Uudiste arhiiv

 

Swedbank: Eesti ärikeskkond sel aastal paranes

Eesti ärikeskkond 2013. aastal veidi paranes ja püsis kümne Läänemere regiooni riigi keskmisel tasemel. Eestit edestasid Soome (kõrgeim hinnang), Norra, Rootsi, Taani ja Saksamaa. Eestist said madalama hinnangu Leedu, Läti, Poola ja Venemaa, selgub Swedbanki koostatud Läänemere piirkonna konkurentsivõime indeksist.

MTA andmetel oli 2013. aasta III kvartali mediaanväljamakse 638 eurot kuus

Selle aasta kolmandas kvartalis töötajatele tehtud väljamaksete summa oli kokku üle 1,3 miljardi (1 332 804 871) euro ja see maksti välja 553 804 inimesele. III kvartali mediaanväljamakse oli 1915 eurot ehk 638 eurot kuus. Mediaanväljamakse tähistab summat, millest suuremaid

III kvartalis keskmise brutokuupalga tõus veidi kiirenes

Keskmine brutokuupalk oli 2013. aasta III kvartalis 930 eurot ja brutotunnipalk 5,58 eurot, teatab Statistikaamet. 2012. aasta III kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 8,8% ja brutotunnipalk 7,1%. Eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes oli keskmise brutokuupalga tõus veidi kiirem kui II kvartalis, kui aastakasv

Stabiilsem majanduskeskkond julgustab üksikuid, eriti naisi, kodulaenu võtma

SEB võrdles enam kui 3000 laenu andmete põhjal 2009. ja 2013. aasta esimesel üheksal kuul  kodulaenu saanute profiili. Üksi laenu võtnute (üksi elavate või ühe sissetulekutoojaga leibkondade) osakaal on majanduslanguse järel oluliselt kasvanud. Kui 2009. aastal oli laenu võtnud peresid

Kuhu investeerida: kas kinnisvarasse või fondidesse?

Kontol niisama seisva raha väärtus väheneb, kuna tarbijahinnaindeks kasvab Eestis 3–4% aastas, samas kui hoiuste intressimäärad jäävad alla 1%. Samuti on hakanud tõusma nii aktsiate kui ka kinnisvara hinnad. Kuidas raha väärtuse kahanemine ja hindade tõus enda kasuks pöörata? Kuigi

Priit Värk: Omanik või üürnik?

Eesti kodu eripära. Eestis kuulub 95,8% elamufondist eraomanikele ja 90% inimestest elavad kas endale või lähedasele kuuluvale kinnisvaral. Nende numbritega oleme Euroopas esirinnas, sest Lääne-Euroopas jääb eraomandis oleva elamispinna osakaal 40-55% vahele. Eripära, et eestlased on kinnisvara omav rahvas, tuleneb

Vanade majade saatus ongi vaikselt ära laguneda

“Teised pole nõus, ütlevad, et nende surmani käib küll, aga mina ütlen, et ma ei saa enne surragi, kui maja on korda tehtud,” laiutas Leonida Jürisoo Kilingi-Nõmmes Pärnu tänav 43 maja katusekorruse toas käsi. „Mis me nüüd teeme, jäängi ilmasambaks

Korterite kiire hinnatõus vähendab ostujõudu

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ

Eesti, kuid siiski eelkõige Tallinna elamispindade tormilised arengud on olnud huvitavad. Korterite hinnad on kerkinud kiiresti, tehingute arv liigub kinnisvarabuumi aastate tasemete lähedal. Keskmise palga kasv on olnud märgatav, kuid see jääb kinnisvara hinnatõusule siiski kordades alla. Nii on elamispinna

Statistika: 30 protsenti palkade kogusummast läheb elamispindade tehingute tegemiseks

Eelkõige just korterituru suur aktiivsus ja hindade kerkimine on ülespoole viinud ka elamispindade käibe. 2013 II kvartalis oli Eesti elamispindade käive 344 miljonit eurot. Nii suurt käivet nägime viimati viis aastat tagasi 2008. aastal. Elamispindade käive netopalkade summa suhtes on

SEB nädalakommentaar: Ehitussektoril ei paista paremaid päevi ka järgmistel aastatel

Sel aastal on kaks peamist majanduskasvu alla tõmmanud sektorit transiit ja ehitussektor. Võttes seekord luubi alla neist viimase, paistab kõiki asjaolusid kokku arvestades, et ehitusmahtude kahanemine on paraku alles oma tee alguses. Lähimaks paariks aastaks ehitusmahtude suurenemist ei paista tulevat,

Üks küsimus: kas maakleritasu peab maksma üürnik või üürileandja?

Võlaõigusseaduse (VÕS) peatüki 37 § 658 lõike 1 alusel peab maakleritasu maksma inimene, kes maakleri palkab (enamasti siis üürileandja). Niimoodi on asi ka mujal Euroopas. Kuidas on siis võimalik, et praktikas võetakse eestis maakleritasu ikkagi üürilevõtja käest? Kuidas saab selline

Laenuhalduri soovitusel korteri müünud klient jäi kodust ilma

Eesti Päevaleht

Maja ehitada soovinud pere väidab, et Swedbanki laenuhaldur soovitas neil laenu saamiseks korteri maha müüa. Pärast korteri mahamüümist aga keeldus pank siiski laenu andmast ja pere on on nüüd kodust ilma. Pank eitab korteri müümise nõudmist. Vaidluses on sõna sõna

Statistika: Palgakasv jääb kinnisvara hinnatõusule alla

Eesti keskmine palk kasvas statistikaameti andmetel 2013 II kvartalis aastatagusega võrreldes 8,4%. See on viimaste aastate kõrgeim näitaja. Kinnisvaratehingute hinnakasv aga teeb palgatõusule pika puuga ära. 2013 II kvartali korteritehingute keskmine hind oli aastatagusest 12,1% kõrgemal. Aasta kolmanda kvartali esialgsetel

KV.EE: Korterite vähene pakkumine on tehinguhindu kergitanud

Portaali KV.EE elamispindade pakkumiste keskmist hinda kajastav KV.EE indeks on 62,9 punkti tasemel. Nüüdseks on KV.EE indeks hakanud näitama väga nappi, kuid siiski stabiilset tõusu. Korterite pakkumishindade tõusu taga on muidugi eelkõige Tallinna korterite hinnatõus. Tallinnas on ühtlasi kasvanud nii

Swedbank: eluaseme taskukohasus Tallinnas paranes

Selle aasta teises kvartalis eluaseme taskukohasuse indeks* Tallinnas paranes. Tallinna leibkonna netopalk oli 65% kõrgem palgatasemest, mida on tarvis, et eluase muutuks taskukohaseks. Eluaseme taskukohasust parandas kvartali võrdluses 6,1% netopalga kasv, kuid seda vähendas nii 4% korterihindade tõus kui ka