Uudiste arhiiv

 

LVM Kinnisvara avab Kuressaares kontori

7. novembril kell 15.00 avas LVM Kinnisvara Kuressaares uue kontori, mis on kaheksa tegevusaasta jooksul arvult kolmas. Kinnisvarafirma esimene kontor avati 2006. aastal. Hea võimalus büroo kolimiseks peatänavale avanes 2009. aastal pärast seda, kui mitmed kinnisvarafirmad sulgesid oma Saaremaa esindused.

Tallinna Ülemiste ühisterminali arhitektuurse ideekonkursi võitjad on selgunud

31. oktoobril kuulutati välja Tallinna Ülemiste ühisterminali arhitektuurse ideekonkursi võitjad. 14 hindamisele kuulunud töö hulgast tunnistati žürii üksmeelsel otsusel parimaks ideekavand „Tagasi“, mille autoriks tuntud arhitektibüroo 3+1 arhitektid OÜ suure autorite kollektiivina koosseisus Gert Guriev, Markus Kaasik, Riin Kersalu, Kerstin

Planeeringud Tartu volikogu istungil

Volikogu kehtestas 2007. aasta mais algatud teemaplaneeringu “Supilinna linnaosa miljööväärtusega hoonestusala kaitse- ja kasutamistingimuste ning linnaosa maa- ja veealade üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste täpsustamine ning täiendamine”. Planeeringuala pindala on ligi 50 hektarit ja see paikneb Emajõe, Kartuli, Oa, Marja, Herne,

Uus Maa turuülevaade 04-2014

Makromajanduslik taust Eesti Panga hinnangul on majanduskasvu taastumine võimalik eksporditurgude toel. Senine majanduskasv põhines sisenõudlusel ning eeldas majapidamiste sissetulekute ja tarbimise pidevat suurenemist. Eesti peamiste väliskaubanduspartnerite kasv jäi 2013.a esimesel poolel oodatust kesisemaks, mistõttu oli majandus languses. 2013.a III kvartalis

Pärnus lahkuvad rentnikud kesklinna peatänavalt

Pärnakatele teeb muret kauplustest ja muudest äripindadest tühjaks valgunud Rüütli tänav. Põhjuseks võib pidada nii suurte kaubakeskuste teket kui liikluspiiranguid, millega nii südalinna elanik kui ettevõtja silmitsi seisavad, vahendasid ERRi raadiouudised. Linna peatänavas paneb oma kontori kinni LVM Kinnisvara, firma

Vanade majade saatus ongi vaikselt ära laguneda

“Teised pole nõus, ütlevad, et nende surmani käib küll, aga mina ütlen, et ma ei saa enne surragi, kui maja on korda tehtud,” laiutas Leonida Jürisoo Kilingi-Nõmmes Pärnu tänav 43 maja katusekorruse toas käsi. „Mis me nüüd teeme, jäängi ilmasambaks

Stalini-aegsed majad aina populaarsemad

Tallinnas on veel omajagu põnevaid kvartaleid ja asumeid, millest ehk niipalju ei räägita, kuid mis elukeskkonna ja kinnisvara vaatevinklist on kahtlemata huvitavad ning seda on juba avastanud ka koduostjad. Üks niisugustest kohtadest on Põhja-Tallinnas asuv stalinistliku arhitektuuriga piirkond Pelguranna Kopli

Arhitektid loovad Mere puiestee äärde ideaalse linnaruumi

Eesti Arhitektide Liit korraldab nädala lõpul aktsiooni „Linnatänava 1:1 makett Mere puiestee näitel“. Aktsiooni eesmärgiks on tuua välja Mere puiestee kasutamata potentsiaalid. Mere puiesteel kui peamisel Tallinna kesklinna merega ühendaval tänaval on kõik eeldused kujuneda esinduslikuks Tallinna peatänavaks – elavaks

Tallinna äripindade turul on taas populaarsemaks muutumas vanalinna bürood

Veel aasta tagasi olid Tallinna büroopindade osas olulisemateks märksõnadeks kesklinna A-kvaliteedi büroohoonete nullilähedane vakants ning see, et kvaliteetsete büroode defitsiiti ei suuda leevendada ka rajatavad uusehitised. Tänaseks päevaks on näha, et üürnikud soovivad aina vähem muuta olemasolevaid üüritingimusi, sõlmida uusi

Uus Maa Kinnisvarabüroo 2012 II poolaasta kinnisvaraturu ülevaade

EESTI Eesti kinnisvaraturgu iseloomustas möödunud poolaastal enim müügipakkumiste hulga pidev vähenemine. Sarnane olukord oli iseloomulik ka kinnisvarabuumile, kuigi praegusel juhul buumist rääkida ei saa. Ühelt poolt on pakkumiste vähenemise põhjuseks väikeinvestorite aina kasvanud hulk, kes raha pangas hoidmise asemel selle

Vanalinna kinnisvara vastu on huvi hooajaliselt väga kõrge

Aastaid tagasi algas protsess, mille käigus kolisid vanalinna ärid kesklinna kaubanduskeskustesse, kuna parkimine vanalinna piirkonnas muutus tasuliseks. Tänu sellele on vanalinna üürihinnad veidi langenud ja pindadel, kus tegutsevad toitlustus- ning lõbustusasutused võib täheldada hooajalisuse mõju kasvu.

