Uudiste arhiiv

 

Statistikaamet: Tööstustoodangu langustempo aeglustus jaanuaris

Statistikaamet / Statistics Estonia

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2023. aasta jaanuaris püsivhindades 7,3% vähem toodangut kui 2022. aasta samas kuus. Toodang vähenes kõigis kolmes sektoris – energeetikas 14,2%, töötlevas tööstuses 6,3% ning mäetööstuses 2,9%. Statistikaameti juhtivanalüütik Helle Bunderi sõnul oli töötleva tööstuse tegevusalade lõikes

Statistikaamet: Soome turistide arv kolmekordistus aastaga

Statistikaamet / Statistics Estonia

Statistikaameti andmetel peatus jaanuaris 2023 majutusettevõtetes üle 196 000 turisti, mis on 24% rohkem kui aasta varem samas kuus. Suurenes nii sise- kui ka välisturistide arv. Statistikaameti analüütiku Helga Laurmaa sõnul väisas jaanuaris Eesti majutusettevõtteid üle 82 000 välis- ja

Statistikaamet: Vabade ametikohtade arvu kasv aeglustus neljandas kvartalis

Statistikaamet / Statistics Estonia

Statistikaameti andmetel oli eelmise aasta neljandas kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 11 289 vaba ametikohta, mis on 1,7% rohkem kui 2021. aastal samal ajal. Tööandja algatusel lahkus ametist vähem kui 7000 inimest. Statistikaameti analüütiku Argo Tarkiaineni sõnul oli 2022.

LHV: Hinnakasv taandub mõõdukas tempos

LHV Pank

Eesti hinnakasv taandus veebruaris aastases võrdluses 17,6%ni. Sarnaselt jaanuarile oli kolmandik hinnatõusust seotud eluasemekuludega ning kolmandik toiduainete kallinemisega. Teiste kululiikide panus hinnakasvu jäi tagasihoidlikumaks. Aastasest hinnakasvust on hetkel olulisemgi hindade dünaamika lühemas vaates. Tarbijahinnaindeks tegi alates 2021. aasta sügisest läbi

Eesti Pank: Veebruaris jätkus hinnakasvu aeglustumine

Statistikaameti teatel aeglustus tarbijahindade aastakasv veebruaris 17,6%ni. Hinnakasv saavutas kõrgseisu eelmise aasta augustis, ulatudes 25%ni, ja hakkas seejärel aeglustuma. Viimastel kuudel on energiahinnad järjest odavnenud ning gaasi ja elektri turuhind on praeguseks ajaks langenud tagasi 2021. aasta septembri tasemele. Veebruaris

Swedbank: Hinnatõus võtab tasapisi hoogu maha

Swedbank

Veebruaris tõusid hinnad aastagusega võrreldes 17,6%. Eelmise kuuga võrreldes kallines tarbija ostukorv 0,6% võrra. Veebruaris panustas hinnatõusu kõige rohkem energia. Viiendik hinnatõusust tuli elektri kallinemisest. Valitsuse energiatoetused majapidamistele olid eelmisel talvel heldemad kui tänavu. Kinnisvaraturu jahtumine ja üürikorterite pakkumise kasv

Uus Maa: tõenäoliselt on pika üürilepingu sõlmimiseks käes soodsaim aeg

Uus Maa

Eesti suurima kinnisvarabüroo Uus Maa juhi Jaanus Lauguse sõnul on üürihinnad põhjas ning pigem on oodata tõusu, mistõttu tasub praegu pikemad lepingud ära sõlmida. Jaanus Lauguse sõnul toimus viimase poole aasta jooksul Tallinnas ja Harjumaal keskmise üüritaseme paarikümne protsendiline langus.

Statistikaamet: Tarbijahinnaindeksi suurimaks mõjutajaks jäi ka veebruaris toidu kallinemine

Statistikaamet / Statistics Estonia

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks veebruaris võrreldes jaanuariga 0,6% ning võrreldes eelmise aasta veebruariga 17,6%. Mulluse veebruariga võrreldes olid kaubad 17,2% ja teenused 18,5% kallimad. Statistikaameti juhtivanalüütiku Viktoria Trasanovi sõnul mõjutasid tarbijahinnaindeksit 2022. aasta veebruariga võrreldes enim toidu ja mittealkohoolsete jookide

Statistika: eluasemelaenude intressimäär on aastaga kasvanud enam kui kaks korda

Tõnu Toompark

2023. a jaanuaris väljastatud uute eluasemelaenude keskmine intressimäär oli Eesti Panga andmetel 4,45%. Aasta tagasi 01.2022 oli eluasemelaenude intressimäär 2,03% ehk rohkem kui kaks korda tänavusest allpool. Eluasemelaenude intressimäära väga kiire kasvu taga on euribori enneolematult kiire ralli. Kuue kuu

Adaur Grupp: korteritehingute kuukokkuvõte 02-2023

Tõnu Toompark

Kokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv, keskmine hind, käive ja tehingute keskmine maksumus ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet. Andmed võivad statistika täpsustumisel vähesel määral muutuda. Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES! Kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark

SEB: riskid majanduse jaoks on realiseerunud

SEB

Eesti on sattunud sügavasse majanduslangusesse, mida põhjustab väga kiire inflatsioon ja ekspordinõudluse madalseis. Väljavaade peaks paranema parimal juhul 2023. aasta teises pooles, ent seni aitab tuju üleval hoida endiselt kiire käibe- ja palgakasv. Mullune majanduslangus osutus seni arvatust sügavamaks Lõppeval

Statistikaamet: Keskmine palk mullu kasvas, reaalpalk aga kahanes

Statistikaamet / Statistics Estonia

Keskmine brutokuupalk oli 2022. aastal Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 1685 eurot ehk 8,9% kõrgem kui 2021. aastal. Keskmine reaalpalk mullu aga langes 8,8%, jäädes 1358 euro peale. Statistikaameti analüütiku Argo Tarkiaineni sõnul tasub eriti keerulistes majandusoludes jälgida lisaks keskmisele

Statistikaamet: Jaekaubandusettevõtete müügitulu langus jätkus ka jaanuaris

Statistikaamet / Statistics Estonia

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu jaanuaris 800 miljonit eurot. Võrreldes 2022. aasta sama kuuga vähenes müügitulu püsivhindades 7%. Statistikaameti analüütiku Johanna Linda Pihlaku sõnul vähenes jaanuaris müügitulu nii mootorikütuse jaemüügiga tegelevates ettevõtetes kui ka toidukaupade ja tööstuskaupade kauplustes. „Suurima languse

Domus Kinnisvara: Muuda oma laen odavamaks ehk küsi pangast refinantseerimist!

Domus Kinnisvara

Kui pealkiri kõnetas, siis küllap oled üks sadadest tuhandetest kodulaenu võtjatest, kes on endale vara soetanud ning selle igati normaalse tegevuse tulemusel nüüd täna vaatamas üha enam ja enam paisuvat laenumakset. Võib ka olla, et oleks üks nendest, kes ei

Swedbank: Möödunud aastal vähenes Euroopa Liidus ainsana Eesti majandus

Swedbank

Möödunud aasta viimases kvartalis vähenes Eesti SKP maht 4,1%, mis viis kogu aasta 1,3-protsendilisse langusesse. Esialgsetel andmetel oli Eesti majandus ainus Euroopa Liidus, mis 2022. aastal vähenes. Kiire inflatsioon hoidis jooksevhindades majanduskasvu aga tugevana. Nii suurenes SKP nominaalselt 15,1%, mis