Eesti korteriturg tervikuna näitas mais stabiliseerumise märke. Mais tehti Eestis 1 935 eluruumidega seotud korteritehingut. Tehinguaktiivsus oli võrreldes aprilliga kasvanud 17% ehk 282 tehingu võrra. Võrreldes märtsiga, mil tehti viimaste perioodide jooksul kõige enam tehinguid, tehti mais siiski 224 tehingut…
Tartus tehti mais 142 korteritehingut. Tehinguaktiivsus oli võrreldes aprilliga kasvanud 24% ehk 27 tehingu võrra. Võrreldes eelmise aasta mai kuuga tehti siiski 8 tehingut vähem (-5,3%). Mais tehtud tehingute keskmiseks mediaanhinnaks kujunes sealjuures 1 195 €/m2. Hinnatase oli võrreldes aprilliga…
Eile selgus maa-ameti statistika põhjal, et esimeses kvartalis tehti kinnisvaratehinguid kokku 765 miljoni euro eest, mida on kolmandiku võrra rohkem kui mullu samal ajal. Seejuures rõhutas amet, et tegemist on erandolukorraga, sest tavaliselt on aasta alguse kolm kuud kinnisvarasektoris küllaltki…
Käesoleva aasta I kvartalis tehti Põhja-Tallinna linnaosas 421 tehingut. Tehingute arv oli võrreldes 2016. aasta I kvartaliga kasvanud 28% kuid võrreldes 2016. aasta IV kvartaliga langenud 13%. 2017. aasta I kvartali jooksul tehti tehinguid hinnavahemikus 2 500 – 390 000…
Tallinna korteritehingute arv on aprillikuise 6-protsendilise aastase languse järel mai kuuks samas suurusjärgus tõusuks tagasi pööranud. See näitab, et kuu aja tagune hetkeline ehmatus elamispindade turu edasiste suundumuste osas oli asjata. Jätkuv tõus ei ole languseks pöördunud. Omaette küsimus on,…
Esimese kvartali tööpäevade arvuga korrigeeritult 4-protsendine majanduskasv viitab majandusolude järkjärgulisele normaliseerumisele pärast pikka stagnatsiooniperioodi. Eesti ekspordipartnerite majanduskasvu kiirenemine toetas välisnõudluse kasvu. Kasumite hüppeline suurenemine toimus madalalt baasilt, kuid tasakaalustas palgatulu kiire kasvu jätkumist. Nii kiiret majanduskasvu mõõdeti Eestis viimati sügavale…
Majanduskasv kiirenes esimeses kvartalis paljudes riikides Majanduskasvule aitas kaasa põlevkivisektori toodangu taastumine Investeeringud kasvasid jõudsalt Eesti majandus kasvas esimeses kvartalis aasta võrdluses 4,4% ja kvartali võrdluses 0,8%. Majanduse maht pigem ületas potentsiaalset tootmismahtu kui jäi sellele alla. See näitab, et…
Tarbijate kindlustunde indikaator on näitaja, mida Eesti Konjunktuuriinstituut arvutab igakuiselt ning mis oma sisult on pere ja riigi majandusolukorra, töötuse ja säästude prognoosi saldode aritmeetiline keskmine. Hulk viimaste kuude ja aastate pressiteateid lõpeb tõdemusega, et tarbijate kindlustunne on endiselt kõrge.…
Palgakasvu aeglustumise kõrval elavnes majandusaktiivsus ja suurenes tootlikkuse kasv Tööstussektori sees oli palgakasv kiireim ehituses ja põlevkivisektoris Teenindussektori palgakasv on aeglasem kui eelmistel aastatel Keskmise palga teenija ostujõud paraneb inflatsiooni tõttu aeglasemalt Keskmine brutokuupalk kasvas 2017. aasta esimeses kvartalis aasta…
Kuigi investoritel jagub Baltic Horizoni suhtes ka muresid, näevad nad sarnaselt fondijuhile ärikinnisvara sektoris jätkuvalt potentsiaali. „Fond on juhtimise poole pealt professionaalne,“ leidis ise Baltic Horizoni osakuid omav Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ omanik Tõnu Toompark. „Teine asi on…
Hoiu-laenuühistute (HLÜ) kiiresti kasvava turu tingimustes on Eestis vaja luua kindlustusfond võimalike kriisiolukordade ennetamiseks, arvab Eesti Arengu HLÜ juht ja ERE Grupi juhatuse esimees Maksim Sorokin. Tema sõnul suudaks see samm koos HLÜ-de nõuete karmistamisega aidata tagada hoiustajate raha säilimine.…
Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu oli 2016. aastal 1073 eurot, teatab Statistikaamet. Brutotulu kasv jätkus samas tempos (6%) kui varasematel aastatel. Samas pöördus tulusaajate arv esimest korda pärast majanduskriisi aastaid tõusult langusele. Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu maakondades jäi valdavalt vahemikku 900–1200 eurot. Üle…
Sarnaselt kogu Eesti kinnisvaraturule on 2009. aastast Tartu linnas korterite hinnad pidevalt kasvanud. Kasv oli sarnaselt Tallinnale eriti kiire just perioodil 2013-2014, mida iseloomustas ennekõike nõudluse kiirenenud kasv ja sellest tulenev pakkumiste ajutine vähesus. Alates 2015. aastast on nii tehinguaktiivsuse…
Viimastel aastatel aset leidnud kiire tehinguaktiivsuse kui ka hinnataseme kasv on tänaseks ajaks mõnevõrra hoogu maha võtnud, kuid hinnatasemete edasine mõõdukas kasv on endiselt püsinud. Statistilistest keskmistest lähtuvalt ei ole siiski olnud varade kallinemine kogu korteriturul enam ühtlane, nii tehinguaktiivsuselt…
03.05.2017 avaldas Äripäev minu arutluse kinnisvaraturu hinnadünaamika perspektiividest järgnevatel aastatel. Kuna kriisi põhjast 2009.a. lõpus on hinnad tänaseks kahekordistunud ning ületanud 2016.a. III kvartalis ka buumiaegse tipptaseme, on mugav spekuleerida väitega hinnalaest ja järgnevast langusest. Ent jätame uskumused ja vaatame…
