Uudiste arhiiv

 

Kohtla-Järve korteriturg kasvab

Kohtla-Järve korteriomandite keskmine hind ja mediaanhind ning tehingute arv

Kohtla-Järve korteriturg on kinnisvarakriisi järgsel ajal näidanud aeglaseid, kuid kindlaid taastumise märke. Vaikselt kasvab tehingute arv ja käive. Tehinguhinnad siiski ei ole veel Kohtla-Järvel kindlat suunda leidnud. Kohtla-Järvel tehti 2010. a. viimases kvartalis 160 korteriomanditehingut. Aasta tagasi tehti tehinguid kõigest

KV.EE kinnisvaraturu ülevaade: Kinnisvara-aasta tõotab tulla positiivne

Järgneb kommentaar 2010. a. IV kvartalit kokkuvõtvale KV.EE kinnisvaraturu ülevaatele. Kinnisvaraturgu mõjutavad majandustegurid ei ole tänaselgi päeval veel väga rõõmustavad. Siiski peame tõdema, et ettevõtete ja kindlasti ka eraisikute meelestatus on positiivne. See tähendab, et arengud kinnisvaraturul tõotavad tulla positiivsed.

Valgamaa majade turg ei lase end masust heidutada

Valgamaa majade pakkumiste turg on läbi viimase kolme aasta püsinud vägagi stabiilsel tasemel. Vaadates pakkumiste arvu ja hinnataseme liikumist ei ole märgata mingit majanduskriisi mõju. 2010. a. detsembris oli portaali KV.EE andmetel Valgamaal pakkumisel 95 maja. Pakkumiste arv on aastatagusest

Tallinn-Tartu-Pärnu: elamispindade turg on mõõnast selgelt üle saanud

Eesti suuremate linnade korteriturg sai möödunud 2010. aastal selgelt mõõnast üle. Siiski tasub tähelepanelik olla väliste riskide osas, mis kaudselt finantseerimistingimusi mõjutades võivad avaldada oma mõju elamispindade- ja kogu kinnisvaraturule. Üldiselt võib 2010. aastat nimetada kokkuvõtlikult korterituru taastumise aastaks. Seda

Toompark: ehitushinnad jätkavad tõusu

Kinnisvaraekspert Tõnu Toompark usub, et euro tulek midagi plahvatuslikku kinnisvaraturule ei too, ent hinnad Tallinna elamispindade turul võivad tõusta kuni 15% ning tõusu jätkavad ka ehitushinnad. Järgneb intervjuu kinnisvaraeksperdi Tõnu Toompargiga. Tallinna korterite keskmine hind ja üüriturg? Usun, et Tallinna

Mis ootab 2011 aastal oma maja ehitajat?

Majaehitaja

Lõppev 2010 aasta oli pöördepunktiks ehitussektoris ja nüüd, aasta viimastel päevadel, on õige aeg maha võtta ja mõelda järgmisele aastale. Millega peaks järgmisel aastal arvestama eramaja ehitaja? Algavat aastat saab kokku võtta ühe lausega: „Veelgi raskem on leida sobilikku ehitajat.“

Kinnisvarafirmad ootavad hinnatõusu

ERR / Eesti Rahvusringhääling

Kui tänavu oli kinnisvaraturul pärast järsku kukkumist paigalseisu aasta, siis kinnisvaraettevõtted ja -analüütikud loodavad, et järgmist aastat saab nimetada taas kasvuaastaks. Pindi Kinnisvara juhi Peep Soomani sõnul ei saa välistada, et hinnad tõusevad järgmisel aastal kuni 15%. “Arvestades, et kinnisvarahinnad

Toompark: kohtuotsus ei saa kriisi tühistada

Üldisemalt võiks öelda, et see peaks Eesti 20-aastase iseseisvuse ja pea sama pika turumajanduse tingimustes olema juba ammu-ammu selge, et majandus on tsükliline. Majanduse pöördumine tõusufaasist langusesse ei saa olla midagi sellist, mida “lepingupool ei saanud lepingu sõlmimise ajal mõistlikult

Riigikohus: kohtul tuleb anda hinnang kriisi põhjustele

Riigikohus on palju tähelepanu saanud võlaõigusseaduse (VÕS) paragrahv 97 kohaldamisel asunud seisukohale, et kohtud peavad hakkama analüüsima, kas konkreetse tehingu väärtuse langus sai alguse üksnes Ameerika Ühendriikide pangandusest või oli selline langus tingitud ka kohalike krediidiasutuste laenupoliitikast. Riigikohus on järjekindlalt

Miks on vaja hinnata kinnisvara?

Ober-Haus

Kuigi Eestis tervikuna on alanud majanduskasv, jätkub ehitus- ja kinnisvarasektoris endiselt paigalseis. Paljudele firmadele on tänane majandussituatsioon muutunud otsustavaks – kas jätkata või mitte. Seetõttu on äärmiselt tähtis oma varade väärtust adekvaatselt hinnata. Kõige olulisem on mitte luua endale illusioone

Toompark: eluasemelaenude turg tärkab varjusurmast

Eluasemelaenude intressimäär on Eesti Panga andmetel püsinud juba üle aasta väga stabiilselt 3,2 ja 3,6% vahemikus. Stabiilset intressimäära on aidanud paigal hoida euribor, mis on kogu sama perioodi püsinud 1% lähistel. Elamispindade turu stabiliseerumist ja riskide vähenemist peegeldab stabiilse intressimäära

Statistika: eluasemelaenude turg tärkab varjusurmast

Eluasemelaenude intressimäär on Eesti Panga andmetel püsinud juba üle aasta väga stabiilselt 3,2 ja 3,6% vahemikus. Stabiilset intressimäära on aidanud paigal hoida euribor, mis on kogu sama perioodi püsinud 1% lähistel. Elamispindade turu stabiliseerumist ja riskide vähenemist peegeldab stabiilse intressimäära

Vahe tehinguhindade ja pakkumishindade vahel hakkab kasvama

Eesti elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE indeks, mis on juba aasta püsinud 61 ja 65 punkti vahemikus, on eilse seisuga 61,8 punkti tasemel. Indeksi aastaseks languseks teeb see napid 4,3%. Keskmiseks portaali KV.EE elamispinna ruutmeetri pakkumishinnaks on täna 12 686.-/m2 aastataguse

Arengud kinnisvaraturul – mis saab edasi?

«Mis saab edasi?» küsiti Eesti Kinnisvarafirmade Liidu sellesügisesel seminaril. Nägemusest tegi Postimehe erilehes Kodu ja Kinnisvara kokkuvõtte Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tegevdirektor Tõnis Rüütel. Ehkki megatõusu kinnisvaraturul ei oodata, ollakse tuleviku suhtes optimistlikud. Ettevõtjad, kes siiani on vastu pidanud, peavad enda

Balti pangad: tööstuskinnisvaral parimad laenuvõimalused

Kesk- ja Ida-Euroopa (KIE) riikide kinnisvaraprojektide finantseerimises püsib ebakindlus, kuna tehingute maht on oluliselt vähenenud ning probleeme on laenukvaliteediga, näitab KPMG uuring CEE Property Lending Barometer 2010. Riikide lõikes on olukord erinev ning Balti riikides on parimad laenuvõimalused tööstuskinnisvara ja