Uudiste arhiiv

 

Statistika: elamispindade arendusprojektide finantseerimine on kokku kuivanud

Erinevate kinnisvarasektorite laenujäägid on olnud viimastel aastatel üllatavalt stabiilsed. Märgatavalt suurenenud on vaid kaubanduspindade laenujääk. Seejuures on aga vähenenud elamispindade arendusprojektide finantseerimises olev laenuressurss. Vähenev elamispindade arendusprojektide laenujääk on tingitud napist laenukäibest, mida kogu 2011. aasta peale oli kokku 45

Riskide maandamine paneb rehkendama eluaseme kulusid

Järgnevate aastate märksõnadeks eluasemeturul on ostjate muutuvad nõudmised, arendajate soov maandada riske ning pankade tegevust suunavad regulatsioonid. Ostjad on aga üha teadlikumad oma igakuistest kulutustest, mistõttu on uute hoonete puhul energiamärgisest olulisemgi laenu- ja kommunaalmaksete summa ning lahendused, mis aitavad

Statistika: kinnisvaralaenud ettevõtetele vaikselt vähenemas

Ehitus- ja kinnisvarasektori laenud ei ole peale kinnisvarabuumi pöördumist kriisiks oluliselt vähenenud. Kinnisvarasektori laenude jääk oli tipus 2008. a. II kvartalis, mil see oli 440 miljonit eurot. 2012. a. I kvartali lõpu seisuga oli kinnisvarasektorisse antud laenude jääk kahanenud 245

Kasvavad ehitushinnad piiravad arendajate plaane

Colliersi analüütikute koostatud igakuisest ülevaatest ilmneb, et arendajad on erinevates sektorites aktiivsed, aga kasvavad ehitushinnad sunnivad neid sageli oma tasuvuskalkulatsioone ümber tegema. Colliersi hinnangul on kasvavad ehitushinnad tasakaalustav tegur, mis hoiavad ära läbimõtlemata arenduste algatamise. Kõige suurem nõudlus on endiselt

Energiatarve määrab kinnisvara väärtuse

Kinnisvara asukoht, kvaliteet ja energiatarve määravad inimeste heaolu. Ka Eestis peaksid kinnisvaraostjad ja -arendajad senisest enam pöörama tähelepanu energiasäästule. Eelkõige tuleks mõelda oma elukorralduse peale. Määrav on siin töökoha, laste kooli ja lasteaia asukoht. Skandinaavias peetakse mõistlikuks elukorralduseks, kui teekond

Statistika: keskmine eluasemelaenukohustus väheneb teosammul

2012. a. I kvartali lõpus oli Eestis tagasimaksmisel 156 666 eluasemelaenu. Laenude arv on vaikselt vähenemas. Veel aasta tagasi oli tagasimaksmisel olevaid eluasemelaene 157 746. Sama moodi on vaikselt-vaikselt vähenemas tagasimaksmisel olev keskmine laenusumma. 2012. a. I kvartali lõpuks oli

DTZ Kinnisvaraeksperdi uued turuülevaated

Taaskord on ilmunud uued inglisekeelsed Balti turuülevaated ja rahvusvahelised investeerimisturu ülevaated. Balti turuülevaated DTZ Kinnisvaraekspert on kinnisvaraturu ülevaateid koostanud juba 1995. aastast. Täna koostame regulaarselt kinnisvara turuülevaateid, mis hõlmavad kõiki kolme Balti riiki ja keskenduvad teatud turusegmentidele. DTZ Property Times Baltic

Statistika: äriühingute laenujääk tipust 30% allpool

Eesti äriühingute hüplikul laenuturul väljastati 2012. a. I kvartalis laene 342 miljoni euro väärtuses, mis on aastatagusega ligikaudu sama palju. Analoogselt eluasemelaenude turule on äriühingulaenude jääk järjest kahanemas. Äriühingulaenude jääk kahaneb eluasemelaenudest märksa kiiremini, sest ärilaenud on märksa lühemaajalised. 2012.

Värske elamispindade turuülevaade

Adaur Grupp OÜ: Värske elamispindade turuülevaade

Adaur Grupp OÜ analüüsiosakond on kokku pannud värske elamispindade turu ülevaate, mis võtab kokku ses segmendis toimuvast põhilise. Tänase täpse tehingute arvu või hinnataseme asemel keskendub ülevaade rohkem turu üldisematele trendidele ja sellele, kuidas see kinnisvaraturgu laiemalt mõjutab. Ülevaade koosneb

Elamukruntide käibest kadus viie aastaga 70-80%

Kevad on iga-aastaselt aeg, mil koduostjad pööravad pilgud maatükkide suunas olgu siis tegemist kriisi või buumiga. Maaturg aktiveerub kevadel, ostjad käivad pakkumisi ülevaatamas ja tehakse tehinguid. Enamasti võrreldakse kinnisvaraturu näitajaid aastatagusega. Vahel siiski tasub heita pilk kaugemale minevikusuunal, et aru

Elamispindade üüriturg laieneb

Elamispindade üüriturg toob üsna täenäoliselt sellegi suve lõpus ootamatuid üllatusi, mis tähendab üürikorterite pakkumise vähenemist ning ehk mõningast ajutist hinnatõusu. Alljärgnevalt on analüüsitud, mis sündmused üüriturul toimuvad ning mis on nende sündmuste põhjused. Elamispindade üürituru all saame me silmas pidada

Statistika: eluasemelaenude jääk kahaneb kolmandat aastat järjest

2012. a. I kvartalis väljastasid Eesti pangad eluasemelaene 145 miljoni euro väärtuses. See on 14% aastatagusest enam. Eluasemelaenude jääk on endiselt kahanemas ja seda kolmandat aastat järjest. Teisisõnu annavad pangad jätkuvalt vähem uusi laene, kui nad vanu turult kokku korjavad.

Statistika: eluasemelaenude intressimäär rekordiliselt madalal

Eluasemelaenude intressimäär langes 2012. a.  kvartali lõpuks 3,15 protsendi peale. Nii madalal oli intressimäär mõne kuu lõikes ainult 2005. aastal. Ja kuigi intressimarginaalid on viimase aasta jooksul järjest kasvanud, siis langev euribor on aidanud lõplikul intressimääral väheneda. Tänased analüütikute prognoosid

Harku vald konkureerib Viimsiga

Harku korteritehingute keskmine tehinguhind

Harku vald on tänu kohaliku omavalitsuse pidevale arendustööle muutunud elukeskkonnana tugevaks alternatiiviks Viimsile. Võrreldes Viimsi ja Harku valda, siis mõlema kinnisvara hinnadünaamikat ja aktiivsust on enim toetanud kõrgelthinnatud linnaosade-asumite piirid Tallinna linnaga ja piirnemine merega. Kui Tallinna korteriturul sai masu

Praktilised soovitused ostjale

Oma igapäevatöös puutume me aegajalt kokku ostjatega, kes ei ole ennast eelnevalt kinnisvaraturuga kurssi viinud ja kelle ootused on seetõttu ka ebareaalsed. Enne uue kodu otsimist või ostmist tasub mõelda järgnevatele punktidele. 1. Kui palju ma olen valmis antud objekti