüüpiline korteri üürileandja ise tunneb end poole kohaga kojamehena: kui kõik seadusega pandud kohustused üürniku ees ära täidad, jagub tööd ülearugi. Panga jaoks on tüüpiline üürileandja selline enam-vähem maksejõuline klient, kel pole midagi ülearust ja kes teenindab mitut laenu-liisingut korraga,…
Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!
