SEB: Vananeva rahvastikuga 5% majanduskasvu ei saavuta

SEB PankKuigi uus rahvastikuprognoos näitab tulevikku varasemast veidi paremas valguses, ei muuda see suurt pilti – Eesti rahvastik vananeb ja väheneb.

Optimistlikum pessimistlik rahvastikuprognoos

Eesti majanduse igapäeva mõjutavad küsimused nagu laenuintresside suurus, eelarve¬puudujääk või palgakasv. Pikas vaates on aga üks palju olulisem teema, mis määrab terve majanduse tuleviku – inimesed ehk Eesti rahvastik. Kõlab kui klišee, ent rahvastiku vähenemist ja vananemist peetakse üheks ühiskondlikult ja majanduslikult kõige suuremaid väljakutseid pakkuvaks trendiks. Kui inimesi jääb vähemaks, tähendab see paratamatult, et senise heaolu- /majanduskasvu säilimiseks peavad allesjääjad rohkem pingutama. Kuigi tänapäeval on mõnes ringkonnas moekas rääkida, kuidas majandus ei peagi kogu aeg kasvama, siis tahaks näha samade inimeste reageeringut, kui langeks nende endi elustandard. Vananeva rahvastiku tagajärgede ilmekas näide on täna Itaalia, koos kõigi oma majanduslike ja ühiskondlike probleemidega.

Et ka Eesti rahvastik vananeb ja väheneb on kuulnud kõik. Viimaste aastate rändetrend on aga andnud lootust, et ehk ei ole olukord nii hull, kui varem arvatud. Veidi helgema pildi tulevikust manab Statistikaameti uus rahvastikuprognoos. Kui toona ennustati, et 2040. aastal elab Eestis umbes 1,24 miljonit inimest, siis uue prognoosi põhjal küündib see number 1,3 miljoni lähedale. Nagu öeldud, põhineb optimistlikum prognoos rändetrendidel. Viimased aastad on Eestisse tagasi toonud paljud kunagi välismaale lahkunud inimestest. Lisaks oleme tänu kõrgemale elatustasemele muutumas atraktiivsemaks sihtkohaks ka teistest riikidest pärit inimeste jaoks.

Kahjuks ei suuda ka suurem ränne kompenseerida 1990ndate suurt langust sündimuses. Oma varasemas prognoosis ennustas Statistikaamet, et lähema 10 aasta jooksul kahaneb parimas tööeas olevate inimeste arv üle 20%. Uuendatud prognoos on küll veidi optimistlikum, kuid suurt pilti see ei muuda – aastaks 2030. väheneb 20-39-aastaste inimeste arv 17% – see on 58 000 inimest!

Ühiskonna vananemise tagajärjed on kõikehõlmavad

Kuidas mõjutab oodatav rahvaarvu langus Eesti riiki ja majandust? Kõikehõlmavalt. Klassikaline vastuolu on mõistagi ühiskonna ülal pidamine – suureneb sotsiaalteenuste tarbijate ja väheneb nende eest maksjate arv. Kui täna on iga 65-aastase ja vanema inimese kohta kolm 20-64-aastast, siis aastal 2030 on see suhtarv 2,4, aastal 2040 kõigest 2,1. Õnneks on Eesti suutnud siduda keskmise pensioniea oodatava elueaga, kuid see leevendab probleemi vaid osaliselt. Arvestades valitsuse jõulist initsiatiivi pärssida pensioniks kogumist inimeste endi poolt, on konflikt tulevikus kindel.

Ühiskonna vananemise tagajärjed tööturul on nähtavad juba täna. Kui veel mõned aastad tagasi laekus teenindusettevõtete tööpakkumistele virnade kaupa ankeete, siis täna leidub kohvikuid, kes peavad uksed kinni panema, sest pole kedagi leti taha panna. Mis siin imestada – täna keskkooli lõpetavad ja varastes 20ndates olevad noored pärinevad ajast, kui Eestis sündis rekordiliselt vähe lapsi – umbes poole vähem kui 1980ndate lõpus. Kui esimesena saab pihta teenindussektor, siis edaspidi jõuab probleem kõigisse teistesse sfääridesse. Osaliselt on seda puudujääki juba kompenseerimas välistööjõud ja ilmselt võime edaspidi näha selle trendi laienemist aina enamatesse sektoritesse.

Inimeste igapäeva mõjutav valdkond on kindlasti ka kinnisvara, kus esimesi märke noorte kadumisest on juba tunda. Kriitilisemaks muutub olukord 2020ndate keskpaigas, kui peamises koduostueas on aastakäigud, kus lapsi sündis vaid 13 000 ringis varasema 20+ tuhande asemel. Üüriturul on seda trendi aidanud veidi edasi lükata taaskord ränne.
Kõige olulisem on aga majanduse suur pilt. Ainuüksi olemasoleva majandusliku heaolu säilitamine eeldab meilt suuri pingutusi tootlikkuse suurendamisel. Eks rahvastiku vananemine seda osaliselt juba ka kannustab. Tööjõunappuse tingimustes surevad rumalad, halvasti makstud ja tüütud töökohad lihtsalt „loomulikku surma“. Juba täna õige napiks jäänud tootlikkuse kasv märgib aga, et suure tõenäosusega jõuame ka meie peagi ajajärku, kus 1% majanduskasv tundub päris hea tulemusena.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

80 − 76 =

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Korteriühistu juhtimine ja asjaajamine