Uus Maa: Novembrikuu turuülevaade

Uus MaaNovembrikuu peegeldas üsna hästi seda veidi murelikku olukorda, mis on tekkinud turul aset leidnud muutustest, ent täpsemaid järeldusi saame teha järgmise poole aasta jooksul.

Tõsi on see, et ühelt poolt on tarbijate kindlustunne kodu soetamiseks või remontimiseks vähenenud, teisest küljest on langenud ka kogu ehitussektori kindlustunne. Turul väljendub see arenduste juurdekasvutempo aeglustumises ja eelmüügiaegade pikenemises, ehkki lõpptarbijate nõudlus kasvavate hindade juures on jätkuvalt väga kõrge. Tõenäoliselt tähendab see seda, et ebastabiilsuse ohud võivad turul süveneda ning võimalused n-ö korrektuuri tekkimiseks on aina suuremad.

Tallinnas sõlmiti pärast aktiivset oktoobrit ca 80 korteritehingu vähem ning nende arv langes ka võrreldes 2018. aasta novembriga. Ajal, mil järelturg on püsinud stabiilsena või isegi veidi kahanenud, tasub tehingute arvu suuremate muutuste taga otsida uusarendusturgu. Nii oli ka novembris, kui sõlmiti 837 korteritehingut. Tehingute mediaanhind on Tallinnas stabiliseerunud, mis kiire ehitushindade kasvu juures viitab kinnisvarasektori kasumlikkuse vähenemisele.

11 kuud järjest on korteritehingute mediaanhind olnud üle 1700 EUR/m2, novembris oli näitaja 1739 EUR/m2, mis oli 2,8% võrra kõrgem kui mullu. Tänavuse aasta esimese 11 kuu lõikes on tehingute arvu kasv pidurdunud: mullusega võrreldes on sõlmitud 173 korteritehingut enam ning nende mediaanhind on suurenenud 6%. 2017. aastal olid samad näitajad vastavalt +548 tehingut ja +8,3%.

Ajal kui Tallinnas on turg muutunud ettevaatlikumaks, sammuvad Tartu ja Pärnu ühe-kahe sammu võrra tagapool optimistlikumas rütmis. Selline muster on siinset vaba kinnisvaraturgu ilmestanud praktiliselt viimased 20 aastat – nii tõusu kui languse puhul reageerib esimesena Tallinn, millele järgnevad selle lähiümbrus ja Tartu ning Pärnu, seejärel aga teised piirkonnad, kus mitmetes kohtades pole toimunud ei hinnatõusu ega ka tehingute arvu suurenemist.

Erinevalt Tallinnast saab Tartus ja Pärnus rääkida uusarendusturu aktiivsuse kasvamisest, eelmise kahe aasta madala võrdlusbaasiga võrreldes on eriti silmapaistev olnud Tartu.

Käesoleva aasta 11 kuuga on Tartus eelmise aasta sama perioodiga võrreldes suurenenud korteritehingute arv 311 võrra ja mediaanhind 8,3%. 2018. aasta novembris sõlmiti Tartus 169 tehingut ning nende mediaanhind oli 1373 EUR/m2.

Kuigi arendusturg ise kasvab, on väikese turu piiratud maht käesoleval aastal takistanud Pärnu korteritehingute arvu tõusu. Esimese 11 kuuga on see hoopis enam kui 110 võrra vähenenud (841→728). Aastases võrdluses on aeglustunud ka mediaanhinna kasv (+6,6% tänavu, +15,4% mullu). Novembris müüdi Pärnus 54 korterit, mille mediaanhinnaks kujunes 1133 EUR/m2.

Narva turg on hindade osas sammunud vähikäiku alates 2014. aasta II poolest. Tagasiminek on siiski olnud aeglane, nelja aasta jooksul on mediaanhind langenud ligi 100 EUR/m2 võrra. Tehingute arv on sisaldanud rohkem tõuse ja languseid, 2016. aastal saabus tooraine hindade langusega kaasa tehingute arvu vähenemine ligi 100 võrra, ehkki 2017. ja 2018. aastal on turg kenasti taastunud. Siiski tähendab ca 650 tehingut seda, et hoolimata enam kui 15 000-lisest rahvaarvu vahest sõlmitakse Narvas vähem kinnisvaratehinguid kui Pärnus. Taoline vahe on peamiselt tekkinud sellest, et nii ostujõu kui ka tarbijakindluse puhul on tegemist kahe vägagi erineva piirkonnaga. Novembris sõlmiti Narvas 53 tehingut, mis jäi tänavuse aasta keskmisele tehingute arvule alla, mediaanhind ületas aga pärast maid esimest korda 400 EUR/m2 piiri.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

74 − = 64

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Kinnisvaratehingute maksustamine