Uudiste arhiiv

 

Uued korterid müüakse välja juba enne, kui kortermaja valmis saab

Ülisuur nõudlus uute korterite järele on turusituatsiooni muutnud selliseks, et kui välireklaamid ja kuulutused üles jõuavad, on suur osa kortereid juba müüdud. Pindi Kinnisvara juhatuse esimees Kalev Roosiväli ütles, et uute korterite broneerimine ja ost käib tormakalt, ehkki tänavu lisandub

Kinnisvaraturul tõuseb esile konsultatsiooniteenus

Eesti kinnisvaraturu lähenemisel küpsusele tõstatud kinnisvara-alaste konsultatsioonide vajalikkus. Arendamis- ja investeerimisotsusteks vajalik info koondub paljus kinnisvaravahendajate kätte. Kinnisvaraturu tehingute arv on kahanemas. 2002. aastal tehti võrreldes 2001. aastaga 3% vähem kinnisvaratehinguid (ehk 40500 tehingut). Samal ajal tehingute väärtus siiski suurenes

Pädev konsultant tagab efektiivse investeeringu

Eesti kinnisvaraturu lähenemisel küpsusele tõuseb esimeses järjekorras päevakorda kinnisvarakonsultatsioonide vajalikkus, sest arendamis- ja investeerimisotsusteks vajalik info koondub kinnisvaravahendajate kätte. Kinnisvaraturu teine oluline suundumus on spekulatiivsuse vähenemine. Osalt peegeldub ka see kahanenud tehingute arvus. Kinnisvaraturg on muutunud läbipaistvamaks. Kinnisvarainfot saab tänu

Eluasemelaenude turg kasvab ĂĽle ootuste

2003. aasta eluasemelaenude turg on arenenud eelmise aasta lõpul prognoositust märgatavalt kiiremini. Kiiresti tõusevad laenumahud toovad silmapiirile ka esimesed ohumärgid. Viimaseid ei tasu ületähtsustada, kuid samas ei tohi neid ka hetkekski tähelepanu alt kõrvale jätta. 2002. aasta lõpus ja 2003.

Krahh kinnisvaraturul – igapäevane hirm

Kinnisvaraspetsialistide järjekordsed hinnatõusuprognoosid ning samal ajal üha suurenev jooksevkonto puudujääk annavad taas põhjust tõstatada teema kriisist ja/või krahhist kinnisvaraturul. Esmalt definitsioonid. Võõrsõnastik ütleb, et kriis on sujuva majanduselu järsk kokkuvarisemine ja surutisaja algus. Krahhi selgitus seevastu on häving, äpardumine, pankrotistumine.

Kinnisvaraturul on krahh või kriis igapäevane hirm

Kinnisvaraspetsialistide järjekordsed hinnatõusuprognoosid ning samal ajal üha suurenev jooksevkonto puudujääk annavad taas põhjust tõstatada teema kriisist ja/või krahhist kinnisvaraturul. Esmalt definitsioonid: kriis on sujuva majanduselu järsk kokkuvarisemine ja surutisaja algus. Krahhi selgitus seevastu on häving, äpardumine, pankrotistumine. Kas tõesti on

Analüütik: täna kinnisvaraturul veel otsest kriisiohtu pole

Täna kinnisvaraturul otsest kriisiohtu ei ole, kinnitab ERI Kinnisvara analĂĽĂĽtik Tõnu Toompark. “Täna ei ole näha ohtu, et kinnisvaraarendajad peaksid miski ĂĽksteise järel pankrotistuma. Samuti ei ole näha põhjusi, miks peaks tabama krahh elukondliku kinnisvaraturu sektorit,” kirjutab Toompark homses Ă„ripäevas.

Eluasemelaenud suunavad kinnisvaraturgu

2002. aastal suurenes võrreldes eelmise aastaga eluasemelaenude käive 71% (4710 mln. kr.), laenude jääk kasvas samal ajal 53% (9282 mln. kr.). Vaatamata ülekuumenemisele viitavatele hoiatustele ja kasvuprognooside kahandamisele väljastati 2003. a. I kvartalis siiski mullusest 62% enam eluasemelaene (1185 mln.

Kinnisvaraturg muudkui paisub

Suur laenumahtude kasv loob kinnisvaraturule uut kvaliteeti – aktiivset elamuehitust võime näha nii statistikanumbrites kui ka igapäevases tänavapildis. 2002. aastal suurenes 2001. aastaga võrreldes eluasemelaenude käive 71 protsenti (4,710 miljardit krooni), laenude jääk kasvas samal ajal 53 protsenti (9,282 miljardit

AnalĂĽĂĽtik prognoosib elamuarendajate pankrotte

Suur laenumahtude kasv toob kinnisvaraturule uut kvaliteeti, samas võib aeg ja vähene nõudlus läbimõtlemata lahendusega projektid pankrotti viia. Eri Kinnisvara analüütiku Tõnu Toompargi hinnangul ei ole sugugi imekspandav, kui peatselt näeme mõnd tihedat võistlussõela mitteläbivat ja seetõttu pankrotistuvat kinnisvaraarendajat. Siiani

Kinnisvaraturul tõusevad esile uued teenused

Kinnisvaraturg on normaliseerumas. Aktiivne turg jätkab soodsate laenutingimuste ja majanduskasvu najal stabiilses tõusujoones. Hinnatõus on samuti normaliseerumas, st. meeletud hinnahĂĽpped hakkavad kaduma. Kui, siis võib suuremaid hinnatõuse kohata veel ĂĽksikutes kinnisvarasektorites. Turu “rahunemine” tekitab nõudluse kinnisvara-alaste konsultatsioonide järele. Kinnisvaraturu stabiliseerumine

Viimsi elamu hinna määrab merelähedus

Ostjate huvi Tallinna lähiĂĽmbrusesse jäävate elamute vastu on aasta-aastalt kasvanud. See on tingitud peamiselt soodsast elukvaliteedi ja hinna suhtest. Tallinnast eemale otsitakse elamispinda kolmel peamisel põhjusel – vaikus, rohelus ning madalam hinnatase võrreldes pealinnaga. Need asjaolud võimaldavad leibkonnal soetada suurema

Mullused kinnisvaraturu tähtsündmused

Möödunud 2002. a. kinnisvaraturu kolme tähtsama sĂĽndmusena võib välja tuua Tallinna “mägede” korterite hinnalanguse, kaubanduskeskuste turu kiire areng ja elamuehituse hoogustumine. Kevadel toimunud Mustamäe, Lasnamäe ja Ă•ismäe korterite ligi 10% hinnalangus oli turgu tervistav. See andis selge signaali, et kinnisvara

Lao- ja tootmispindade hinnad ei muutu

Olulisim turusektor on lao- ja tootmispindadele suurusega 400-500 ruutmeetrit, kus üürileandjad on valmis konkreetse üürniku jaoks tegema investeeringuid. Aja jooksul on konkurents üürileandjate vahel tihenemas. Selle käigus tekib üürileandjatel ka väiksemate pindade juures valmidus investeerida konkreetse objekti kvaliteeti ja/või varustusse,

Lao- ja tootmispindade hinnad ei muutu

Olulisim turusektor on lao- ja tootmispindadele suurusega 400-500 m², kus üürileandjad on valmis konkreetse üürniku jaoks tegema investeeringuid. Aja jooksul on konkurents üürileandjate vahel tihenemas. Selle käigus tekib üürileandjatel ka väiksemate pindade juures valmidus investeerida konkreetse objekti kvaliteeti ja/või varustusse,

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!