Palgakasv püsib jätkuvalt tugev, kuid aeglustus veidi juunikuu väiksema tööpäevade arvu tõttu. Tööjõupuudus hoiab palgatõususurveid tugevana ka lähitulevikus. Statistikaameti andmetel oli käesoleva aasta II kvartalis keskmine brutokuupalk 1419 eurot, mis on 7,4 protsenti kõrgem, kui eelmise aasta II kvartalis. Palgakasv…
Maailmamajanduse tuleviku osas jätkub veel ka optimistlike stsenaariumeid. Veidrad ajad maailmamajanduses on kestnud juba mõnda aega. Kaubandussõda, Brexit, negatiivsed intressimäärad, Saksa tööstuse hädaorg – ainest sünge tulevikupildi maalimiseks leiab küllaga. Pessimistide leiavad oma viimsepäeva ennustustele kinnitust intressimäärade ebaloomulikest liikumisest, kus…
Statistikaameti andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) II kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 3,6%. 2019. aasta II kvartalis oli SKP jooksevhindades 7,1 miljardit eurot. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kasvas võrreldes eelmise kvartaliga 0,4%. Võrreldes 2018. aasta II…
Täna avaldatud pangandusstatistika kohaselt jätkus juulis nii ettevõtetele ja majapidamistele väljastatud laenude portfelli kui ka hoiuste tempokas kasv, kuigi muud majandusnäitajad viitavad pigem majanduskasvu aeglustumisele. Uute laenude väljastamine on tänavu mõnevõrra pidurdunud, kuid juuli oli selles mõttes erandlik kuu. Eluasemelaenude…
Eesti keskmiste elamispindade müügipakkumiste hinnaliikumist peegeldav KV.EE indeks on viimase kuu jooksul liikunud vaikselt tõususuunas. Indeks on 102,5 punkti. See on aastatagusest 5,1% ja kuutagusest 1,1% enam. KV.EE Indeksi tõusu taust ei ole viimaste aastate jooksul oluliselt muutunud. Hinnatõusu tagab…
Kuigi tööjõu-uuringu andmetel püsib tööturg endiselt tugev, leiab otsija esimesi märke tuule pöördumisest. Järgmisel aastal võib oodata töötuse väikest kasvu, seda ennekõike probleemide tõttu tööstussektoris. Pikemas vaates on Eesti krooniline häda aga tööjõu-, mitte tööpuudus. Täistööhõive teises kvartalis veel püsis…
Hõive kasvas teises kvartalis veelgi Teises kvartalis tööturu numbrites olulisi muutusi ei toimunud. Hõive määr oli endiselt rekordkõrge ja tööpuudus erakordselt madal. Statistikaameti andmetel tõusis hõivatute arv teises kvartalis võrreldes aastataguse ajaga tuhande inimese võrra. Töötajate arv kerkis suhteliselt vähe,…
2019. aasta juulikuus tehti Eesti kinnisvaraturul 1893 korteritehingut. Võrreldes juuniga tehti ennekõike Harju maakonnast väljaspool kasvanud turuaktiivsuse tõttu 5,5% võrra enam tehinguid. Võrreldes 2018. aasta juuliga kasvas tehingute arv 4,3% võrra, mida aga vastupidiselt soodustas just pealinnas kasvanud tehingute arv,…
2019. aasta I poolaastal alustati Harju maakonnas 62 300 m2 mahus uute lao- ja tootmishoonete, 41 200 m2mahus uute kaubandushoonete ning 21 100 m2 mahus uute büroohoonete ehitusega. Lao- ja tootmishoonete püstitamise osas võis sealjuures võrreldes 2018. aasta sama perioodiga täheldada 29%-list…
Maa-ameti andmetel tehti 2019 II kvartalis Eestis kokku 5902 korteritehingut.21% neist tehingutest tehti korteritega, mille pindala on enam kui 70 ruutmeetrit. 9% tehingutest ehk 506 tehingut tehti korteritega alla 30 m². Pisikorterite jaoks võiks ehk rohkemgi nõudlust olla, kuid väikseid…
Mais välja antud eluasemelaenude ja ettevõtete pikaajaliste laenude keskmised intressimäärad tõusid eelmise kuuga võrreldes vastavalt 2,6%ni ja 2,9%ni. Intressimarginaalide puhul on 2019. aastal täheldatud mõningast tõusutrendi, mida saab osaliselt selgitada konkurentsi vähesusega mõnes laenuturu segmendis. Samuti mõjutavad intressimäärasid pankade hinnangud…
Kuigi uus rahvastikuprognoos näitab tulevikku varasemast veidi paremas valguses, ei muuda see suurt pilti – Eesti rahvastik vananeb ja väheneb. Optimistlikum pessimistlik rahvastikuprognoos Eesti majanduse igapäeva mõjutavad küsimused nagu laenuintresside suurus, eelarve¬puudujääk või palgakasv. Pikas vaates on aga üks palju…
Nii nagu enamikes arenenud tööstusriikides, on ka Eesti tööturg heas seisus. Kuid selles on ka tugevad pinged. Luuakse uusi töökohti, tööpuudus on madal ja tööhõive on tõusnud. Samas jääb tööturule lisanduvate töötajate arv alla nõudlusele. Ettevõtted konkureerivad nüüd töötajate pärast,…
Euroopas valitseb endiselt negatiivsete intressimäärade ajastu ja selle lõppu on näha raske. Iseasi, kas laenamisele peale makstes saavutatakse soovitud eesmärk inflatsiooni ja majanduskasvu osas. Miks peab investor laenajale peale maksma? Lõppeval nädalal lõi laineid uudis, et Eesti riik emiteeris 200…
Eesti majandus kasvab tänavu 3,3 ja järgmisel aastal 2,1 protsenti. Majanduskasv aeglustub, kuna eksporditurgude seis on varasemast nõrgem ja Eestis napib endiselt tööjõudu. Hoolimata aeglasemast majanduskasvust palgatõus siiski jätkub, kuigi edaspidi veidi rahulikumas tempos. Makse laekub riigile aga tänu palgakasvule…
