Tallinna linnavalitsus esitas linnavolikogule kehtestamiseks Haabersti linnaosas asuva Pikaliiva 69 kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu, mis loob eeldused uute haridusasutuste, sotsiaalteenuste ja ulatusliku avaliku rohevööndi rajamiseks.
Linnaplaneerimise abilinnapea Tiit Teriku sõnul aitab planeering tasakaalustada kiiresti areneva piirkonna teenuste vajadust. „Pikaliiva piirkonda on viimastel aastatel lisandunud palju uusi elanikke, mistõttu on oluline tagada neile kodulähedane juurdepääs hariduse, hoolekande ja puhkevõimaluste juurde. Planeeringuga korrastame ulatusliku Harku järve äärse ala, rajame kvaliteetsed kergliiklusteed ning tagame, et piirkond areneb terviklikult ja läbimõeldult,“ ütles Terik.
Planeeritav maa-ala asub Haabersti linnaosas Pikaliiva asumis ning piirneb läänest Harku järvega, idast Pikaliiva tänavaga, põhjast elamumaa kruntidega ja lõunast hoonestamata tühermaaga.
Detailplaneeringu eesmärk on moodustada üksteist krunti, mis on vajalikud Tallinna linnale haridusasutuste ja sotsiaalteenuste arendamiseks, üldkasutatavate rohealade ning tänavate ja tehnovõrkude väljaehitamiseks. Ehitusõigus määratakse viiele krundile ühiskondlike hoonete ja alajaama jaoks ning ühele krundile reoveepumpla rajamiseks. Samuti moodustatakse üks üldkasutatava maa krunti ja kaks krunti, kus üldkasutatava maa osakaal on 80-95% ja ühiskondliku maa osakaal 5-20%.
Hoonestus on kavandatud Pikaliiva tänava poolsele alale, et jätta Harku järve äärne ala avalikuks kasutamiseks. Planeeringu kohaselt on alale ette nähtud lasteaed, põhikool koos spordisaaliga, täisealiste hoolekandeasutus, eakate teenusmajad, väikelaste perepesa, erivajadustega laste päevahoid, puhkeala teenindav paviljon tualettruumidega, vaatetorn ja jalgpallistaadion.
Harku järve äärne roheala moodustab 60% planeeringualast ning sinna rajatakse jalg- ja rattateede võrgustik, rannapromenaad, palliplatsid ja looduslähedased mängualad. Rohealale on kavandatud ka võimalused kooli ja lasteaia liikumistundide läbiviimiseks ning ranna teenindamiseks väikeehitised. Ala jääb Harku järve kalda ehituskeeluvööndisse ning on avalikus kasutuses. Sinna ei kavandata sõiduteid ega parkimisalasid. Turvalisuse tagamiseks rajatakse tänavavalgustus. Samuti nähakse ette sademevee äravoolusüsteem ning puhastuslodu rajamine.
Ühiskondlike hoonete maa ühel krundil on lubatud kuni 5% ulatuses ka ärimaa sihtotstarve, mis võimaldab ühiskondliku kasutusega hoonesse äripinna, näiteks apteegi või kohviku rajamist. Krundile võib püstitada ka väiksemaid ehitisi, näiteks rattaparklate ja prügikonteinerite varjualused.
Planeeringu koostas RUUM JA MAASTIK OÜ, materjalidega saab tutvuda Tallinna planeeringute registris https://tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/Details/DP044890.
