Kinnisvarafirmad ootavad hinnatõusu

ERR / Eesti RahvusringhäälingKui tänavu oli kinnisvaraturul pärast järsku kukkumist paigalseisu aasta, siis kinnisvaraettevõtted ja -analüütikud loodavad, et järgmist aastat saab nimetada taas kasvuaastaks.

Pindi Kinnisvara juhi Peep Soomani sõnul ei saa välistada, et hinnad tõusevad järgmisel aastal kuni 15%. “Arvestades, et kinnisvarahinnad langesid tipust ligi 50% võrra, tuleb taastumine kindlasti kiirem, kui on Eesti keskmine inflatsioon. 50protsendilist deflatsiooni meil ju ei toimunud. Loomulikult ei tähenda see, et hinnad peaks kiirelt buumiaegsele tasemele tõusma, kuid oodata 10-15% aastaseks kasvuks järgmiseks kaheks-kolmeks aastaks ei ole ilmselt utoopia,” rääkis ta ERR-i uudisteportaalile.

“Kui aasta esimesed paar kuud võivad olla tavapärasest loiumad, sest euro käibelevõtmine tekitab oma ebamugava kursi tõttu veidi segadust, siis pikemas perspektiivis on Eesti kinnisvaraturg peale pikka langusperioodi küllaltki turvaline investeerimiskeskkond,” kinnitas Sooman.

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark pakkus, et järgmisel aastal võiks elamispindade hinnad tõusta suurusjärgus 10%, kuid samas tõhutas ta, et erinevates piirkondades on hinnatõus erinev.

“Mõned piirkonnad Eestis võitlevad täna selle nimel, et igikestvana tunduv hinnalangus ükskord ometi lõppeks. Teised piirkonnad peavad aga muret tundma, kas hinnad ei ole mitte juba liiga kõrgele tõusnud,” selgitas Toompark.

10protsendiline kasv on tema sõnul reaalne kindlasti Tallinnas ja Harjumaal, ehk ka Tartus. “Muude piirkondade puhul usun üsna veendunult, et miinusest suudavad siiski kõik välja rabeleda ja inimeste suurima vara ehk kodu väärtuse langusele paneb 2011. aasta punkti,” märkis ta.

“Aga viimast ainult selleks korraks, sest järgmine majandus- ja kinnisvarakriis tuleb omal ajal sama kindlalt nagu jõuluvana meid igal aastal külastab,” lisas Toompark.

“Eesti on isegi vaatamata uuel aastal tulevatele värsketele rahakupüüridele niigi käsist-jalust seotud sellega, mis toimub Euroopa Liidus. Kui Iirimaad, Kreekad, Hispaaniad, Ungarid ja muud pahategijd omi asju klaaritud ei saa, siis ei ole tagasilöögid Eesti majanduses ning seeläbi kinnisvaraturul sugugi välistatud.” selgitas ta.

Kinnisvarabüroo Uus Maa elamispindade tegevjuht Elari Tamm ei olnud järgmise aasta hinnatõusu osas nii optimistlik kui Sooman või Toompark, kuid ka tema uskus, et järgmist aastat saab iseloomustada kui kasvuaastat. “Kinnisvarahinnad kasvavad järgmisel aastal keskmiselt 5%,” prognoosis ta.

“Kuna järgmine aasta on üldiselt majanduses kasvu aasta, siis see puudutab kindlasti ka kinnsvaraarenduse ja ka vanema elamufondi müüki. /…/ Elamuturg on peamiselt uutest arendustest tühjaks müüdud ning hetkel alustatud projektid on valdavalt väikeste mahtudega, mistõttu kasvab nõudlus peamiselt uute elamispindade järele,” lisas Tamm.

Tema sõnul võib kinnisvarahindu mõjutada ka eurole üleminek. “Kinnisvarasektor saab uut indu üha suuremate ja aktiivsemate välisinvestorite näol, kes seoses euro tulekuga Eesti kinnisvaraturgu usaldusväärsemaks peavad,” sõnas Tamm.

Ka Sooman tõdes, et eurol on psühholoogiline mõju. “Turvalisem rahanduskeskkond on parem investeerimiskeskkond. Eelkõige annab euro toetust läbi riigi ja pankade reitingute paranemise ning meie kinnisvarahindade arusaadavamaks muutmise,” rääkis ta.

Swedbanki makroanalüütik Maris Lauri märkis, et pank ei ole kinnisvarahindade prognoose koostanud, kuid pidas viieprotsendist hinnatõusu reaalsemaks kui 15protsendist. “Väga palju sõltub siiski konkreetsest kinnisvarast – piirkonnast, üldisest kvaliteedist, suurusest, tüübist,” rääkis ta.

Artikli autor on Oliver Kahu. Artikkel ilmus 12/12/2010 ERRis.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

25 + = 29

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Kasutusloa menetlus ja ehitamise dokumenteerimine