Uudiste arhiiv

 

Statistika: ehitushinnaindeks kasvas aastaga 4,6%

Ehitushinnaindeks näitab Statistikaameti andmetel endiselt tõusu. 2012. a. II kvartalis oli ehitushinnaindeks aastatagusest 4,6% kõrgemal. Teist kvartalit järjest oli ehitushinnaindeksi tõusu kõige enam mõjutamas ehitusmasinate komponent, mis aastaga kallines 7,2%. Traditsiooniliselt ehitushinnaindeksit kõige enam mõjutav tööjõukomponent kallines Statistikaameti andmetel aastaga

Ehitusturg kahandab uusarenduste turul valikuvõimalusi

Viimasel ajal on ilmunud mitmeid arvamuslugusid, kus mainitakse uute korterelamute defitsiiti. Ka Domus Kinnisvara analüüsid näitavad, et uusi korterelamuid on pakkumises vähem kui võiks, sest vastav nõudlus on olemas. Üks põhjus, millele ebapiisava pakkumise puhul viidatakse, on kõrge ehitushind, mille

Statistika: keskmine eluasemelaenu jääk on 3,8 keskmist aastapalka

2012. a. II kvartali lõpuks oli Eestis Eesti Panga andmetel 156 541 eluasemelaenu. Laenude arvu tipphetkel 2009. a. II kvartalis oli eluasemelaene 160 233. Alates 2010. a. keskpaigast on eluasemelaenude arv vaikselt, kkuid kindlalt järjest vähenenud. Sarnaselt on järjest vähenenud

Statistika: korteriomanditehingute väärtus tõusis aastaga 27%

2012. a. II kvartalis tehti maa-ameti andmetel Eestis 3909 korteriomanditehingut. Tegemist on aastatagusest näitajast 24% kõrgema numbriga. See kinnitab tõdemust, et 2012. aasta elamispindade turg on olnud vägagi tehinguterohke. Tehingute arvu kõrval on jõudsalt kasvanud ka tehingute väärtus. 2012. a.

Statistika: kas eluasemejääk on tõusule pöördumas?

Eluasemelaenude intressimäär näitab järjekordset rekordit – nii madalal ei ole see veel kunagi olnud. Kindlasti osalt tänu soodsale intressimäärale on laenuturul positiivsed päevad. Laenukäibed on aastaga kasvanud 22%. 2012. a. juunis langes eluasemelaenude intressimäär 2,9 protsendini. Veel kuu varem oli

Statistika: Kinnisvarainvesteeringud kasvasid aastaga 24%

2012. aasta I kvartalis tegid Eesti ettevõtted statistikaameti andmetel põhivarainvesteeringuid 506 miljoni euro väärtuses. Neist investeeringutest alla kolmandiku ehk 144 miljoni euro väärtuses kulus kinnisvaraga seonduvateks investeeringuteks – hoonete ja rajatiste soetamine, ehitamine, remont ja maa soetamine. Kogu põhivarainvesteeringute maht

Statistika: eluruumidest 96% kuulub erasektorile

Eesti eluruumide omandi struktuur püsib eelmisse sajandisse jäänud erastamise järel üksluine. 2012. aasta alguse seisu 657 800 eluruumist 96% kuulub erasektorile. 3% eluruumide omanikuks on kohalikud omavalitsused ja 1% eluruumidest kuulub riigile. Suur erasektori proportsioon elamispindade omandi osas on üks

Tõnu Toompark: Madal euribor säästab eestlastele 130-250 miljonit eurot aastas

Ülimadala euribori tõttu säästavad eestlased aastas iga laenu kohta 840-1600 eurot. Tänane eluasemelaenude turg on toonud laenuvõtjaid rõõmustava ülimadala euribori. See on omakorda viinud kõigi aegade madalaima eluasemelaenude intressimäärani ja seda isegi vaatamata riskimarginaali tõusule. Võrreldes euribori ajaloolise keskmise tasemega

Kommentaar euribori ja intressimäära kohta

Kinnisvaraturg on täna üsna aktiivne ja laenusid väljastatakse üksjagu. Paljus on selle taga eelmisel aastal võlaõiguslikult ostetud arendusjärgus korterid, mis täna asjaõiguslepinguteni ja seega maa-ameti statistikasse jõuavad. Seega on tänane laenuralli pigem tingitud eelmise aasta positiivsest meelsusest, kui tänasest madalast

Statistika: eluruume lisandus aastatagusega võrreldes 0,4%

Statistikaameti andmetel moodustas  2012. aastal eluruumide uusehitus 0,40% kogu eluruumide arvust. Eluruumide pindalast moodustas uute kasutusloa saanud eluruumide arv 0,68%. Nõutav eluruumide taastootmine, mis kataks ära elamufondi amortiseerumise on 1% elamufondist. 1-protsendiline eluruumide uusehitus võtaks arvesse, et eluruumide kvaliteeti saab

Tallinn-Tartu-Pärnu: korteriturg näitab tugevat tehingute arvu kasvu

Tänane elamispindade turg näitab tugevaid numbreid eelkõige tehingute arvu osas. Tehingute arvu kõrval kasvab ka tehingute hind. Positiivne on, et tehinguhinna kasv on tagasihoidlik, ega söö liiga kiirelt tarbijate ostujõudu. Mööda ei saa minna maailmamajandusest. Lõuna-Euroopas toimuv ei luba teha

Statistika: Eluruumide arv kasvas aastaga 0,29%

Eesti eluruumide arv kasvas statistikaameti andmetel 2012. a. alguseks 657 800 eluruumini kogupindalaga 40,53 miljonit ruutmeetrit. Aastaga suurenes eluruumide arv 0,29 ja eluruumide pindala 0,52 protsenti. Ühe Eesti elaniku kohta on rahvaloenduse esialgseid andmeid mittearvestades 30,3 ruutmeetrit elamispinda. 10 aastat

Statistika: Ehitustööde rahaline maht kasvas aastaga 34%

Eesti ehitusettevõtted tegid statistikaameti andmetel 2012. a. I kvartalis ehitustöid 503 miljoni euro väärtuses. Sellest 355 miljoni euro väärtuses olid ehitustööd omal jõul. Need on ehitustööd, mis ei arvesta allhankeid. Aastataguse ajaga võrreldes kasvas omal jõul tehtud ehitustööde maht 34%

Statistika: ehitusmahuindeks tõusis aastaga 28%

Ehitusmahuindeks näitas statistikaameti andmetel 2012. aasta I kvartalis 84 punkti. Samas suurusjärgus oli ehitustööde mahuindeks 2009. aasta keskmisena. Aastataguse ajaga võrreldes on ehitustööde maht siiski tõusnud 28%. Ehitusmahuindeks on olnud kasvus viimased viis kvartalit ja kasvunumbrid on olnud valdavalt 30-40%

Tõnu Toompark: Elamispindade kvaliteet käib alla

Eesti inimestel ei ole raha, et säästa, sest kokkuhoid eeldab esmase investeeringu tegemist. Eluasemeid tuleb Eestis turule liiga vähe. Uute elamute lisandumise määr võrreldes olemasoleva elamufondiga peaks olema vähemalt 0,8-1,0%. Meil on see aga ainult 0,4-0,6%. Elamispindadest enamus lisandub Tallinnas,