Uudiste arhiiv

 

KV.EE kinnisvaraturu prognoosid 2013. aastaks

Järgnevalt on toodud mõningate kinnisvaraturu näitajate prognoosid 2013. aastaks. Prognooside eelduseks on majanduskeskkonna üldine stabiilne areng, st välistatud on äkkilised muutused halvemuse suunas. KV.EE indeks KV.EE indeks peegeldab elamispindade pakkumishindu portaalis KV.EE. Indeks näitas 100 punkti 18/02/2008, täna on indeksi

Lõppes buumijärgne tippaasta

Seven Real Estate Advisorsi kinnisvaramulli indeks, mis võrdleb kinnisvara tänast väärtust buumi tipuga 2007. aastal, stabiliseerus aasta lõpus 57,3 punkti tasemel. Novembriga võrreldes detsembris indeksi väärtus ei muutunud, kuid aastatagusest on indeks 4,7% võrra kõrgemal. 2012. aasta tervikuna oli tippaasta

Detsember korteriturul – Tallinnas aktiivsus väike, mujal tavapärane

Kinnisvaraturu kõige aktiivsem sektor näitas jõulukuul suuremates linnades üsna erinevat palet – kui Tallinnas toimus väga vähe tehinguid, siis teistes linnades oli aktiivsus tavapärane. Tallinnas tehti Maa-ameti tehingustatistika andmetel 505 korteriomandi tehingut, mis on neljandiku võrra vähem kui novembrikuus (682

Tallinna korteriturg 2012: positiivsed arengud jätkuvad ka 2013. aastal

Alates kinnisvarakriisi hinnapõhjast 2009.-2010. aastal on Tallinna korterite hind näidanud vägagi stabiilset tõusu. 2012. aasta lõpuks on Tallinna korterite tehinguhinnad maa-ameti andmetel tõusnud tänaseks isegi meeletuna tunduva 55%. Portaali KV.EE andmetel on Tallinna korterite pakkumishinnad selle ajaga tõusnud aga kõigest

Möödunud aastal laekus maamüügist riigieelarvesse ligi 16 miljonit eurot

Maa-amet korraldas 2012. aastal 12 kirjalikku ja 4 elektroonilist enampakkumist, mille tulemusena sõlmiti 754 kinnisasja eraomandisse võõrandamise lepingut, võõrandati 6778 hektarit maad ja riigieelarvesse laekus 15,67 miljonit eurot. Kõigist müüdud kinnisasjadest võõrandati 116 kinnistut (koguväärtusega 6,43 mln €) looduskaitseliste piirangutega

Viljandimaal on aktiivne hoonestamata maade turg

Viljandi korteriturul on ostjate käitumine aastal 2012 sarnanenud 2011. aastaga nii tehingute mahult kui ka hinnalt. Natuke on tõstnud tehingute keskmist hinda uuemates korterelamutes järelturu korterite müügitehingud, aga tüüpkorterite hinnad on jäänud samale tasemele. Kõige enam tehakse tehinguid 2- ja

KV.EE: Vahe pakkumis- ja tehinguhindade vahel on hakanud suurenema

Elamispindade pakkumise ja nõudluse üheks heaks võrdluseks on portaalis KV.EE olevad korterite pakkumishinnad ja reaalsed tehinguhinnad maa-ameti andmetel. Kinnisvarabuumi algusaastatel olid vahed pakkumishindade ja tehinguhindade vahel kolossaalsed ulatudes Tallinnas isegi 60 protsendini tehinguhinnast. Kindlasti oli kinnisvarabuumi algusaastatel 2004.-2005. aastal portaalides

Tehingute arv peaaegu buumiaegsel tasemel

Tallinna korteriturul oli käesoleva aasta novembris pärast kinnisvaramulli lõhkemist ja depressiooni aastatel 2007-2010 rekordiline kuu. Maa-ameti andmetel toimus korteritega 683 tehingut, kuid olulist järsku hinnamuutust ei toimunud. Viimase paari aasta jooksul on Tallinnas korterite tehingute hulk kõikunud vahemikus 400-600. Tehingute

Aktiivne korteriturg vajab rohkem pakkumisi

Kui tarbijate kindlustunde indikaator on viimaste kuude jooksul langenud, siis kaubandusettevõtete kindlustunne hoopis kasvab, sest jõulud on neile tippmüügiaeg. Korteriturul näitab kasvu ainult Tallinn, sest tehingute maht ning keskmine hind ronivad uutesse kõrgustesse; Tartu, Pärnu ja Narva korteriturul on põhinäitajad

Kinnisvara hindadel kasvuruumi küllaga

Keskmine brutokuupalk oli 2012. aasta III kvartalis 855 eurot, teatab Statistikaamet. Teise riigiasutuse, Maa-ameti, tehingute andmebaasi info kohaselt teostati III kvartalis 4266 tehingut korteriomanditega ja pinnaühiku (eur/m2) keskmine hind oli 770 eurot. Teada-tuntud rusikareegli kohaselt peab elamispinna ruutmeetrihind vastama keskmisele

Statistika: Elamispindade käive moodustab 25% netopalkade summast

2012 II kvartali netopalkade summa on statistikaameti andmetele baseeruvalt 1 092 miljonit eurot. Elamispindadega tehti sel ajal maa-ameti andmetel käivet 272 miljoni euro väärtuses. See tähendab, et elamispindade käive moodustas 2012 II kvartalis netopalkade kogusummast 25%. See on pisut enam

KV.EE indeks ei taha veel tõusma hakata

Eesti õhukest kinnisvaraturgu ja selle liikumisi kajastavad mitmed kinnisvaraindeksid. Alljärgnevalt on mõned neist esmakordselt ühele graafikule kõrvuti pandud, et võrrelda nende käitumist. Võrreldes pisut erinevat sisu omavaid Eesti kinnisvaraindeksid näeme, et need liikusid kinnisvarabuumi ja kriisi alguse aastatel suhteliselt sama

Uus Maa Kinnisvarabüroo 2012. aasta oktoobri kinnisvaraturu ülevaade

EESTI Oktoober oli Eesti kinnisvaraturul rekordiline, sest nimetatud kuul  toimus käesoleva aasta lõikes kõige rohkem kinnisvara ostu-müügitehinguid. Kas tegu on lõpuks ka aasta parima tulemusega, on veel raske hinnata, sest aasta lõpp on tavapäraselt alati kiire olnud. Kuigi Euribor on

Statistika: korteritehingud moodustavad kinnisvaratehingutest kolmandiku

2012 III kvartali kinnisvaratehingute koguarv oli 12 451. Aastaga kasvas tehingut arv 11%. Tehingute käive kasvas aastaga 12% ehk 543 miljoni euroni. Kinnisvaratehingute koguarvu kasv on suuresti tingitud korteritehingute arvu kasvust, mis küündis 24 protsendini. Muudes tehinguliikides olid kasvunumbrid väiksemad.

Oktoobris kinnisvarahinnad ja tehinguaktiivsus jätkuvalt kasvasid

Seven Real Estate Advisorsi kinnisvaramulli indeks, mis võrdleb kinnisvara tänast väärtust buumi tipuga 2007. aastal, on täna 56,3 punkti tasemel. Oktoobris tõusis indeksi väärtus võrreldes eelmise kuuga 0,7% ning aastatagusega võrreldes 7,4%. Oktoobris ületas indeks alates kinnisvaraturu põhjast esimest korda