„Vanalinn on äritegevuse mõttes väga erinev. Peatänavad nagu näiteks Viru ja Väike-Karja tänav ning Raekoja platsi ümbrus on äriliselt väga aktiivne piirkond, kuid kõrvaltänavad sobivad turistide vähese huvi tõttu vaid elamiseks. Suurem osa ärikinnisvarast on suunatud turistide teenindamisele,“ ütles Brem Kinnisvarabüroo tegevjuht Tarvo Tamme.

Kuigi büroopindade puhul kujuneb Tamme sõnul suurimaks probleemiks parkimine, on vanalinna bürood omanäolised ning hea auraga ja sobivad väga hästi loomingulistele ettevõtetele, kelle jaoks on oluline tegutsemine omapärases keskkonnas.
„Vanalinna äripindade vastu on huvi praegu ülikõrge, kuna turismihooaeg kohe-kohe ukse ees. Põhiliselt otsitakse esimesel korrusel asuvat pinda suurusega 80 – 200 ruutmeetrit, aga küsitakse ka pindu suurusega üle 1000 ruutmeetri ööklubide tarvis. Tüüpiline üürihuviline soovibki avada pubi või ööklubi,“ rääkis Tamme.

Ta soovitab ettevõtetele äriplaani koostamisel mõelda sellele, et turistid on linnas vaid maist septembrini, kuid raha tuleb teenida ka ülejäänud seitsmel kuul. Igal talvel vahetuvad paljud üürnikud vanalinnas just halva äriplaani tõttu – talvel raha ei teenita ja kevadeks saabub pankrot.

Vanalinnas peab arvestama, et hooned on vanad, hoonetele kuluvad hooldustasud kõrgemad kui mujal. Kulud kommunaalmaksetele on kohati samuti kõrgemad kui mujal, kuna tehnosüsteemid on vanad.

Kõikvõimalike tegevus- ja kauplemislubade taotlemisel, äripinna siseviimistluse muutmisel, reklaamide paigaldamisel tänavale ja hoone fassaadidele, tuleb kokku puutuda muinsuskaitse kõrgendatud tähelepanuga.

„Tasub arvestada, et suure tõenäosusega tuleb uue ettevõtmise alustamisel teha investeering üüritud äripinna siseviimistluse muutmiseks. Samas, kui üürileping lõpeb, siis ei ole jällegi üürileandjal ja järgmisel üürnikul selle siseviimistlusega mitte midagi peale hakata ja seda muudetakse jälle. Seega ei ole mõtet loota, et lepingu lõppemisel kompenseerib üürileandja siseviimistluse maksumuse üürnikule,“ selgitas Tamme.

Ta soovitab sõlmida tähtajatuid üürilepinguid, mida saab mõlemapoolselt kolmekuise etteteatamisega lõpetada. Tähtajatu üürileping väldib probleeme, kui vaatamata heale äriplaanile ei suudeta siiski talvisel hooajal üüri maksta.

„Eriti suurt tähelepanu soovitan pöörata vanalinnas avatava restorani äriplaanile. Restoraniäri püsib suuresti vaid turistide najal, erinevalt lõunaeurooplastest puudub eestlasel traditsioon õhtuti peredega väljas einestada,“ osutas Tamme.

Büroopinna ostmine raiskab mõttetult raha

Veel eelmise aasta alguses kirjutati lehtedes, et pole mõtet maksta kallist üüri, kui äripindade hinnad üha tõusevad ning kinnisvara ostes saab teenida ka investeeringu pealt. Praegune olukord on muutunud vastupidiseks. “Kinnisvara ei ole mõtet osta ettevõttel, kel on plaan aktiivselt

SLÕL: Arnold Rüütli miljoniprojekt

Kinnisvaraspetsialistide hinnangul maksab Kadrioru pargi kinnistu, mille Rüütel endale majaehituseks välja valis, vähemalt 5-6 miljonit krooni. Ekspresident Arnold Rüütel on valmis omal kulul ehitama endale eluaseme ja tööruumid, kui presidendikantselei annab tema kasutusse tühja 2425ruutmeetrise kinnistu Kadrioru pargi veerel Kadri

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

11.-13.01.2022 Kinnisvara ABC