Täna, 3. juulil andis Urmas Sõõrumaa avalöögi Goržhi hoovi jalutusbokside lammutamisele, mis ühtlasi tähistab Patarei Merekindluse uue ajajärgu algust. Patarei Merekindlus on läbi ajaloo olnud suletud linnarahvale. Meie soovime kompleksi avada linnaelanikele ja külalistele ning muuta atraktiivseks ajaveetmise ja töötamise…
29. juunil toimus Maaeluministeeriumis selle aasta teine põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu (PMAN) istung, kus tutvustati põllu- ja metsamaa müümist ning rentimist käsitlevat analüüsi ning ebaausate kaubandustavade tõkestamise seaduse eelnõu. Nõukogule tutvustati Vabariigi Valitsuse tööplaanis ette nähtud ülesande – leida…
Raudtee Eesti osa ehitusmaht moodustab poole eelmise aasta ehitusmahust. Rail Balticu ehitus suurendab Eesti majandust aastatel 2022-2026 0,2 kuni 0,6 protsendi võrra. Teisi suuri taristuprojekte tuleb targalt planeerida, et ehitussektor üle ei kuumeneks. Rail Balticu ehitusel on siinsele majandusele oluline…
Koos kohustusliku 2+2 reegli kaotamisega on ühiskonnast kadunud valdav osa koroonaviiruse leviku takistamiseks kehtestatud piirangutest. Millise jälje on need kolm kriisikuud jätnud majandusele? Majanduslangus on suures osas Euroopast olnud sügavam kui Eestis Koroonakriisi algus pani raskesse positsiooni ka majandusanalüütikud. Aegunud…
Kaardimaksete käive on indikaator eratarbimise käitumise kohta sest eraisikud teevad maksekaartidega ligi 40% kogu eratarbimise kulutustest. Swedbanki poolt välja antud deebet- ja krediitkaartide osakaal Eestis on 61%, mille põhjal võiks Swedbanki klientide tarbimiskäitumist laiendada kogu Eestile. Kaardimaksete käibe statistika näitab,…
Kaardimaksete käive on indikaator eratarbimise käitumise kohta sest eraisikud teevad maksekaartidega ligi 40% kogu eratarbimise kulutustest. Swedbanki poolt välja antud deebet- ja krediitkaartide osakaal Eestis on 61%, mille põhjal võiks Swedbanki klientide tarbimiskäitumist laiendada kogu Eestile. Kaardimaksete käibe statistika näitab,…
Algava majanduskriisi taustal on tehtud juba mitmeid ennustusi kinnisvarasektori tuleviku kohta. Liialt dramaatilised ei kipu need aga olema – ilmselt õigustatult. Kinnisvara ja majanduskriis Kuigi kaubanduskeskuste parklad näivad olevat uuesti pilgeni autodega täidetud, tüürib Eesti sellegipoolest sügavaima majanduslanguse suunas alates…
Tänavu maikuu vältel tehti Eesti korteriturul kokku 1342 ostu-müügitehingut. Võrreldes 2019. aasta maiga vähenes tehingute arv 37%. Veel aprillis alanes turuaktiivsus võrreldes aastatagusega 40%, mis annab lootust, et elamispindade turul on eriolukorra lõppemise järgselt turuaktiivsuse madalseis läbitud. Tehingute arv on…
Käesoleva kriisi ajal kehtestatud reisimispiirangud, distantseerumisnõuded aga ka inimeste ebakindlus reisimise suhtes on andnud kogu maailmas ühe tugevaima löögi turismisektorile, sealhulgas majutusele. Aprillis vähenes majutatute arv Eestis 95%. Kui märtsis vähenes majutatud turistide arv aastases võrdluses 62%, siis aprillis süvenes…
Kuigi Eesti majandus sattus selle aasta esimeses kvartalis kergesse langusesse, oli tegemist pigem tehnilise eripära, kui laiapõhjalise majandussurutisega. Oluliselt süngemaid numbreid võib oodata järgnevatel kvartalitel. Kui keeruliseks olukord meie jaoks kujuneb, sõltub ennekõike eksportivate ettevõtete käekäigust. Majanduse vedas langusesse maksulaekumine…
Eesti majandus tervikuna pidas keerulistele oludele esimeses kvartalis hästi vastu. Maksude laekumise erinevad aspektid moonutasid koondpilti oluliselt negatiivsemaks. Jätkusid mitmed varasemad trendid, nagu energeetikasektori kahanemine. Eesti sisemajanduse kogutoodang (SKP) kahanes 2020. aasta esimeses kvartalis aastases võrdluses 0,7 protsenti, mis on…
Statistikaameti andmetel langes 2020. aasta esimeses kvartalis sisemajanduse koguprodukt (SKP) võrreldes eelmise aasta kolme esimese kuuga 0,7%. Jooksvates hindades moodustas SKP 6,5 miljardit eurot. Lisandväärtus kasvas 2% ning eelkõige vedasid seda kasvu info ja side tegevusala koos ehitusega. Peamiseks majanduskasvu…
Kas kinnisvarahinnad hakkavad langema? Kas praegu on õige aeg kodu ostmiseks? Kas eraisikutel on kodulaenu kergem või raskem saada kui varem? Just neile küsimustele anti vastused Swedbanki korraldatud veebiseminaril. Teemat avasid Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma ning Arco Vara analüütik…
Aasta esimese kvartali SKP 0,7% langus oli üsnagi ootuspärane. SKP küll vähenes aastases võrdluses, kuid ilma maksudeta suurenes majanduses loodud lisandväärtus 2%. See oli vaid tagasihoidlik aeglustumine möödunud aasta viimase kvartali 2,6% lisandväärtuse kasvu kõrval. Maksud, täpsemalt öeldes netotootemaksud, vähenesid…
EURIBOR on intressimäär, millega pank laenab raha erinevatelt finantsinstitutsioonidelt. EURIBORist sõltub, kui palju raha kulub eestlastel kodulaenude tasumiseks. Seega on tegu väga olulise näitajaga. Viimasel paaril kuul on EURIBOR kiiresti tõusnud, kuid jäänud siiski negatiivsele poolele. Miks see nii on…
