Uudiste arhiiv

 

Moody’s prognoosib Eestile stabiilset majanduskasvu

Reitinguagentuuri Moody’s hinnangul toetab Eesti riigireitingut stabiilne majanduskasv ja püsivalt madal riigieelarve puudujääk. Eesti valitsusel on suurte likviidsete finantsvarade näol märkimisväärne finantspuhver, mis võrdub ligikaudu 9,1 protsendiga 2014. aasta hinnangulisest sisemajanduse koguproduktist (SKP), märgib agentuur Eesti majanduse aastaülevaates. Ülevaade ei…

II kvartalis tööpuudus vähenes

Töötuid oli 2014. aasta II kvartalis 47 000 ja töötuse määr 6,9%, teatab Statistikaamet. Tööhõive I kvartaliga võrreldes kasvas, kuid aastatagusega võrreldes oli tööga hõivatuid II kvartalis vähem. See näitab, et Eesti on järk-järgult jõudmas kahaneva tööjõu tingimustesse. Tööjõu-uuringu andmetel oli…

Ehitussektor näitab kriisist taastumise ilminguid

2013. aastal oli ehitussektor võrreldes kriisieelsete aastatega endiselt madalseisus. Kuid enamikes näitajates võis märgata positiivseid arenguid, eelkõige hoonete- ja rajatiste ehitusmahuindeksites ning palgas ja tootlikkuses. Möödunud aastal ehitasid Eesti ehitusettevõtted kokku 3,26 miljardi euro eest, mis oli võrreldes eelneva aastaga…

Ehitussektori innovatsiooni takistab peamiselt hangete hinnapõhisus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt läbi viidud ehitussektoris innovatsiooni takistavaid tegureid kaardistavast uuringust selgus, et kõige enam piirab ehitussektori uuenduslikkust ehitushangete hinnapõhisus (nii riigi- kui ka erasektoris), mis ei jäta pakkujatele piisavalt vabu rahalisi vahendeid teadus- ja arendustegevuse korraldamiseks ning finantseerimiseks,…

Kodulaenuvõtjad ootavad, et pank pööraks laenuga soetatava vara kvaliteedile tähelepanu

Vaid 13 protsenti küsitletutest (sh 11 protsenti eesti keelt ja 23 protsenti vene keelt kõnelevatest vastajatest) arvasid, et laenusaaja peaks olema vaba otsustama, millise ja millises seisukorras kinnisvara ta osta soovib ning pank peab lähtuma vaid vara hinnast. Kõigi uuringus…

Eestimaalase finantsportree: juhuslik säästmine, kinnisvarausk ja kõrged pensioniootused

Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse viimase aasta jooksul läbi viidud uuringud näitavad, et eestimaalaste finantskäitumisele on iseloomulik juhuslik ja lühiajaline planeerimine ning vähene säästmine. Vaadeldes Eesti elanike teadmisi finantskirjaoskusest ja hoiakuid ning käitumist oma majandusliku olukorra kindlustamisel, joonistub välja portree: elab pigem…

Laenusaajad kardavad töökaotust, kuid enim kindlustatakse terviseriskide vastu

Valdavalt on ennast kindlustatud püsiva tervisekahjustuse (59 protsenti) ja töökaotuse (51 protsenti) vastu. Järgnevad ajutine töövõimetus (44 protsenti) ja pere peamise sissetulekutooja kaotus (40 protsenti). Neist 34 protsendist vastanutest, kes kindlustuslepinguid sõlminud ei ole, ligi pooled väljendavad kahtlust, et kindlustusjuhtumi…

Kodulaenuvõtjad on tuleviku osas optimistlikud ja võimelised laenu kõrvalt ka säästma

Mehed on majandusliku olukorra paranemise suhtes optimistlikumad kui naised. 54 protsenti meessoost vastajatest leiab, et nende pere majanduslik olukord järgnevatel aastatel mõningal määral või oluliselt paraneb. Naiste seas usub majandusseisu paranemisse 47 protsenti küsitletutest. Noorema vanuserühma vastajate kindlustunne on kõrgem…

Eesti pere ei võta enamasti laenu kinnisvarasse investeerimiseks

SEB uuris majanduskriisile järgnenud perioodil kodulaenu võtnud klientide uue kodu soetamise motiive ja suhtumist kinnisvarasse kui investeeringusse. Selgus, et 35 protsenti laenusaanutest kolisid uude koju üüripinnalt, 27 protsenti küsitlusele vastanutest ei rahuldanud nende senine, pere vajadustele mittevastav elamispind ja viiendik…

Arco Vara: Varu detailplaneeringu jaoks aega

Kehtestatud detailplaneeringuga maad on lihtsam müüa kui detailplaneeringuta või poolelioleva planeeringuga kinnistuid, sest sobiva planeeringu olemasolul saab ostja kasvõi kohe kopa maasse lüüa. Tööks detailplaneeringuga tuleb maaomanikul varuda aega ja kannatlikkust. Kindlasti tuleb arvestada ka valdkonda tundvate inimeste soovitustega, räägib…

Keskmine brutokuupalk oli mullu 949 eurot

Keskmine brutokuupalk oli 2013. aastal 949 eurot ja brutotunnipalk 5,73 eurot, teatab Statistikaamet. 2012. aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 7,0% ja brutotunnipalk 7,3%. Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud, tõusis 2013. aastal 4,1%. Pärast nii 2009. kui ka 2010.…

Vabade ametikohtade arv suurenes I kvartalis

Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli 2014. aasta I kvartalis 7200 vaba ametikohta, teatab Statistikaamet. Võrreldes eelmise kvartaliga suurenes vabade ametikohtade arv 13% ja võrreldes 2013. aasta I kvartaliga 3%. Vabade ametikohtade määr ehk vabade ametikohtade osatähtsus ametikohtade koguarvus (hõivatud…

Korteriühistud keskkonnasäästurežiimil: WC-sse vihmavesi

Eesti Korteriühistute Liit korraldab sel nädalal Euroopa rohelise nädala (Green Week) raames üle Eesti ümarlaudu, kus kõneldakse jäätmekäitlusest, ringmajandusest ning ressursside tõhusast kasutamisest tervikuna ning selle planeerimisest juba kortermajade renoveerimistöödesse. Ringmajanduse põhirõhk on ressursside ja materjalide taaskasutusel ja korduskasutusel. Eesti…

Omanike Keskliit palus Rõivasel valida koduomanikega arvestav Rail Balticu trass

Koduomanikke esindav liit pidas vajalikuks pöörduda peaminister Rõivase ja vabariigi valitsuse poole ettepanekuga ajutiselt peatada Nabala looduskaitseala loomise menetlemine ja teha täiendav asjatundlik kompleksne ja tasakaalukas ekspertiis, mis arvestaks lisaks fauna ja floora kaitsele ka piirkonna majanduslikke ja sotsiaalseid mõjusid.…

2014 I kvartalis tõusis keskmine kuu- ja tunnipalk kõigil tegevusaladel

Keskmine brutokuupalk oli 2014. aasta I kvartalis 966 eurot ja brutotunnipalk 6,02 eurot, teatab Statistikaamet. 2013. aasta I  kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 7,3% ja brutotunnipalk 6,9%. Viimati tõusis nii keskmine brutokuupalk kui ka -tunnipalk kõigil tegevusaladel 2012. aasta IV kvartalis. Tänavu…