Eesti suurima kinnisvarabüroo Uus Maa analüüsijuhi Sten Renar Subatšjuse sõnul on uusarenduste ja teise ringi korterite hinnavahe praegu tavapärasest märksa suurem, mistõttu on uute kättesaadavus madal ning enamus tehinguid tehakse järelturu kinnisvaraga.
Sten Renar Subatšjuse kinnitusel on Tallinna järelturu korteri keskmine ruutmeetri tehinguhind praegu 2800 eurot ning uusarendustel 4500 euro juures. „Klassikaliselt on hinnavahe 25-30%, aga praegu on hinnavahe liginemas 40%-ni. Uusarenduste keskmine pakkumishind on keskmiselt lausa 5000 eurot, mis venitab hinnavahe lausa 44%-ni. Selle tulemusena on uusarenduste tehingute arv kokku kuivamas ning juulis ja augustis tehti lausa 90% tehinguid järelturul,“ ütles Subatšjus.
„Vanade korterite hind tuli viimase majanduslangusega alla, samas on arendajad hoidnud uute korterite puhul endist taset. Viimase viie aasta jooksul on valminud ka rohkem hinnatud asukohas ning kallima hinnaklassi uusarendusi, mis nii statistiliselt kui ka sisuliselt kasvatab vahe vanemate korteritega suuremaks,“ rääkis Subatšjus.
„Paljud arendajad on võtnudki teadliku suuna teha üle keskmise kvaliteedi ja asukohaga kalleid kortereid pigem jõukamatele ning vähem niiöelda soodsamat põlluarendust. Pigem on viimaste majanduslangustega kannatanud keskklassi ostujõud ning seepärast sihitakse kõrgemat segmenti. Keskmisele eestlasele on uus korter muutunud raskemini kättesaadavaks,“ nentis Subatšjus.
„Korteriturul on sarnane olukord nagu uue auto või iPhone’i ostmisega – kellel soov ja võimalus, ostab uue mudeli ja ülejäänud soetavad eelmise versiooni,“ lisas Subatšjus.
Uus Maa analüüsijuhi sõnul on praegu igapäevane küsimus, kas ja millal hakkavad uute korterite hinnad langema. Praegu on turg sarnaselt üldise majandusega kuust-kuusse stabiilselt volatiilne ning suuremaid suunamuutusi ei paista. Kuna ehitushind tõuseb koos üldise inflatsiooniga, siis pole ka uute korterite suuremat hinnalangust oodata. Pigem tõuseb kasvava turunõudlusega vaikselt järelturu korterite hind uutele järgi, mis muudab uusarendused jälle atraktiivsemaks,“ rääkis Subatšjus.
„Ka rahaturg paistab uskuvat arendajate võimesse keerulisem aeg üle elada. Kinnisvara ühisrahastamise võlakirjad märgitakse täis, mis näitab, et investorid on tuleviku osas optimistlikud, ettevõtjatel on võimalik kaasata alternatiivkapitali ning praegugi kerkivad üle linna suured ja pigem kallima otsa arendused,“ lisas Subatšjus.
